Eesti Arhiivi Ühendriikides külastas aprilli algul tuntud USA eestlane Jüri Estam, kes ligi 20 aastat on elanud iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis.
Jüri Estami sõnul on arhiivi külastamine vajalik kahe väliseesti organisatsiooni, ÜEKN-i ja ERKÜ, ajaloo koostamisel. Estamit huvitavad eriti fotodega tutvumised ja nende skaneerimised, sest juba kirja pandud informatsiooni on saada nii ajakirjanduses avaldatud artiklitest kui ka organisatsioonides toiminud isikutega vestlemise vahendusel, kuid arhiivis säilinud fotode väärtus on asendamatu, sest neid mujalt kui arhiivist kätte saada on üpris raske.
Loomulikult on arhiivis ka selliseid dokumente mainitud organisatsioonide tegevusest, milliseid pole ei internetis ega ajakirjanduse vahendusel avaldatud. Näiteks on arhiivis mitmeid kaste materjale ja kirju ERKÜ tegevusest Juhan Simonsoni ja Mari-Ann Rikkeni tegevuse ajastult. Selliste materjalidega tutvumine on vajalik organisatsiooni ajaloo kirjapanemisel.
Jüri Estamile jäi tema sõnutsi ootamatult hea mulje intensiivsusest, millega arhiivis tööd tehakse. Siiani oli tema saanud ajakirjanduse vahendusel toodud kirjutistest mulje, nagu paljud arhiivi saadetud materjalid jääksid niisama ootama. Kuid tegelikult pole Lakewoodi Arhiiv üldse lihtsalt “ladu”. Huvitav ja teretulnud on näha isiklikult, et arhiivis käib aktiivne ja pidev töö: dokumentide, fotode, raamatute, taieste, aumärkide jpm. sorteerimine, kaardis-tamine ja dokumenteerimine kord nädalas vabatahtliku tööjõuga arhiivi juhataja Enda-Mai Hollandi juhtimisel. Jüri Estami mulje arhiivist on tema sõnutsi ülimalt positiivne.
Olles praegu siin Ühendriikides nn. “tuhavangis”, nagu ta ise Islandis tulemäe purskamist kirjeldas, saab ta uurimistööd veel nädala võrra jätkata, mis oleks ülesande täitmisel ja tähtaja saavutamisel väga positiivne ajapikendus.
Ta märkiski, et temal oli raske ette kujutada ja hinnata materjalide suurt mahtu, mida ta on nüüd tähele pannud arhiivi materjalidega tutvumisel.
Tema soovis ka vahendada selle kirjutise kaudu oma sügavat tänu kõigile, kes on teda nii rohkesti abistanud, toetanud ja tiivustanud nii siin Ühendriikides kui ka Kanadas ning ka Minnesotas asuvas sisserändajate muuseumis ehk IHRC-s sinna toimetatud arhiivi kogude külastamisel. Mulje ka sealt jäi Jüri Estamile väga positiivne.
Arhiivi tegevusest pisut kõrvale põigates, küsisime, mis Jüri Estam arvab praegu poleemika all oleva ESTO ehk ülemaailmsete eesti päevade jätkamisest. Ka tema jaoks, nagu paljude teiste siinsete väliseestlaste jaoks, on eesti päevade pidamine osutunud vajalikuks. Ta märkis, et nagu sõdades olnud ja sõjavägedes teeninud veteranid tunnevad vajadust omavahel kokku saada, nii ka eestlastest põgenikud ja nende järeltulijad soovivad oma saatusekaaslastega kokku saada, muljeid vahetada ja seltsida.
Jüri Estamit huvitavad mitmed eri saatused ja küsimused. Huvitavad laevahukud, Moero, Vaterland jt., huvitavad need kaptenid ja meremehed, kes keeldusid okupeeritud Eestisse tagasi pöördumast, kuigi okupeerija seda tungivalt nõudis, ja paljud teised asjad ja olukorrad, kuid seekord sooviks ta koguda võimalikult palju informatsiooni nendelt eestlastelt, kes on ERKÜ ja ÜEKN-i tegevusest osa võtnud või kui kellelgi neist on mälestusi ja juhtumeid, mida ta sooviks nende organisatsioonide ajaloo raamatus jäädvustada. Jüri Estamiga saab kontakti e-posti teel aadressil: [email protected] ning kirja teel aadressil: Vabaduse pst. 162-2, 10917 Tallinn, Estonia või ka telefoni teel numbril: (372) 50 60 832.
Loodame, et kaasmaalased nii siin kui ka teistes maades saaksid Jüri Estamile oma kogemusi mainitud organisatsioonide tegevusest saata või jutustada. Soovime temale jõudu ja edu suure ülesande täitmisel.
Airi Vaga
