Kalev Vilgats, ajakirjanik
Jaanieelsed päevad olid Eesti poliitikaelus väga põnevad. Esmaspäeval algas kell 10 riigikogu erakorraline istung, mille üheksast päevakorrapunktist kaheksa olid seotud valitsuse usaldusküsimusega. Kõik peamiselt maksutõusudega seotud eelnõud võeti opositsiooni hoogsast vastutegutsemisest hoolimata vastu.
Usaldusküsimusega oli seotud ka perekonnaseaduse muudatused, mis annavad samasoolistele paaridele seadusliku õiguse abielluda. Selle poolt oli 55 riigikogu liiget, vastu 34. Ei hääletanud Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsioonist, kes ei taganenud oma tõekspidamistest ja väärtustest ning meenutas sedagi, et 2014. aastal hääletas ta vastu kooseluseadustamisele. 11 riigikogu liiget puudusid saalist.
Abielluvad täisealised füüsilised isikud.
Perekonnaõigusest tuntud abielu institutsioon muutus nüüd nii, et abielluda saavad kaks täisealist füüsilist isikut sõltumata nende soost. Seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2024.
Abieluvõrdsuse kaudu said samast soost abikaasad õiguse koos lapsendada. Samast soost abikaasa saab oma abikaasa lapsendada bioloogilise vanema nõusolekul. Seadus sätestab, et lapsel ei või olla rohkem kui kaks vanemat. Säilis põhimõte, et lapsega seotud õigused ja kohustused on eelkõige lapse bioloogilistel vanematel. Ema naissoost abikaasal tekib lapsega põlvnemissuhe, kui ta annab ema kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku.
Valitsus arvestas siiski ühte opositsiooni ettepanekut, mis tuli Keskerakonnalt. Kõigis seadustes tuuakse selgemalt välja põhimõte, et teine vanem ema kõrval on endiselt eelkõige isa.
Abielu kõrval jäi alles õigus sõlmida kooseluleping. Selle sõlminud paaridel on nüüd võimalus minna üle abielule lihtsustatud korras. Kui kooseluseadus 2014. vastu võeti, jäid selle rakendusaktid heaks kiitmata. Seoses samasooliste abielu seadustamisega on nüüd need aktidki vastu võetud.
Samm uude sajandisse.
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eduard Odinets märkis, et samasooliste abielu lubamisega on Eesti astunud XXI sajandisse. Sloveenia järel on Eesti teine Ida-Euroopa riik, kus samasoolistel paaridel see võimalus on. Maailmas on Eesti 35. riik.
EKRE aseesimees Mart Helme ütles Rahvusringhäälingule, et nüüd on abielu defineeritud millekski, mida see ajalooliselt kunagi pole olnud. Helme heitis koalitsioonile ette debati puudumist: „See on lihtsalt tankiga ülesõitmine ja oma tahte kehtestamine. Demokraatiast on asi juba väga kaugel,“ ütles Helme.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik väljendas oma arvamust, et abieluvõrdsus on samm õiges suunas, kuid fraktsiooni selge enamus ei toetanud abieluvõrdsuse kehtestamist.
Peaminister Kaja Kallas rääkis, et Eesti on nüüd üks võrdsete seas, kus on meile olulised partnerid. „See viib meid kindlasti Põhjamaade ja teiste demokraatlike riikide perre, kes tunnistavad kõikide inimeste võrdset õigust abielluda, ja selle üle on äärmiselt hea meel,“ ütles Kallas.
Teema hakkab debatist kaduma.
Politoloogiadoktor Ott Lumi ennustab, et samasooliste abielu seadustamisega hakkab see ühiskondlikust debatist tasapisi kaduma.
Lumi arvates on Isamaal praegu mõttekoht, kuidas hakata abieluvõrdsuse vastase rollist taganema. Keskerakonnale on oluline, kuidas reageerib venekeelne valija. EKRE jääb oma retoorika juurde.
Just EKRE poolt kõlasid riigikogu saalis sellisedki arvamusavaldused, et oodatakse praegune võimuliit vaid, kui valimiste õnn pöördub ja nemad otsustama pääsevad, siis pööratakse sellised seadused tagasi.
Lumi ei usu, et seaduse tagasipööramine võiks olla võimalik, sest valitsuskoalitsioon Reformierakonna juhtimisel on täpselt paigas. Nagu varemgi oleme kirjutanud, on Reformierakonna kaal praeguses riigikogu koosseisus selline, et ilma oravateta ühtki võimuliitu moodustada ei saa.
Nii et EKRE peab oma tähetundi ootama järgmiste valimisteni vähemalt.
Mis puudutab aga abieluvõrdsuse küsimuses rahvahääletuse korraldamist, mida mõned opos
itsioonipoliitikud isegi riigikogu saalis nõudsid, siis seda mõtet ei lasknud võimuliit endale lähedalegi.
EKRE esimees Martin Helme pöördus kirjaga president Alar Karise poole, et see usaldusküsimusega seotud seadusi välja ei kuulutaks.
„Härra President, leiame, et Teil kui põhiseaduse järelevalve kõrgemal instantsil on kohustus panna valitsuskoalitsiooni omavolile piir ning jätta usaldushääletustega vastu võetud seadused välja kuulutamata,“ kirjutas EKRE.
Suurim opositsioonierakond heitis võimuliidule ette eelnõude usaldusküsimusega sidumisega liialdamist.
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu