Kalev Vilgats, ajakirjanik
Õbluke, sinisilmne, terava ninaga blond naine suurel laval võtmas vastu tunnustusi:
Aasta eurooplane (9. mai 2022), välisministeeriumi kolmanda klassi teenetemärk (8. november 2022), Aasta naine (12. november 2022), Aasta kodanik (28. november 2022), Valgetähe teenetemärk (6. veebruar 2023).
Peale selle veel Postimehe Aasta inimene, ajakirja Anne & Stiil Aasta naine, Eesti Päevalehe 100 mõjuka edetabelis 6. koht.
Selline oli Ukrainasse humanitaarabi vahendava organisatsiooni Slava Ukraini asutaja ja juhi, 1. oktoobril 1988 sündinud juristiharidusega Johanna-Maria Lehtme peadpööritav lend Eesti poliitikataevasse, mida kroonis valimine riigikogu liikmeks Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine valimisringkonnas, kus Lehtmele anti Eesti 200 nimekirjas 5251 häält.
Ja siis täielik häving, kui Eesti Ekspress avaldas 19. mail Lehtme minevikku ja varasemat tegevust paljastava artikli, mis tõi lugejad sujuvalt Slava Ukrainis toimunud mahhinatsioonideni.
Kuidas kõik algas
Johanna-Maria Lehtme ema on Eestis tuntud kultuuri- ja festivalikorraldaja ning filmiprodutsent Riina Sildos. 2017. aastast on Johanna-Maria elanud vaheldumisi Kiievis ja Tallinnas. Oma abikaasa Valeriga on neil kahe peale kolm last, üks Johanna-Maria 2019. aastal sündinud tütar Sume.
Ekspressi loos on Lehtme eraelu puudutatud vaid möödaminnes, samuti Postimehes, kuid väidetavalt oli tal möödunud aastal mais juba käsil lahutus abikaasast ja uuski silmarõõm olemas, äripartner ning Lvivi endine aselinnapea Hennadi Vaskiv. Just ilmselt temaga seotud firmale kandis Slava Ukraini üle rohkem kui miljon eurot (teistel andmetel 1,5 miljonit), millest riiulifirma IC Constructions oskas välja pigistada 250 000 eurot kasumit.
Ukraina abistamise lipulaev Slava Ukraini
Ukrainale sõjalist ja humanitaarabi vahendav mittetulundusühing Slava Ukraini registreeriti 7. märtsil 2022. Aprillis esines Johanna-Maria riigikogu üsna tühjas saalis südantlõhestava kõnega vajadusest aidata Ukrainat ja küsis riigikogult selleks raha. Pisarad ja emotsioonid parlamendi kõnetoolist paistsid ehtsad.
Mitte keegi Lehtmega koos töötanud inimestest ei naita tema tohutut organiseerimis- ja töövõimet. Ainult millegipärast käis rabamine üksinda, üsna ruttu põlesid läbi ja jäid tegevusest kõrvale inimesed, kes koos Lehtmega olid MTÜ asutanud. Lehtme harjus olema ainus juhatuse liige. MTÜ Slava Ukraini nõukogu väga pinda ei käinud ja aruandlus toimus Lehtme äranägemisel. Slava Ukraini oli erakordselt edukas, nende kaudu liikus 6,5 miljonit eurot Eesti inimeste annetusraha.
Lehtme tõrjub kahtlusi
Eesti ajakirjandusest nähtub, et esimene informatsioon selle kohta, et Slava Ukrainis ei pruugi kõik korras olla annetusraha kasutamisega, hakkas välja imbuma selle aasta veebruaris. Siinkirjutaja kuulis ühelt oma poliitikust sõbralt, et Lehtme võib sattuda jamadesse umbes nädal enne valimisi. Pidasin seda algul lihtsalt vastaste võtteks valimiskampaanias.
Pärast valimisi oli asi selge, et Lehtme peab hakkama andma selgitusi. Leke toimus Ukrainas ja pälvis kohe Eestis ajakirjanduse tähelepanu. Johanna-Maria Lehtme tõrjus kahtlusi: kõik raha on jõudnud abivajajateni, midagi pole läinud kõrvale. Tegemist on pahatahtliku laimu, venelaste infooperatsiooni ja ei tea veel millega. Lehtme kaitsele tõusis erakond Eesti 200.
Märtsil kutsuti Slava Ukraini juhatusse Marika Priske, majandus- ja kommunikatsiooni- ning sotsiaalministeeriumi kantsler, pikaajalise kogemusega majandusharidusega inimene, kes kunagi alustas Pärnus oma karjääri panganduses. Priske pidi aitama kolme kuuga MTÜ rahaasjades selgusele jõuda. Kaks kuud on möödas, kuu jäänud ja pärast seda, kui Lehtme 9. mail juhatusest tagasi kutsuti, avastas Priske, et on jäänud organisatsiooni üksinda. Priske on öelnud, et esimest tagasisidet MTÜ asjades saab mai lõpuks, kuid lõpliku revisjoni valmimine võtab aega.
Raha põles kõrge leegiga
Ukraina riiklik juurdlusbüroo alustas kohtueelset uurimist 24. märtsil ning kriminaalmenetlust alustati kahe paragrahvi alusel: vara omastamine ning humanitaarabi ja heategevuslike annetuste kasutamine tulu saamise eesmärgil. Mai keskel vahistasid Ukraina võimud Slava Ukraini vilepuhujat Oleksandr Tšernovit ja panid ta koduaresti. 9. mail alustas ka Eesti riigiprokuratuur kriminaalasja omastamise kahtluse alusel. Eesti pool ei ole vilepuhujat üle kuulanud, kuid ajakirjanikud on mehega põhjalikult vestelnud. Selgub, et annetuste raha põles kõrge leegiga.
Slava Ukraini üks eesmärke oli tarnida Ukrainasse väikebusse, millest ehitati ümber geriljakiirabiautosid. Ühe auto kohendamise eest esitati arve keskelt läbi 3500 eurole. Uuriv ajakirjandus selgitas kiiresti välja, et Lvivi autoremonditöökodades oleks õige hind 1200-1500 eurot ja oli kohti, kus tööd oleks tehtud tasuta.
Toiduabipakke komplekteeriti juba laos olnud toiduainetest, kuigi arved esitati nagu oleks kõik vajalik värskelt ostetud.
Koos Postimehega korraldas Slava Ukraini kampaania sõjaväelastele talvevormide saamiseks. Nende tootmine korraldati isegi Ukrainas, ikka põhjendusega anda sealsetele inimestele tööd ja leiba. Määratud ajaks oli talvevormidest valmis kaduvväike osa, kuid need pakiti nii, nagu olnuks kogu veok täis vormikomplektide kaste ja korraldati meediasündmus. Taas on teised humanitaarabi viijad teinud kindlaks, et need komplektid saanuks märgatavalt odavamalt.
Ühtki aktsepteeritavat selgitust, miks Slava Ukraini vahetas välja senised koostööpartnerid ja võttis selle asemel riiulifirma, mille tõenäoliselt fiktiivne omanik on Lvivi küünetehnik, Lehtme pakkuda ei suutnud.
Samaaegselt riigiprokuratuuri alustatud uurimisega teatas Lehtme, et ei jaga enam ajakirjandusele kommentaare, et juurdlust mitte kahjustada. Tema lähedane sõber Vaskiv on Ukrainas andnud meediale intervjuu, et kõik süüdistused on Venemaa desinformatsioon.
Mainekahju ja usalduse kaotus
19. mail ilmus juba mainitud Eesti Ekspressi põhjalik artikkel, milles suhtekorraldaja Annika Arras avalikustas näotu loo ajast, mil Lehtme töötas tema alluvuses, võitis usalduse, võltsis kuludokumente ja pani taskusse neljakohalise summa.
Ekspressi loos on üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas asjad Slava Ukrainis käisid ja pettuse lõhn lööb ninna.
Mail teatas Lehtme, et loobub kohast riigikogus. Eesti 200 esimees Lauri Hussar, kes on ühtlasi riigikogu spiiker, kiitis teda kodanikujulguse eest. Lehtme on väitnud, et otsuse lahkuda parlamendist võttis ta vastu ise. Slava Ukraini juhatusest ta ise lahkumast keeldus. Siis kutsus nõukogu ta tagasi huvide konflikti tõttu.
Kuigi Slava Ukraini on justkui tühi kest ja ilma töötajateta, kinnitas Priske, et midagi siiski veel toimub. Nii püütakse lõpuni viia ulatuslik koolitusprojekt Ukraina armeele parameedikute välja õpetamiseks.
Vabatahtlike ühenduste hinnangul on Slava Ukraini rahaskandaal teinud kõvasti mainekahju ja kõigutanud annetajate usaldust. Otsustage ise. Eesti Pagulasabi kogus möödunud aastal märtsist aprillini 4,7 miljonit eurot. Tänavu sama ajaga 72 000 eurot.
Eesti Punane Rist kogus märtsis-aprillis 2022 kokku 3,8 miljonit eurot. Sel aastal veidi üle 128 000 euro.
Päästeliit sai sõja alguskuudel annetusi 3,8 miljoni eest, nüüd ainult 25 000 eurot. MTÜ Mondo kogus 1,8 miljonit eurot, sel aastal ligi 37 000 eurot. Õnneks on Ukraina abistamine nii riiklikult kui eraviisiliselt muutunud sihipärasemaks. Teatakse, mida, kuhu ja kellele on vaja saata.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme andis riigikogu menetlusse eelnõu, millega MTÜ Slava Ukraini eemaldataks maksusoodustatud subjektide nimekirjast.
Kuhu jõuab ja mida avastab kahe riigi juurdlus Slava Ukraini asjaajamises, seda ei oska veel keegi öelda. Johanna-Maria Lehtme paistab olevat läinud põranda alla.
