Eesti kaks paremat tennisemängijat Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi valmistuvad peagi Austraalias Melbournes algavaks Grand Slam turniiriks. Rohelisel Mandril mitte ainult ei kohaneta palavuse tipus oleva suvega, vaid ka treenitakse tõsiselt ja otsitakse puhkuse järel võistlusrütmi.
Esimene nii-öelda soojendusvõistlus Brisbane 900 000 dollarise auhinnafondiga WTA turniir andis lootust, et eestlannad võivad tänavu kõigile parematele tõsist peavalu valmistada. 2011. aastal samal turniiril triumfeerinud Kanepi pidi seekord alustama eelringidest, kus võitis kindlalt kolm vastast ning jõudis põhitabelisse 32 parema sekka. Seal alistas tol hetkel maailma edetabeli 99. real seisnud 32-aastane Kaia Kanepi kindlalt WTA 24. reketi Darja Kassatkina. Hoogu jätkus ning järgmises ringis võitis Kaia endast samuti edetabelis tunduvalt kõrgemal seisva Lesja Tsurenko.
Kaheksa parema seas oli Kanepil vastas maailma neljas reket tšehhitar Karolina Pliskova. Eestlanna alustas võimsalt, võites avaseti 6:0 ja olles teise seti lõpus võidust vaid kahe punkti kaugusel, aga siis hakkas üha enam mõjuma see, et Kanepil oli käimas juba kuues järjestikune mäng, vastasel kolmas. Kaia hakkas väsima ja Pliskova võttis võidu. Ometi tõusis Kanepi selle turniiriga maailma edetabelis 79. kohale, mis annab talle Australian Openi eelringides parema asetuse.
WTA 34. mängija Anett Kontaveit pääses Brisbanes otse põhiturniirile, kus võitis avaringis kindlalt 6:0, 6:3 Suurbritannia teise reketi Heather Watsoni. Teises ringis mängis Kontaveit valgevenelanna Aleksandra Sasnovitšiga (WTA 88.), võitis avaseti 6:1, kaotas teise kiire lõppmänguga 6:7 ja kustus kolmandas 3:6. Treener Glenn Schaap kommenteeris hiljem, et Anetil olid õlgadel 20 elevanti ja niisuguse raskuse all ei suutnud ta mängida.
Nii jäi Eesti spordisõpradel nägemata Brisbane turniiri võimalik finaal Kanepi-Kontaveit, ometi oli spordiaasta start rõõmus. Kanepi võttis seejärel aja mõneks nädalaks maha, Kontaveit läks edasi Sydney turniirile. Seal pidi ta paraku eelringis andma peapöörituse tõttu loobumisvõidu maailma neljandas
sajas seisvale jaapanlannale.
Eesti parimate sportlaste valimine tõstis vaidluste areenil kõvasti tolmu, aga nüüd on see õnneks suuremate pahandusteta maha langenud.
Aga põnev oli seekordne parimate valimine küll. Viiest kategooriast kahes, noorsportlase ja treeneri pärjamisel ei olnud ajakirjanikel, rahval ning spordialaliitudel vaidlusi – tiitlid teenisid hooaja (loodetavasti mitte karjääri!) lõpetanud põlvevigastuseni maailma parim freestyle suusataja Kelly Sildaru ja Eesti võrkpallimeeskonna Maailmaliiga võidu, maailmameistrivõistluste finaalturniiri uksepaku ja Euroopa finaaletapi vägevate esitusteni tüürinud rumeenlane Georghe Cretu.
Ülejäänud kolme kuldse Kristjani kuju saatuses mängis kõvasti kaasa rahva emotsioon. Kui ajakirjanikud ning spordialaliidud hindasid eelkõige tulemust, siis rahva arvamuses prevaleeris emotsioon ehk armastus. Ja nii võitis rahvahääletuse toel parima meessportlase aastaauhinna autoralli MM-il meeskondlikult kullale ning individuaalselt pronksile tulnud verdtarretav kihutaja Ott Tänak. Igavama (?) ala epeevehklemise MM-il hõbeda ja EM-il pronksi saanud Nikolai Novosjolov oli küll ajakirjanike ja alaliitude arvates parim, aga rahvalt punkte ei teeninud ja jäi napilt teiseks.
Ääretult pingeliseks kujunes ka naissportlaste konkurents. Lõpuks jäi siiski punktide viigiseisult 13:13 peale vehklemise naiskondlik MM-kuld, nii MM-i kui EM-i individuaalne pronks Julia Beljajeva, aga rahvas eelistanuks X-mängude võitjat, ühe MK-etapi ja kaks noorte MM-kulda võitnud trikisuusataja Kelly Sildarut. Keegi valis parimat, keegi populaarseimat…
Samamoodi lahinguks läks parima võistkonna selgitamisel. Lõpuks jäi siiski peale Eesti epeenaiskonna (Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Kristina Kuusk) aegade esimene maailmameistri tiitel, aga siingi oli rahvas rallimeeste Ott Tänaku ja Martin Järveoja vägevate sõitude vaimustuse harjal. Loodetavasti mõistavad nii sportlased kui selliste virtuaalsete võistluste korraldajad ja hääletajad, et niisugused valimised on üksnes mäng, mis sporti kenasti esitleb, ja keegi pole takkajärgi solvunud.
Taliolümpiamängudeni Lõuna-Koreas Pyeong-Changis jääb nüüd juba mõni päev vähem, kui kuu. Milliste lootustega eestlased sinna sõidavad?
Äsja lõppes ränkraske üheksakilomeetrise mäkketõusuga murdmaasuusatajate Tour de Ski. Kolmest alustanud Eesti mehest üks, Karel Tammjärv jõudis mäe otsa finišisse Eesti suusatamise praeguses seisus hinnatava 24. kohaga. Kahevõistluse MK-etapp Otepääl jäi küll lume puudumise tõttu ära, aga Kristjan Ilves läks Euroopasse kontinentaalkarika etappidele ja näitas seal, et hüppevorm on maailmatsemel, suusasõit veel haigusest taastumata. Kiiruisutajad Saskia Alusalu ja Marten Liiv olid Venemaal Euroopa meistrivõistlustel parimal juhul teise kümne lõpus, mis polegi paha. Laskesuusatajad heitlevad Euroopas MK-etappidel parimal juhul 40 parema sekka saamise nimel. Niisugune tagasihoidlik, aga mitte lõputult lohutu seis siis suure peo lävel.
Enn Hallik
