Eestlaste kontsentratsioon maailma parimas ülikoolis Massachusetts Institute of Technology (MIT) suurenes hüppeliselt: kooli astusid kaks tarka ja andekat Hugo Treffneri gümnaasiumi koolivenda Richard Luhtaru (19) ja Toomas Tennisberg (19), kirjutab Toivo Tänavsuu 27. novembri Eesti Ekspressis.
Artiklis kirjeldavad noormehed oma esimesi muljeid maailmakuulsast ülikoolist, kus kõnnivad ringi Nobeli laureaatidest professorid ning laborites saavad ka tudengid kasutada tipptasemel tehnoloogiat.
Richard Luhtaru ja Toomas Tennisberg ütlevad, et nad viibivad väga motiveeritud inimeste seltskonnas, kes tahavad reaalselt õppida ja elus midagi korda saata, maailma muuta.
Teisiti see ei saakski olla, arvestades, et kool võtab vastu vaid umbes kuus protsenti soovijatest. Väljastpoolt Ameerikat on sõel veel tihedam: tänavu pürgis MITsse 4327 välistudengit, uks avanes 134-le.
Selle kolme protsendi hulgas on ka Luhtaru ja Tennisberg. Peale nende õpib MITs veel 3 eestlast.
Richard kaalus ka Inglismaale õppima minekut, kuid USAs on suurem vabadus ise valida, mida õpid, ja eriala vahetamine ka lihtsam.
Ka mängis rolli tugevam rahaline toetus – kui saad ära tõestada, et 50 000dollariline aastane õppemaks käib üle jõu, on võimalus saada stipendiumi ja elamiskulud makstakse kinni.
„Stipendium katab õppemaksu, majutuse ning sel semestril maksis MIT mulle veel elamiskuludeks 3600 dollarit,“ ütleb Luhtaru.
MITsse saamiseks oli vaja teha mitu testi, tõestada teadmisi ja keeleoskust. Kirjutada kokku viis esseed. Intervjuus, mille tegi MIT eestlasest vilistlane Kristjan Eerik Kaseniit, tuli rääkida oma keskkooliaegsest ajakavast, mida Tennisberg kirjeldas umbes nii:
„Esmaspäeval pärast kooli käisin lingvistikaringis, teisipäeval ajalugu kuulamas, kolmapäeval mängisin õhtuti bridži, neljapäeval aitasin nooremaid õpilasi ja käisin filmiklubis. Reedeti ei teinud midagi, sest olin liiga väsinud. Aga nädalavahetusel kippusin olümpiaadidel olema.“
Nii Richard kui Toomas on aastaid käinud olümpiaadidel üle maailma: lisaks Euroopale ka näiteks Kasahstanis, Iraanis, Jaapanis, Aserbaidžaanis, Brasiilias jm. Toomas räägib, et luges juba väiksena põnevusega teadusraamatuid.
Õpingutega oli tal küll alguses raskusi – välja arvatud matemaatikaga –, kuid isa aitas ja innustas. „Kui midagi piisavalt kaua ja pühendumusega õpid, annab see kindlasti tulemuse.“
Richard isa ütles, et tegi pojale juba enne teist eluaastat numbrid ja tähed selgeks ja lasi siis lapsel vabalt areneda. Väga oluline oli, et Richardil oli võimalus käia Tartu Ülikooli teaduskoolis.
7. klassis hakkas Richard õpetajate soovitusel olümpiaadidel käima. Suure tõuke andis rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaad Argentinas, juba ainuüksi reisisihtkoha tõttu tahtis poiss hirmsasti Eesti võistkonda pääseda.
„Lugesin selle olümpiaadi jaoks läbi gümnaasiumi matemaatika, keemia, bioloogia ja füüsika õpikud. See andis tugeva aluse eduks järgmistel olümpiaadidel,“ räägib Richard.
Põhikooli lõpuks sai poistel gümnaasiumi (high school) matemaatika ja füüsika selgeks. Neil poleks olnud vajadust keskkoolis reaalainete tundides käia, kuid nad käisid siiski. Ütlevad, et seltskonna pärast ja selleks, et lahendada keerukamaid ja loovust nõudvamaid olümpiaadiülesandeid.
Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer räägib poistest suure tunnustusega: „Toomas ja Richard on ühed silmapaistvamad ja andekamad õpilased, kellele mul on olnud au anda lõputunnistused.“
