Tõsiasi, et vasakule kaldu olev ning “Vene asja” ajama kippuv Keskerakond Eestit juhib, kutsub esile pahameelt paljudes inimestes. Leidub ka neid, kes näevad selles midagi katastroofilähedast.
Hiljuti taunis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatus valitsuse eesmärki viia maksukoormus Eestis 36 protsendini sisemajanduse koguproduktist. “Maksukoormust tõstetakse oluliselt ja ilma igasuguse (avaliku) aruteluta,” nentis Kaubanduskoja juhatus. Koja juhi Toomas Lumani hinnangul oleks – meie majandust arvestades – kohane maksukoormus kuni kolmandik SKP-st, mis tagaks majanduse konkurentsivõime. “On eksitav väita”, ütles Luman, “et valitsus soovib… hoida maksukoormust stabiilsena, kui see tegelikkuses tõuseb märkimisväärselt.” Nii või teisiti “taob selle arve kinni” eesti tavainimene.
Läinud nädalal küttis Eestis kirgi üks uus skandaal. Keskerakondlased Oudekki Loone ja Olga Ivanova käisid 9. mail Tallinnas Eesti kaitseväe kalmistul austust avaldamas Eestit 1944. A “vabastanud” punaarmeelase pronkskuju juures, koos paari tuhande sinna kogunenud peamiselt vene rahvusest meeleavaldajaga (vt. ka 3. lk – toim.). Seda siis ühe mutrikesena Kremli rahvusvaheliselt juba üpris suureks paisutatud “surematu polgu” ehk rügemendi propagandainitsiatiivis, millise egiidi all korraldatakse marsse punalippude all paljudes linnades üle kogu maailma. Hiljuti siit ilmast lahkunud kindral Aleksander Einseln, kelle viimane soov oli saada maetud Arlingtoni sõjaväesurnuaiale USAs, poleks tõenäoliselt nõustunud sellega, kui ta veel elus oli, et kaitseväe kindralid toimetavad tema kirstu kaitseväe kalmistule eksprompt korraldatud ärasaatmistseremooniale “vabastaja” Aljoša monumendi lähedusse, nagu juhtus vaid mõni nädal enne 9. maid.
See, et Reformierakonna juhitud valitsus pidas tarvilikuks teisaldada “vabastaja” monument just kaitseväe kalmistule 10 aasta eest, jätab mulje äärmisest kas lühinägelikkusest või värvipimedusest.
Varem kogunesid venelased 9. mail suurel arvul Tõnismäe pargikesse Tallinnas, kus tähistati kärarikkalt Punaarmee võitu Saksamaa üle. Nüüd hüüab see sama rahvamass Punaarmee kombel “hurraa” hoopis Eesti kaitseväe kalmistul, mis mõjub jätkuvalt provokatsioonina. Eestlased tahtsid 1944. a. ju omaenda iseseisvat riiki tagasi, millel Hitler ja Stalin aga sündida ei lasknud.
Eesti (!) kaitseväe kalmistul kostus 9. mail DJ-telgist sõjaaegseid venekeelseid šlaagreid. Kohal olid Venemaa ja Valgevene suursaatkondade esindajad. Sel üritusel, aga ka paljudes klassiruumides, jätkatakse Eestis võrsuvate vene laste psühhomanipuleerimist. Õhtuleht kirjutas: “…oli näha ka mundritesse riietatud lapsi, kes jagasid intervjuusid, mis tundus eriti veider.” Õhtulehele seletas üks 95- aastane polkovnikuõlakutega tegelane: “Kui me poleks võitnud, oleks Hitler kõiki meid orjastanud ja ka eesti keelt siin praegu ei räägitaks.”
Me ei tea millal üks praegusest patriootilisemalt mõtlev valitsus Eestis võimule pääseb, kui üldse. Kuid varem või hiljem on tarvis, et eestlased rajaksid uue kalmistu – ühe Eesti Arlingtoni – kus on ruumi vaid nende jaoks, kes on andnud oma elu Eesti eest, kaasa arvatud need, kes pidasid tõrjelahingud Sinimägedel ja mujal aastal 1944.
Okupatsioonirežiim mattis sadu NKVD töötajaid ja punaarmeelasi kaitseväe kalmistule pärast 1944. aastat, nii et on ülimalt raske näha selles enam Eesti “Arlington’i”. Praegu kasutavad kõige räigemad vene desinformatsioonikanalid meie kaitseväe kalmistut igatahes propagandasaadete tegemiseks! 9. mail olid nelgikimpudega pronkssõduri juures siis valitsuse juhtparteisse, Keskerakonda kuuluvad Riigikogu liikmed Olga Ivanova ja Oudekki Loone, kes end pronkssõduri juures pildistasid ning huvilistele – nende hulgas Venemaa poolt infosõjas väga edukalt rakendatavale agentuurile “Sputnik” – intervjuusid jagasid. Eesti Televisioonile rääkis Loone segaselt mõjunud juttu, mis jättis mulje, nagu Eestit poleks II MS ajal lennukitest üldse pommitatud, millist putru ja kapsast see probleemse taustaga perekonnast pärit naisterahvas hiljem piiratud eduga siiski korrigeerida püüdis.
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) seisab nüüd fakti ees, et tema populaarsuse tase on langenud nelja protsendini, tänu suuresti sellele, et aitab valitsuses osalejana Keskerakonnal võimul püsida. IRLi uus esimees Helir-Valdor Seeder seisab nüüd raske valiku ees, sest IRLi võimuses oleks lasta koalitsioon lihtsalt põhja. Reformierakondlane Kristen Michal on juba ässitanud IRLi lahkuma valitsuse koosseisust, lausudes, et Reformierakond, IRL ja EKRE võiksid kaaluda uue valitsuse moodustamist praeguse asemele. Seeder tunnistab, et IRLi madal reiting peegeldab eesti valijaskonna hoiakuid, aga ka ootusi. “Oleme kaugenenud oma rahvuslikust ja konservatiivsest maailmavaatest ja käsitlusest, seda nii majanduspoliitilistes kui ka väärtuspõhistes küsimustes. Me peame kindlasti tagasi tulema oma juurte juurde. On vaja maailmavaatelist selgust, et inimesed teaksid, milliseid asju me ajame.”
Samas esineb kõige selle suhtes üks oluline “aga”. Veidi rohkem kui kuu aja pärast võtab Eesti Vabariik Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ülesande pooleks aastaks enda peale. Küsimuste küsimus on siis: kas Seeder on sedavõrd julge, et ajaks praeguse koalitsioon lõhki (ehk kas ta sellist sammu mõistlikuks peaks) vahetult enne seda, kui Eesti EL eesistumise kohustuse endale nö kaela saab. Muidugi saaks seda sammu ka mõne kuu pärast astuda, siis kui Eesti istub juba EL “sadulas”.
Jüri Estam
