“Vaba Eesti Sõna” 30. detsembri väljaandes seisab artikkel “Akadeemik Raukas: väike jääaeg on käes!”. Sellega ei saa kuidagi nõustuda, ei sisuliselt ega väljenduslikult.
Kirjutasin “VES” 1. juuli 2010 numbris pikema ülevaate kliima soojenemise probleemist. Olgu osa sellest korratud, sest Raukas naeruvääristab ideed, et globaalne kliima soojeneb inimtegevuse tagajärjel.
Ta ei esita aga mingeid teaduslikult põhjendatud argumente peale väljendite “nagu näiteks…(naljamees) Al Gore on väitnud”. Al Gore’ile võib ette heita probleemi liigset dramatiseerimist, kuid see on ka kõik. Samal ajal Raukas – asjaliku analüüsi asemel – vaikib täielikult maha statistilise korrelatsiooni inimtegevuse ja atmosfäärilise süsihappegaasi CO2 vahel. Viimase 150 aasta jooksul (tööstusajastu algus) on Maakera keskmine temperatuur tõusnud 0.8ºC (1.4ºF) võrra ning samal ajal on süsihappegaasi hulk atmosfääris tõusnud 39%. Kuna CO2 on tuntud kasvuhoonegaas, siis on tal suur mõju Maakera kliimale.
Olgu veelkord rõhutatud, et eeltoodud kliima ilming põhineb pikaajalisel statistikal, mitte mõne eriti külma talve esinemisel nagu Raukas väidab. Üksikjuhtudele ei saa midagi rajada, sest kliima üle Maakera ei soojene ühtlaselt. Nii näiteks võivad üldise soojenemise perioodil (s.t. keskmine Maakera temperatuur tõuseb) teatud Maakera osad külmeneda. Et Eestis võib olla mõneaastane “väike jääaeg” nagu Raukas seda nimetab, ei tõesta laias laastus veel midagi. Klimatoloog Ain Kallisel on õigus kui ta mainib Golfi hoovuse mõju. Mõeldagu vaid, mis juhtuks Eesti kliimale kui Golfi hoovus klimaatilistel või tektoonilistel põhjustel kasvõi natuke muutuks! Praegune globaalse soojenemise probleem läheb hoopis kaugemale ja sügavamale kui siinseal esinevad ajutised äärmused. See peaks olema selge kui on vähegi uuritud statistikat ja matemaatilist tõenäosusteooriat.
Muidugi ei tunne me kõiki tegureid, mis kliimat mõjutavad. Palju on veel uurida ja avastada ning mõndagi järeldust tuleb uute faktide alusel muuta. Aga senini pole ükski kliimamudel, mis ainult looduslikele faktoritele tugineb – nagu Päikese kiirguse kõikumine, vulkaaniline tegevus jne. – suutnud duplikeerida eelmainitud seost inimtegevuse kasvu, sellest tuleneva atmosfäärilise CO2 kasvu ning Maakera keskmise temperatuuri tõusu vahel. Seni kuni seda seost pole suudetud paremini seletada, oldagu ettevaatlik populistlike ideedega. Sellega seoses Raukase väide, et “kogutud andmed näitavad hoopis teist”, ei pea globaalses ulatuses paika.
Kliima soojenemise uurimisel olgu range teaduslik alus. Väljendused, nagu “tugevasti kinni makstud kliimapaneelid”, “inimkonna petmine” jm. on seevastu konspiratiivteooria näited.
Raul Pettai
