Sa kandideerid tänavu esmakordselt Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esinduskogusse. Palun tutvusta end pisut lähemalt, kes ja miks?
Olen Eesti tütarlaps, kes on Ameerikas elanud juba mõnda aega. Olen Tallinnas sündinud ja üles kasvanud, olen Õismäe tüdruk. Ameerikasse immigreerusin, kui olin 17 aastane. Isa oli ammu-ammu Ameerikast rääkinud ja hakkas emale ja meile rohkem ja rohkem sinna kolimist mainima. Ühel hetkel ema võttis selle otsuse vastu ja tuli enne 9/11 Ameerikasse meie õnne otsima.
Olen lõpetanud Jackson Memorial Keskkooli, Jackson NJ. Brookdale Community College’i, Lincroft New Jersey oma AA kraadiga. Bakalauruse kraadi olen saanud Rutgers’i ülikoolist. Mulle meeldib süüa teha, teiste inimestega oma aega jagada, jooga, meditatsioon, oma perekond ja kinnisvara.
Olen kahe lapse ema: Elisabeth Kaily Moon ja Lonnie Thomas Moon IV. Olen tulvil tänulikkust võimaluste eest, mis Ameerika on mulle pakkunud. Südamest tänan oma armast ema, oma tohutult armast ja armastavat abikaasat Lonniet, kes teenib USA lennuväes oma aega, ja oma kallist perekonda.
Kellena Sa ennast tunned, kas eestlase või ameeriklasena või mõlemat või veel midagi muud?
Ma tunnen ennast järjepidevalt eestlasena. Mida rohkem aega möödub, seda rohkem eestlasena ma end tunnen. Armastan meie kultuuri, inimesi, maad, mulda ja lippu. Arvasin, et kui olen kauem Ameerikas olnud ja lapsed siin sündinud, siis millalgi tuleb see plõks kuidagi ära et, poof, äkki olen ameeriklane. Ei, vastupidi, mida rohkem aega möödub, seda eestlasemaks ma muutun. Tunnen ennast täiesti üdini eestlasena. Sellest isegi kirjutamine on emotsionaalne, kui aus olla. Olen ikka seest, väljast ja ümberringi eestlane. Ei ole midagi teha.
Mis Sind seob Eestiga ja eestlusega? Milles eestlus Sinu jaoks väljendub?
Eestiga seob mind esiteks see, et ma olen eestlane, minu lapsed on eestlased ja minus tuksub eestlase süda. Minu ema, õde ja õepoeg elavad Ameerikas (minust umbes tunni aja kaugusel) ja Eesti maja Lakewood’is, NJ ei ole minust eriti kaugel (circa 40 min). Eestlus väljendub ennekõike selles, mida sa tunned enda südames ja hinges.
Kust Sa saad Eesti uudiseid? Milliseid kanaleid ja valdkondi jälgid Eesti uudistes?
Eesti uudiseid jälgin ma etv.ee kaudu ja ERR saadet Ringvaade jälgin ka. Ise otsin artikleid Eestis toimuva kohta. Mu parim sõbranna on minuga tihti Skype’s ja tema räägib mulle kohe, mis reaalselt Eestis toimub.
Kirjelda palun üht oma kõige meeldejäävamat, mõjusamat Eesti-elamust. Või ka mitut, kui üht on raske valida.
Eesti mälestusi on niivõrd palju, et ei teagi, kust peaksin alustama. Arvan, et paljudel eestlastel on samasugused mälestused. Oma heinamaa, värske õhk, oma maa, eesti toidud, tõeline vabadus. Vabadus sellel määral, et sa saad (kui tahet on) alasti järve hüpata ja keegi sind ei häiri. Vabadus, mis seisneb selles, et kui on vaja seeni korjata, lähed metsa ja korjadki seeni. Eesti lipp, Eesti traditsioonid, neid mälestusi on kodumaale mõeldes lõputult.
Pole midagi paremat kui oma vaba Eesti riik. 2018, kui abikaasa esimest korda minuga Eestisse tuli ja aeg, mil mul oli 7 aastat vahele jäänud, on kõige meeldejäävam. Oma tütre ja abikaasaga Tallinna tänavatel kõndimine, oma maal ilusa ilma nautimine ja kesklinnas söömine. Vaated Läänemerele ning see ilus vabaõhumuuseum, mis näitab meie ajalugu otseselt ja ilusalt.
Mida räägid tavaliselt Eesti kohta kõige sagedamini oma USA sõpradele või töökaaslastele?
Räägin Eesti kohta seda, kui raskelt vabadus meile tuli. Kuidas see on nii tähtis, et meid ei võrreldaks naaberriikidega. Mida tähendab vabadus ühele pisikesele riigile ja kui tähtis on säilitada demokraatiat. Kindlasti mainin ka Skype’i loomist ning meie suurepärast e-kultuuri ja rohelust. Mahetoitu, meie ilusat merd ja naaberriike Skandinaavias.
Mida igatsed kõige roh-kem Eestile mõeldes? Mis on Sulle seal kõige armsam? Mis teeb kõige rohkem muret Eestis ja/või seoses Eestiga?
Nii rasked küsimused. Tõeliselt rasked küsimused. Ma igatsen Eestis kõike, mis sellega seonduv on. Kultuuri ja kuidas inimesed riietuvad ja ennast üleval peavad. Ma igatsen rohelust ja valgeid ilusaid talvesid. Igatsen Eesti mahesööke, merd, helesinist taevast, oma kaugemaid sugulasi ja väikest riiki. Eestis on kõik nii lähedal, sul ei ole autot vaja, sul on bussid, trollid ja trammid kasutada.
Kas ja kuidas oled kursis Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides tegevusega? Ajalooga?
Kursis olen Eesti majadega ja eesti-ameerika kultuuriga. Seda vastust kirjutades olen Lakewood’i Eesti majas, kuna siin viibimine on üks väheseid aegu, kus ma saan rahulikult istuda. Lapsel on seljas Eesti rahvariided ja ta laulab Eesti iseseisvuspäeva kontserdil. Nii tore on seda pealt vaadata.
Mida sooviksid ennekõike ära teha, kui osutud valituks Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esinduskogusse? Mis valdkonnas tegutsemine Sind huvitaks ERKÜ töös?
Kui mind valitakse ERKÜ esinduskogusse, siis sooviksin eelkõige inimesi kokku tuua. Olen alati osanud leida eestlasi, kes ennast kilpkonnana siin kaugel maal peidavad. Olen eestlased alati üles leidnud ja nad üksteisega kokku suutnud köita. Minu südamesoov oleks meie eesti inimesi kokku tuua siin suures Ameerikas.
Küsis Sirje Kiin, PhD,
ERKÜ juhatuse liige 2018-2022
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu