Vägikaikavedu sobib igal ajal jõuproovimiseks, aga jõulude ajal tuli see kindlasti ette võtta. Mihkli ja Richardiga on jõuproovimisel kampa löönud tublid klassiõed Pauliine ja Rahel. Fotod: Riina Kindlam
“Kui maja sai pühadeks korda, (suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril ehk toomapäeval), siis toodi sisse JÕULUÕLED ja see tähistas jõulude algust. Õlgi on jõuluks ja muudeks pühadeks tuppa toonud paljud Euroopa rahvad enam kui kaks tuhat aastat.
Õlgedel, mis tuppa maha pandi, mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samuti summutasid õled sammude müdina – usuti, et hinged tahavad vaikust,” kirjutab Vikipeedia teemalehel “Põhjala rahvaste jõulud”.
“Jõuluõlgede tuppatoomist on põhjendatud ka sellega, et Kristus sündis laudas ja ta esimene ase oli sõimes. Kalendritavade uurijad arvavad, et üheks põhjuseks karmi talvega Põhjamaades oli ka põranda soojendamine ja samaaegu ehtimine ning viljakuse tagamine,” seletab Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas “Berta”.
“Noorrahva mängudest oli talvistepühade ajal kõikjal tavaline KINGSEPAMÄNG. Kolm õlenuusti seoti otsadest kokku ja pandi põrandale püsti. See oligi “kingsepp”. Mängijateks olid kaks last. Üks oli kingsepa valvur, teine aga tuli kaksiratsi kepi seljas sõites, tegi kingsepa ümber kolm tiiru ja küsis siis valvurilt: “Kas kingsepp kodus?” – “Kodus, kodus.” – “Kas ta mulle kingi ka teeb?” – “Teeb küll, aga sulle ei tee.” – “Siis pistan tal silma peast välja.” “Pista kui oskad!”
Et vana ei ununeks, tuleb uuel ajal läbi saada asjadega, mis käepärast on. Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 1B klassi poisid Mihkel ja Richard mängivad kingsepamängu. Jõuluõlgi pole küll maas ja õlgedest tehtud nuku asemel on “kingsepad” hoopis plastist kurikad. Neid nähes küsisid poisid: “Kas hakkame bowlingut mängima?” Tegelikult oli paljudele 1. klassi õpilastele see mäng juba lasteaiast tuttav.
Seejärel pöörasid lapsed seljad vastamisi, valvur näoga kingsepa poole, kummardusid, võtsid kepi jalgade vahelt läbi, valvur asetas kepi otsa kingsepa lähedale ja ratsasõitja püüdis jalgade vahelt vaadates kingseppa kepiga ümber torgata, valvur aga keppi kõrvale juhtida.
Mäng kestis ümberseisjate suureks rõõmuks seni, kuni õnnestus kingseppa tabada.”
(Kuidas Eestimaal vanasti uut aastat vastu võeti – Ants Viires)
Vahendas Riina Kindlam,
Tallinn
