Kalev Vilgats, ajakirjanik
Kaja Kallas sai oma teise valitsuse moodustamiseks riigikogult 52-häälelise mandaadi, vastu oli 26 parlamendisaadikut. Kallase teise valitsuses jagunevad ministriportfellid võrdselt kolme partneri vahel.
Ministrid alles elavad sisse ja isegi peaminister pidas paslikuks pärast närvilisi läbirääkimisi võtta puhkust.
Vaatame üle, kes on kes valitsuses, millised on vanad ja kes on uued ministrid.
Rahandusministrina jätkab Reformierakonnast Keit Pentus-Rosimannus, keda kuluaarides on nimetatud võimalikuks Eesti kandidaadiks Euroopa Kontrollikojas, kuid see koht tuleb täita alles aasta lõpul ja näiteks kuni otsustati Juhan Partsi kandidatuuri, töötas Kersti Kaljulaid selles ametis üle aja.
Kaitseminister on Hanno Pevkur, kes pidi loovutama riigikogu esimese aseesimehe koha Isamaale. Tema erakonnakaaslasest eelkäija Kalle Laaneti tagandamist kaitseministri ametist on ajakirjanduses kritiseeritud, sest Laanet olevat olnud üks väheseid oma ametis, kellel olid selged plaanid ja ettekujutus oma tööst. Ometi räägiti valitsuse moodustamise ajal, et Laanet võib ise kaaluda ametist loobumist, kuna soovib keskenduda Saaremaa esindamisele riigikogus.
Pevkuri aega langeb Eesti HIMARSide tehing Ameerikaga ja juba on otsustatud seegi, et kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi ametiaega pikendatakse erakorraliselt veel kaheks aastaks seoses keerulise julgeolekuolukorraga.
Sotsiaalkaitseministrina jätkab Signe Riisalo, kes on oma tegevuses siiani üsna varju jäänud. Tema ametkonnale on ette heidetud viletsat toimetulekut seoses Ukraina põgenikega.
Maaeluministrina jätkab Urmas Kruuse, tema valdkond pole väga tulipunktis olnud. Intervjuus Postimehele kinnitas Kruuse, et Euroopas toidukriisi ei tule, kuid võib-olla oleme mõne toiduainega varasemast vähem varustatud.
Isamaa poliitikutest on uus välisminister seda ametit varemgi pidanud Urmas Reinsalu. Tema ametisse saamisega väheneb ilmselt Kaja Kallase koormus välissuhtluses, mis eelmises valitsuses oli tänu tahaplaanile jäänud värvitule välisministrile Eva-Maria Liimetsale silmapaistev. Reinsalu on näidanud, et suudab Eestit hästi esindada ja mõnest lehekommentaarist võis lugeda isegi väljendit „jumal tänatud, et Reinsalu on valitsuses“.
Justiitsminister Lea Danilson-Järg on justiitsministrina poliitikas uustulnuk ja sarnaselt eelkäija Maris Lauriga pole tal juriidilist haridust, vaid see on haldusjuhtimises. Sahistatud on, et Danilson-Järgi ministriks tõusmise taga oli Isamaa suurrahastaja ja üks Bigbanki omanikke Parvel Pruunsild. Danilson-Järg on töötanud Riina Solmani nõunikuna rahvastikuministri büroos ja arvamustoimetajana Postimehes. Tema huvi on olnud demograafia, Eesti rahva iive ja vananev elanikkond.
Uut ministrit on peetud koroona vastu vaktsineerimise kriitikuks, aga ta on vaktsineeritud, kuigi on öelnud, et rohkem ennast COVIDi vastu vaktsineerida ei lase. Danilson-Järg on lubanud, et justiitsvallas mingeid reforme ei tule.
Haridus- ja teadusminister on varemgi seda ametit pidanud Isamaa veteranpoliitik Tõnis Lukas, kes lahkus Tartu linnavolikogu esimehe kohalt. Lukase suur ülesanne on luua tingimused eestikeelsele haridusele üleminekuks. Tal on kogemusi varasemast ministritööst nii hariduse kui kultuurivallas.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister on Kristjan Järvan. Teda peetakse teise pensionisamba kõige suuremaks kriitikuks ning Isamaa lükatud pensionireformi eestvedajaks. Ettevõtluses pole Järvan ise kuigi edukas olnud. Isamaa ministritest on ta kõige olematuma poliitilise kogemusega.
Riigihalduse minister on Riina Solman, kes varem on hoidnud rahvastikuministri portfelli. Ta oli üks Isamaa-poolseid läbirääkijaid uue valitsuse moodustamisel. Kogenud tegija, kellel on taas võimalus ennast tõestada.
Sotsiaaldemokraatide valik majandus- ja taristuministri kohale Riina Sikkut oli mõneski mõttes üllatav. Teda on siiani seostatud rohkem terviseteemadega ja talle ennustati tervise- ja tööministri kohta. Sikkut oli üks valitsuse läbirääkijaid sotside leerist. EKRE esimees Martin Helme nimetas Sikkutit ministrina Eesti rahvale kaela saadetud õnnetuseks.
Sotside esimees Lauri Läänemets lubas minna valitsusse ja ongi siseminister. Siseturvalisuses tal kogemusi pole, eks tuleb loota üldisele poliitikupagasile. Läänemetsa nime kohtasin võimaliku tervise- ja tööministri kandidaadina.
