Viieaastane Jonas Feliks koos vanaisa Felix Tarmiga. Jonase vanaisa oli viieaastane, nagu Jonas sellel fotol, kui temast ning ta emast ja õdedest said 1944. aastal koos paljude teiste eestlastega pagulased merel. Nagu paljud teised eestlased veetsid Felix Tarm, ta ema ja õed pärast sõda aastaid põgenikelaagrites. Foto perekonna arhiivist
Laupäeval, 19. septembril tuli Tallinnas Mustpeade majas esiettekandele ameerika-eesti helilooja Jonas Tarmi teos “Pagulane merel”.
Helilooja seletas oma ajendeid nii ajakohase teose loomiseks ETV “Plekktrummi” hooaja avasaates.
Tarmi sõnul koonduvad teosesse nii ajalooline kui praegune pilt pagulastest. “Sellised teemad on mind viimasel ajal huvitanud, kus üks ja sama teema kordub nii ajaloos kui tänapäevas,” seletas Tarm inspiratsiooni nii ajakohase pealkirjaga teoseks.
Jonas Tarmi vanaisa Felix Tarm oli samuti pagulane, kes rändas omal ajal Eestist Ameerika Ühendriikidesse. “Mitte ainult minu vanaisa, vaid paljud eestlased on olnud pagulased merel,” rääkis Tarm, kelle vanaisa oli ühel neist kahest laevast, millest üks läks põhja (Moero), aga teine koos Tarmi vanaisa ja teiste eestlastega jõudis siiski Saksamaale.
Tarm seletas, et “Pagulane merel” on justkui üks pilt, pildi kirjeldus. “Ma üritan oma arvamust oma kunstiteostest eraldada,” põhjendas ta.
Tarm rääkis, et New England Conservatory of Music, kus ta õpib, on väga rahvusvaheline kool ning tal on sõpru Süüriast ja Põhja-Aafrikast, Iraanist ja mujalt sellest regioonist ning pagulaste teemast räägivad koolikaaslased kindlasti rohkem kui tavalised ameeriklased.
“Ma tunnen neid inimesi, kes tulevad nendest ühiskondadest, kus see probleem on tekkinud,” ütles ta. “Ma näen sarnast värki ka muusikas.
Kõige suurem debatt, tundub nii Eestis kui mujal, on kultuuride segamine.
Et on halb idee tuua Eestisse inimesi, kes ei tunne eesti kultuuri ja ka meie ei tunne väga hästi nende kultuuri.”
Tarm tõmbas siin paralleeli klassikalise muusikaga, kus “konservatooriumi” sõna ise muusikakooli nimes ütleb, et tuleb säilitada traditsiooni.
“Aga samal ajal me otsime, et kuidas seda traditsiooni arendada ning et kultuuri arendada, peab väga palju väljapoole vaatama. Kultuuride segamine on tasakaalu küsimus,” tõdes helilooja.
Esinemise maagia
Tarm lõpetab oma bakalaureuseõpingud mais ning soovib magistrantuuris õppida dirigendiks.
“Mulle meeldiks mõelda, et ma jään terveks eluks õpilaseks ja terveks eluks professionaaliks,” ütles Tarm, kelle tegelik põhjus dirigendiambitsiooni taga on esinemissoov. “Esinemine on väga maagiline asi ja mu viimane tõsine kontsert oli umbes kaks aastat tagasi ja ma tunnen sellest puudust.”
“Ma tean, et mõned muusikud jumaldavad heliloojaid, aga mulle üldse ei meeldi see, sest mina jumaldan muusikuid,” rääkis noor helilooja, kes püüab ka koolis alati olla muusikute seltskonnas, sest õpib nendelt kõige rohkem.
“Ma lihtsalt tahan selles maailmas olla. Kirjutamine ei ole reaalaeg – ma võin kaks aastat ühte partituuri kirjutada ja see kestab vaid kümme minutit,” seletas Tarm, kes on ka ise interpreet mängides viiulit.
ERR
