Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata, räägib Riina Eentalu ERR Vikerraadio keelesaates “Keelesäuts”.
“Eestlane on tänamisele ikka vastanud kas palun, võta heaks või pole tänu väärt. Valikut on.
Seepärast üllatab mind, et viimasel ajal kuulen sageli, kuidas aitähile vastatakse aitähiga ehk tänamisele tänamisega”, räägib Eentalu. “Seda on kuulda näiteks ka raadios pärast vestlust, kui kutsuja tänab jutu eest ja viimasel ajal peaaegu alati vastab külaline ka aitähiga. “
Aga näib, et me oleme ka eesti keeles tänamist ära unustamas. Kuulake oma suhtlusringis, kui sageli öeldakse aitäh, suur tänu, tänan, olen tänulik. Selle koha on hõivanud nii kõnes kui kirjas: tänud.
Eesti Keele Instituudi keelenõuanne ütleb:
“Inglise keele eeskujul on meilgi levinud tänamisviis tänud (ingl thanks). Seda võõrmõjulist vormi me ei soovita, sest pika traditsiooniga tänamisvormeleid on eesti keeles mitmesuguseid: suur tänu, palju tänu, tuhat tänu, tänan, aitäh, aitüma~aituma.
Valigem suhtlusolukorda sobiv võimalus nende seast.”
