Mitukümmend tuhat vastuallkirja kogunud Nabala maardla ehk Tuhala nõiakaevu võitlus vaibus tundlikel valimiste-eelseil kuudel avalikkusest, ent 10. märtsil lõid kired taas lõkkele, sest ametist lahkuv valitsus võttis vastu varem kaks korda tagasi lükatud ehitusmaavarade arengukava 2011-2020, kus on Nabala maardla sees.
Maardlavastaste hinnangul tõmbas valitsus pärast valimisi neile nii-öelda koti pähe ja andis esimesel istungil arendajaile vabad käed kopp maasse lüüa.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi aga väidab, et arengukava kaardistab üksnes ehitusmaavarade kasutamise võimalused ja tulevikusuunad.
Kava valmis keskkonnaministeeriumi (minister Tamkivi) eestvõttel ning käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. “Eesti on üks esimesi Euroopa Liidu liikmesriike, kus selle teemaga nii tõsiselt tegeldakse,” ütles Tamkivi.
Aga mullune Eesti Aasta Muusik Urmas Sisask arvab teisiti. "Häbi oleks, kui kuuleks välismaa…" märgib Sisask. Ta on sügavalt nördinud, kuna arengukava 2011-2020 võimaldab kaevandada Tuhala-Nabala pühades paikades.
"Otsus hävitab täielikult kogu eesti loodust, kultuuri ja traditsioone. Sellistes tingimustes ei suuda mina enam Eestis elada," tunnistab Urmas Sisask.
Sisask meenutab, et Tuhala-Nabala karstialad on rahvusvahelise tähtsusega looduskaitse alad – de facto 20.10.2010 – ning ÜRO põlisrahvaste deklaratsioon kaitseb püha kodusid ja püha loodust. Tema meelest peab kogu eesti rahvas kiiresti asuma hoidma kodumaa loodust, traditsioone, rituaale, legende, kultuuri jm vaimseid väärtusi.
VES/BNS/SI
