Kuno Kerge ja tema Võru koor “Ärkamisaeg”.
Reedel sõitsin bussiga Tartusse meeskoori Forestalia proovi. Laulan seal teist tenorit ja meie kooris on 60 lauljat. Kohale jõudes teretas mind minu naabrite poeg Kuno Kerge, keda ma tean juba sellest ajast, kui ta oli väike poiss.
Käisin temaga koos tema esimest kitarri ostmas Võrus ja tema õppis kitarri mängima minu CD-de pealt. Ta mängis minu laule nii sageli, et kui ma vahel ise mingil kohalikul üritusel oma laule laulsin, siis öeldi mulle, et ma olen varastanud Kuno laulud!
Tartus ulatati mulle ka raamat, mis oli ilmunud meie dirigendi Alo Ritsingu 80. sünnipäevaks. Alo Ritsingu juubeliüritused ongi kätte jõudnud. Alo abidirigent on Võru poiss Kuno Kerge!
Alo, Gustav Ernesaksa õpilane ja Tartu linna aukodanik, on alates 1985. aastast juhatanud üldlaulupidusid ja on 14 koori, seltsi ja ühingu auliige.
Kuus aastakümmet on Alo Ritsingu elu olnud seotud Eesti vanima meeskoori, Tartu Akadeemilise Meeskooriga, mida ta on juhatanud juba aastast 1963. Ta on metsameeste koori Forestalia dirigent esimesest päevast tänaseni, juhatanud segakoori Vanemuine ja Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu meeskoori. Alo Ritsing on loonud 264 laulu, neist kõige rohkem meeskooridele.
Alo lõpetas Tartu Muusikakooli 1963. aastal koorijuhtimise (õp. R. Ritsing) ja 1966. aastal laulu erialal (õp. Alma Kurtna), 1960. aastal TRÜ bibliograafia ja 1969 TRK koori juhtimise erialal (Gustav Ernesaksa klass).
Alo Ritsing töötab 1966. aastast Elleri muusikakoolis koorijuhtimis- ja aastast 2000 ühtlasi EMTA kaugõppeosakonnas õppejõuna. Aastail 1990–2000 oli ta Tartu ülikoolis muusikaprofessor. Tema õpilased olid Ants Soots, Mart Kivastik, Made Ritsing, Ilmari Johansson, Kadri Joamets, Lilyan Kaiv, Kadi Ritsing, Martti Meumers.
Ritsing on juhatanud ka segakoori Vanemuine (1968–1991), meeskoori Forestalia (aastast 1972) ja Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu Meeskoori (aastast 1990). Ta on alates 1971. aastast dirigeerinud üliõpilaslaulupidudel, sealjuures oli XII ja XV Gaudeamuse kunstiline juht ning peadirigent. Ta on juhatanud aastast 1985 üldlaulupidudel, ta oli XXIV üldlaulupeo ja 2009. aasta Tartu juubelilaulupeo kunstiline juht.
Kuno Kerge aga on pannud mind imestama seepärast, et ta on pärit väikesest Udsali külast Sõmerpalu vallast Võrumaalt ja saavutanud lühikese ajaga väga palju
.
Gustav Ernesaksa Fond annab maestro sünniaastapäeval välja koorimuusika edendamiseks mõeldud stipendiume. Sel aastal saab peastipendiumi koorijuht Triin Koch ja kooriliikumise edendamise stipendiumi Varje Vürst. Fondi õppestipendium määrati noorele koorijuhile Kuno Kergele.
Kuno Kerge omandab magistrikraadi muusika- ja teatriakadeemias. Ta ütles ERR kultuuriuudistele, et stipendium paneb teda mõtlema oma eelkäijatele ja õpetajatele ning aitab ka oma sihte selgemalt sõnastada.
“Tulevikku ma olen sidumas ikkagi meeskooriga, aga mitte ainult. Töötades praegu meeskooridega näen ma tõsist probleemi järelkasvu tekkel ja olen ka omalt poolt püüdnud panuse anda sellesse, et kasvatada peale uusi lauljaid. Olen kaks aastat töötanud Virumaa poistekooriga,” sõnas ta.
Gustav Ernesaksa Fond asutati 22. oktoobril 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Eesti Kooriühingu, Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Muusikaakadeemia poolt. Fondi eesmärk on jäädvustada Gustav Ernesaksa mälestust ning väärtustada koorimuusikaalast tegevust. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika peastipendiumi ning koorimuusika edendamise ja õppestipendiumi, mida rahastatakse Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ning Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond poolt.
Kuno on vaatamata oma saavutustele tagasihoidlik. Meie aga oleme tema üle uhked ja soovime edu nii talle kui tema Võru koorile “Ärkamisaeg”.
Viido Polikarpus