Keskerakonna uue juhi Mihhail Kõlvarti hiilgekõnest, millega ta purustas Tanel Kiige võimalused erakonna esimeheks saada, on nüüd möödunud enam kui kaks kuud.
Värske peamehe probleemide tuum seisneb võimuhaarde tehnoloogias. Võimuhaarde lavastuse nö pannile pannud suhtekorraldaja Janek Mäggi meenutus ei klapi Kõlvarti põhjendustega, miks ta loobus sisulisest etteastest. Rahvaliku pöördumise mõte tulnud talle äkki pähe öösel! Poliittehnoloog Janek Mäggi aga avab kaardid, kuidas Keskerakonna uus esimees pukki pandi. Nädalake nö spontaanse pöördumise harjutamist ja Kõlvarti näitlejavõimed andnud hiilgava tulemuse. Dramatiseeritud retoorikarohke populism („teen erakonnast peaministri partei!“), avab Kõlvarti poliitikunatuuri olemuse ja lubab ennustada ka keskerakonna tulevikku.
Maailmavaateline häving
Kõlvarti „tõetund“, nagu tõdes europarlamendi saadik Kadri Simson, on juba ammu koitnud. Oma maailmavaadet, st poliitilisi kaarte ta avada ei kavatse (Delfi 14.09.2023), vaid jätkab oma valimiseelset mantrat, et eelkõige loevad „teod“ ja mitte „sõnad“, et partei poliitikat on vaja „tõhustada“, „kindlustada“ jne. Kõlvartile nii iseloomulik „tegude“ ja „sõnade“ vastandamine on kavatsuslik demagoogia. Partei juhi peamised teod, vähemalt muutusi käivitavad teod, on just mõttekaaslasi liitvad sõnateod. Ilmselged on ka põhjused, miks keeldub Tallinna linnapea avameelselt vaagimast omaenda partei liikmetega avalikkusele kättepaistvaid tulevikukavasid.