Tervise- ja tööminister on Peep Peterson, kes on aastaid juhtinud Eesti Ametiühingute Keskliitu. Töövaldkonda peaks ta pikaajalise ametiühingujuhina hästi teadma. Oktoobriks ennustatakse uue viiruselaine kõrgpunkti Eestis, siis on Petersonil võimalus ennast näidata.
Keskkonnaminister on Madis Kallas, kes selleks astus tagasi Saaremaa vallavanema kohalt. Oli Saare viimane maavanem, siis vallavanem, kes võttis 2020. a. vastutuse saarel puhkenud koroonaepideemia eest ja astus ametist tagasi. Tegelikult ei olnud see tema süü, et riiklikult lubati pidada Saaremaal võrkpallimatš Eesti ja Itaalia vahel. Puruhaiged itaallased põhjustasid kogu saart haaranud haigusepuhangu. 2021 valiti Kallas aga Saaremaa vallavanemaks tagasi. Uus minister on lubanud üle vaadata Eesti metsaraiekavad, mis on põhjustanud paksu pahandust.
Kultuuriminister Piret Hartman töötas kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantslerina. Tema ülesanne oli Eestis elavate vähemusrahvuste ja hõimurahvaste kultuurielu areng. On veendunud, et kõigi Eestis elavate rahvaste lõimimine ühiskonda on teostatav. Pärit Ida-Virumaalt. Hartmanist saab ilmselt üks EKRE meelissihtmärke valitsuses.
Eesti Päevaleht iseloomustas juhtkirjas uut valitsust sõnadega: „Uus valitsus on Isamaa annetajate ja sotside lühikese pingi nägu.“ Kaja Kallas tunnistas, et mõnedki ministrid olid talle endale üllatuseks. Eesti 200 esimees Kristina Kallas leidis, et ministrikandidaatide puhul tuleb kehtestada nende „katsumine“ riigikogus, et välistada hädaministrite sattumist valitsusse.
Keskerakonna ja riigikogu esimees Jüri Ratas nimetas oma kommentaaris valitsust tugevalt Isamaa-näoliseks, kuid pidas oluliseks, et inimesi aitavad põhimõtted suudetaks ellu viia.
Kommentaarides on märgitud sedagi, et uues valitsuses on inimesi, kellele on edasist poliitilist karjääri kavandades hea, kui CV-sse saab kirja panna ministriameti.
Üldise arvamuse kohaselt pole Kaja Kallase „Viljandi vahevalitsusel“ tööks isegi mitte kaheksat kuud, vaid ainult august, september, oktoober, november ja detsember, mis sumbub niigi jõuludesse ja aastavahetusse ning uue aasta kaks esimest kuud lähevad juba 5. märtsi riigikogu valimiste kampaania tähe all.
Esimene minister, kellega seoses algasid probleemid on Peep Peterson. Ajakirjandus jõudis jälile, et tema puhul võib tegemist olla huvide konfliktiga. Nimelt võttis valitsus üle aasta tagasi vastu lobistidega suhtlemise hea tava. Eesti Päevalehe hinnangul läks hea tava vastuollu Petersoni nimetamisega tervise- ja tööministriks, sest endine ametiühingujuht peaks vähemalt aasta hoidma eemale poliitilistest otsustest nende kohta, kelle huve ta esindas. Seega ei saaks minister tööküsimustes üldse kaasa rääkida.
Peaminister Kaja Kallas pesi käed selles küsimuses puhtaks ja ütles, et sotsid Petersoni esitasid, sotsid see küsimus ka lahendagu. Sotside juht Läänemets probleemi ei näe, sest peab endist ametiühingute keskliidu juhti mitte lobistiks, vaid sotsiaalpartneriks, kes seisab kõikide Eesti inimeste eest.
Petersoni kriitikud on üksmeelselt osutanud, et kui nüüd minnakse head tava natuke rikkuma, siis miks ei võiks seda tulevikus juba rohkem rikkuda. President Kersti Kaljulaid ütles, et valitsuse tõhusa otsustusvõime eelduseks on oma „kodu“ korrashoidmine ning huvide konflikti küsimused on oluline kiiresti lahendada. Ametisoleva riigipea Alar Karise kantselei teatel on olukorra lahendamine peaministri rida.
Tervishoiuküsimustes on Peterson tunnistanud oma väiksemat pädevust, kuid see-eest võttis nõunikuks sotsiaalministeeriumi endise asekantsleri Maris Jesse, kelle tegevus koroonapandeemia ajal tekitas palju rahulolematust. Peaminister Kallase survel said nii ministeeriumi kantsler Marika Priske kui Jesse läinud aastal ametist priiks.
Ongi käes olukord, kus töövaldkonnaga minister tegeleda ei saa, tervisealaga ei oska ja mida ta siis üldse peaks tegema. Peterson ise kinnitas, et huvide konflikti võimalus on maandatud, kuna tööteemasid hakatakse arutama vaid kolmepoolsetel kohtumistel, kus on võrdsed partnerid minister, tööandjad ja ametiühingud, mis peaks välistama ühe osapoole domineerimise.
President Kersti Kaljulaid mainis seoses huvide konfliktiga ka justiitsminister Lea Danilson-Järgi, kes juhib mittetulundusühingut Eesti Sündimusuuringud. Danilson-Järg ütles uudisteportaalile Delfi, et ta ei näe ühtki võimalust ja põhjust, miks peaks selle MTÜ-ga mingeid tehinguid või otsuseid tegema. Seega ta MTÜ juhtrollist tagasi ei astu.
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu