Discgolf ehk eesti keeles suupärasemalt kettagolf jõudis kui harrastus Maarjamaale paarkümmend aastat tagasi. Praeguseks on Eestis kettagolfi püsiradu juba üle 150 ja regulaarselt mängijaid tuhandeid.
Rõõm on tõdeda, et tõusnud on ka meisterlikkus ja eestlased kipuvad nii kandadele kui ette ka tuhandete radade ja sadade tuhande kettalennutajatega discgolfi sünnimaast USAst.
Hiljuti peeti Horvaatias kettagolfi võistkondlikud maailmameistrivõistlused, kus finaalis alistas Eesti Tšehhi ja teenis kulla. Eesti esimängija, proff Kristin Tattar sel võistlusel ei osalenud, kuna tuuritas samal ajal Ameerikas. Ta on võitnud kuus profituuri etappi, olnud järjest 15 võistlusel poodiumil kolme parema seas ja kirsiks tordile tuli viimastel aastatel kindlalt naismängijate maailma paremikku kuuluv Tattar nüüd individuaalseks maailmameistriks, lõpetades või katkestades ameeriklannade kullavõitude pika rea. Kas Eesti on tõesti maailma parim discgolfi riik?
Mõni aasta tagasi, kui Ott Tänak ja Martin Järveoja triumfeerisid maailmameistritena WRC-sarjas, oli Eesti ka maailma parim autorallimaa. Tänak ja Järveoja on tipus ja annavad kõneainet praegugi – kuigi hooaja esimese poole ebaõnnestumise järel on neil MM-kullast võimalik vaid teoreetiliselt unistada, võitsid nad augustis Belgias MM-sarja kuuluva Ieper-ralli ja olid septembris Kreekas Akropolise rallil meeskonnakaaslase Thierry Neuville’i järel teised. Noor soomlane Kalle Rovanperä on teiseks kerkinud Tänakust küll koguni 53 punkti ees, aga kolme veel pidada jääva MM-ralliga on laual 90 punkti ja tehnikaspordis võib ju kõike juhtuda. Praegu sõidab Tänak Hyundai meeskonnas, aga on sõnakalt rahulolematu nii masina kui meeskonna juhtidega ja pole võimatu, et järgmiseks aastaks kolib ta kas Toyotasse või M-Sporti.
Eestil oli Marko Märtin, siis Urmo Aava, nüüd Ott Tänak, aga juba on näha järgmine võimalik rallistaar. Nimelt tuli Robert Virves esimese eestlasena juunio-ride maailmameistriks (napilt jäi sellest omal ajal puudu Egon Kauril) ja järgmisel aastal saab ta end proovile panna kiiremas WRC2 klassi rallimasinas.
Nagu Tänakut, jälgib Eesti spordiüldsus alati oma tennisetähti Anett Kontaveiti ja Kaia Kanepit. US Openil tekitasid mõlemad ka rahvusvahelist furoori. Tollal WTA teine reket (nüüd langes kolmandaks) Kontaveit heitles teises ringis maailma aegade ühe edukama naistennisisti (vaid Margaret Court saab tiitlitelt vastu) Serena Williamsiga, kes lubas US Openi järel reketi pakkida. Kontaveidist siiski Serena pensionile saatjat ei saanud, sest eestlanna kaotas endiselt võimsale ameeriklannale 6:7, 6:2, 2:6. Mängu järel tunnistas Anett, et Williamsile kaotada pole häbiasi, küll aga oli raske mängida ebasportlikult vaid Serenat toetanud publiku ees. Sellist kogemust tal varasemast polevat.
Teise ringi jõudis US Openil ka Kaia Kanepi (WTA 32.), kes oli seal maailma mõne aasta taguse esimängija Arina Sabalenka vastu taas võiduseisus (varasemad omavahelised mängud on Kaia võitnud), ometi andis lõpu käest. Ikkagi müts maha sportlikus mõttes eaka Kaia ees.
Nüüd on peagi käes Eesti tennise üks läbi aegade tippsündmus ehk WTA 250 turniir Tallinnas. Maailma tennise esisajast mängib alates 24. septembrist Tal-linnas koguni 19 naist. Mõistagi ootab kohalik publik Aneti ja Kaia ilusaid esitusi ja mis saaks olla veel magusam, kui nende oma-vaheline finaal!
Septembri alguses kulmineerusid Saksamaal Berliinis Euroopa meeste korvpalli meistrivõistlused. Finaalturniirile oli pääsenud ka soomlase Jukka Toijala juhendatav Eesti meeskond. Uue generatsiooni rahvuskoondiselt, kus rida Ameerika ülikoolides korvpalliharidust saanud mängijaid (Maik-Kalev Kotsar, Kerr Kriisa jt) ootasid kodused pöidlahoidjad võite, aga vähemalt hingestatud mängu. Ei saa salata, Eesti meeskond püüdis, kuidas suutis, aga vastased olid tugevad ja ka õnn meid ei soosinud. Esmalt saadi selge 62:83 kaotus Itaalialt, seejärel juhiti terve mäng NBA meestega mehitatud Ukraina vastu ja kaotati lõpusekundeil 73:74. Õnne polnud ka alati tugeva Horvaatia vastu, kel ka NBA kogemustega mehed sees, Eesti kaotas 70:73. Suurbritannia küll purustati 94:62, aga viimases alagrupimängus polnud Kreeka ja Giannis Antetokounmpo vastu šanssigi – tablool tulemus 69:90. Alagrupist edasi ei saadud, ometi naasti kodumaale pea püsti. See noorte meeste põlvkond võib end täies ilus näidata alles kolme-nelja aasta pärast.
Eesti viimase kuu spordis on siiski lisaks kettagolfarite ja rallimeeste edule veel üllatavalt palju toredaid õnnestumisi ja kõrge kulla-prooviga medaleid. Nii võitsid Lauri Varik ja tema soomlasest korvimees Lari Kunnas Eestile läbi ajaloo esimese külgkorviga mootorrataste MM-krossisarjas hõbemedali. Maadleja Epp Mäe sai Serbias oma karjääri kolmanda MM-pronksi, kus-juures kullamatšist lahutas teda vaid poolfinaali lõpusekundite vääratus. Laskur Peeter Olesk teenis Euroopa meistrivõistlustel täiskaliibrilise püstoli harjutuses 582 silmaga pronksmedali. Vormelisõitja Jüri Vips võitis F2 sarjas Monzas sprindisõidu. Kümnevõistleja Risto Lillemets võitles end mainekal Talence’i võistlusel 8149 punktiga kolmandaks. Ja viimane uudis – noor pärnulanna Jasmiin Üpraus tuli jetisõidu kõige võimsamas naiste klassis Ski Ladies GP1 maailmameistriks!
Üks tuleviku uudis ka – 2027. a. laskesuusatamise maailmameistrivõistlused peetakse Eestis Otepääl. Nii hea mulje jätsid eestlased rahvusvahelisele alaliidule mulluse MK-etapi korraldamisega.
Enn Hallik
