Soome ja Eesti vahel on sündinud uus põlvkond kaksmaiseid, kes on sõna otseses mõttes üles kasvanud kahes riigis. Paraku pole neid seni kaksmaistena defineeritud ja pigem tahab ümbritsev ühiskond näha neid kas immigrantidena (Soomes) või väliseestlastena (Eestis).
Helsingi Rakenduskõrgkooli Metropolia tudeng Kelli Piksar tegi Soome Instituudi tellimusel mini-uuringu kaksmaiste noorte kohta. Uuringu tulemusi esitleti Tallinnas. Piksar küsitles 12 noort vanuses 18-29 aastat, kelle jaoks on elamine kahe riigi vahel loomulik ning nad tunnevad end mõlemas koduselt.
„Olen mõlemad, olen läänemeresoomlane. Ma isegi ei mõtle endast kui kaksmaisest, see on lihtsalt minu kultuuriruum“, selgitab üks intervjueeritutest, Reijo Roos.
EL ja Schengen võimaldavad hõlpsat piiriületust. Ometi on kaksmaised noored sattunud vastakuti mõlema maa bürokraatiaga, näiteks elanikuks registreerimisel, õppimisõiguse või sotsiaalkindlustuse saamisel.
Uuringu autor Kelli Piksar on ka ise kaksmaine, elanud ja õppinud mõlemal pool lahte. Tema jaoks oli elumuutev see hetk, mil ta mõistis, et tema ja tema sarnased ei ole poolikud eestlased või soomlased, vaid et neil on kaks identiteeti.
„Bürokraatiat tuleb leevendada ja jagada infot kahe riigi vahel võimaluste kohta,“ võttis ta uuringu tulemused kokku.
Paneelvestluses osalesid Reti-Liis Saks, Mirjam Ligi, Reijo Roos, Kelli Piksar, Tuuli-Emily Liivat ja Olle Järv.
Helsingi ülikooli teadur Olle Järv on uurinud piiriülest liikumist Soome ja Eesti vahel ning mujal Euroopas. Liikumismustrid muudavad ühiskondi.
„Töö- ja pendelränne võib väheneda, kuid kahes riigis elamine ja õppimine kasvab,“ usub Järv, kes peab selliseid inimesi oluliseks lisaväärtuseks nii Soome kui ka Eesti jaoks.
Kaksmaisus on osa hargmaisusest
Kaksmaisus on üks osa hargmaisusest. Piiriülest liikumist ei ole kuigivõrd uuritud, kuid ilma uuringutulemusteta on võimatu reageerida probleemidele või näha kasutamata võimalusi.
„Tunnen end mitteametliku Eesti saadikuna Soomes. Kultuurilises suhtluses oleme alakasutatud ressurss,“ nentis Soomes elav Mirjam Ligi.
Kahes riigis üles kasvanud noored on sunnitud end aeg-ajalt mõlemas riigis end immigrantidena tundma. „Olen tundnud end „kellegi teisena“, kui eestlased märkavad mu võõrast aktsenti,” kirjeldas Reti-Liis Saks.
„Mõtlen vahemaadele kahetunniste plokkide kaupa – kaks tundi Tamperest Helsingisse, kaks Helsingist Tallinna ja kaks Tallinnast Tartusse“, kirjeldas uuringu esitlust juhtinud Tuuli-Emily Liivat.
Suur mõju on vanemate taustal ja hoiakutel, kuidas kahe riigi vahel elavad noored suhestuvad hargmaise identiteediga. Kui vanemad peavad esmatähtsaks kiiret Soome elulaadiga kohandumist, pahatihti unustatakse eestlust elus hoida.
Tekst ja fotod:
Hannele Valkeeniemi
Lugu ilmus Soome Instituudi veebis https://finst.ee
