Korporatsioon Sakala, üks vanimaid eesti üliõpilasorganisatsioone, tähistas novembris oma 100. aastapäeva.
Asutatud 14. novembril 1909, tõi korp! Sakala juubelipidustustele Tartus arvukalt liikmeid, olles pälvinud tähelepanu ka kodumaises ajakirjanduses. Organisatsiooni juubelinäitus Tartu Ülikooli raamatukogus avati juba 15. oktoobril. Vilistlased Tartus ja Tallinnas said omavahel kokku kolmapäevastel ning neljapäevastel õhtusöömistel, valmistumaks suursündmusteks 13. – 15 novembril.
Põhja-Ameerika pinnal leidis Korporatsioon Sakala Kanadas otstarbekohasena viia läbi aastapäeva põhjaliku tähistamise Torontos nädal varem, 6.–8. novembril, seega rõhutades korp! Sakala ühtekuuluvust organisatsiooni sünnipaigaga Tartus. Kuupäevade valik võimaldas mõnelgi liikmel osaleda pidustustel mõlemas asukohas.
Rootsis toimus samuti nädal varem aastapäevale suunatud tegevus – seltskondlik koosviibimine daamidega, millel viibis ka vilistlaskogu esimees Tartust. Siinjuures nägid rootsi sakalanused juba ette omapoolset pidustustest osavõttu nädal hiljem Tartus. Sakalanused Austraalias viisid läbi juubeli tähistamise traditsioonilisel kombel asutamise kuupäeval, olles lasknud lendu ülemaailmseid vennalikke tervitusi interneti kaudu.
Korporatsiooni asutamise aastapäeval 14. novembril toimus Tartus kolm suuremat pidulikku üritust: hommikupoolne jumalateenistus Jaani kirikus, juubeliaktus Ülikooli aulas ja õhtune vennastuspidu. Aktusel pidas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves sisuka tervituskõne. Aktusel osales ke teisi nimekaid tegelasi nagu EV kaitseminister Jaak Aaviksoo, TÜ prorektor ja Tartu abilinnapea. Ulatusliku vennastuspeo puhul oli püstitatud korp! Sakala maja aeda uhke soojustusega hiigeltelk, milles toimus vennastumine üle 300 osavõtjaga. Kuna sündmusi oli võimalik jälgida interneti kaudu, oli liikmetel mitmel mandril võimalus elada kaasa kodumaistele sündmustele. Suurejooneline perekonnaõhtuball, samuti kodumaalt interneti kaudu ülekantud, toimus eelneval õhtul TÜ ajaloo muuseumis.
Vilistlaste ja burshide ühisel koosolekul andis lühidalt üle tervitusi Kanadast vil! Hillar Allan Meret, kes polnud ainukene Kanadast kohal viibiv sakalanus. USAst olid pidustustel vil! Heinold Okas, kes hiljuti on asunud elama Tartu, vil! Jüri Toomepuu Chicagost ja veel New Yorgi piirkonnast vil! Urmas Kärner, kes paaril üritusel võttis ka sõna.
Kanadas on korp! Sakala korrapäraselt tegutsenud aastast 1949, aga sajanda aastapäeva raames vaevalt et keegi suutis mõelda kohalikule 60. aastapäevale. Käsitledes käesolevas ülevaates järgnevalt Torontos toimunut, peatuksime hetkeks kontsertaktusel, kuna see peegeldas kõige iseloomustavalt ühe väliseesti organisatsiooni püsivust ja selle liikmete saavutusi.
Kontsertaktus toimus Toronto kesklinnas Tartu College’is, kusjuures sündmuse muusikalist osa täitis kontsertpianist vil! Armas Maiste, endine Montreali sümfooniaorkestri pianist ja McGill’i ülikooli juures dzhässiosakonna asutaja ning juhataja.
Aktuse avas Korp! Sakala Kanadas senior vil! Toomas Heinar. Tervitusi koos kingitustega tõid akadeemiliste organisatsioonide nimel korp! Indla vilistlane Vaiki Rannu, kes esindas kõiki naisorganisatsioone, siis Eesti Korporatsioonide Liidu nimel korp! Rotalia esimees vil! Toivo Miljan ja veel korp! Fraternitas Estica esimees vil! Allar Viinamäe. Tervitajate sõnavõtud kajastasid korp! Sakala ettevõtlikkust ja eestvedamise võimeid kõikide korporatsioonide heaks Kanadas, hinnates organisatsiooni omariiklusele, kultuurile ja demokraatiale suunatud püüdlusi ja saavutusi.
Korp! Sakalale pühendatud kõnes iseloomustas auvilistlane Andres Raud-sepp selle organisatsiooni tulevikku kodumaisete kaasvendade tegevuse alusel. Eestis on Sakala noored endid rakendanud maa ja rahva kindlustamisele, olles teinud haruldast tööd veelgi nooremate kasvatamise juures. Kõneleja sõnul peegeldab olevikku see sama ehitis, Tartu College, milles viibib kohalik publik ja mis on pidevas arengufaasis, “tänu suurel määral Sakala auvilistlasele, kes istub esimeses reas.” Siinjuures suunas ta pilgud auvil! Elmar Tampõllule ja tema abikaasale.
Käsitledes minevikku, lülitas ta oma kõne lõppu lahkunute mälestamise, milles ta esitas luuletaja Urve Karuksi poolt 40 aastat tagasi pühendatud luuleread trükitud kavalehe viimasele leheküljele. Järgneva leinaseisaku ajal kõlas klaveril leinalaulu viis ,,On vendadest meil lahkund ..” vil! Norman Reintamme tunderikkas esituses.
Kuna teaduslikud kõned moodustavad traditsioonilise osa akadeemiliste organisatsioonide aktustel, astus järgnevalt publiku ette lennuinsener ja ülikoolide õppejõud vil! Sannu Mölder, kes oli valinud teemaks ,,Kiiremini, kõrgemale ja kaugemale”. Võiks öelda, et valik oli sügavmõtteline, kajastades siinjuures ka akadeemilist ideaali. Teaduse alusel põhjendatud teemakäsitlus hõlmas lennundusmaterjali, kütusega seoses küsimusi ja tuleviku võimalusi maailma-ruumis.
Kontsertosa kandis aktusel toimuva haripunkti, mil klaverikunstnik vil! Maiste alustas eesti heliloominguga, Mart Saare ,,Algulugu” (moderato ja maestoso). Järgnes neljaosaline Chopin’i ,,Ballade” F-duuris, mille esituses demonstreeris pianist oma suurepäraseid võimeid. Need järgnevalt kandusid kaasaegsamale maitsele, kusjuures vil! Maiste esitas pianist Duke Ellingtoni dzhässi-zhanris heliloomingut.
Lõppsõnas jagas korp! Sakala abiesimees Madis Kreem tänusõnu nii publikule kui aktusel esinejaile. Aktus lõppes Eesti hümni laulmise ja Sakala trikoloori väljumisega. Teadustajana toiminud vil! Jaan Arro kutsus veel kõiki tervisejoogiks ja koosviibimiseks Tartu College’i fuajeesse.
Kanadas toimunud üritused, nagu Eestiski, hõlmasid peaüritustena ka vennastuspidu ja pidulikku perekonnaõhtut. Vennastuspeol, mis toimus õhtul enne aktust, oli peakõnelejaks auvilistlane Elmar Tampõld. Pidulikul perekonnaõhtul, mis järgnes aktusele, mängisid Toronto parimad muusikud Eric Soostari juhtimisel ja esines taas vil! Armas Maiste. Pühapäevasel nn. ,,kaatripäeval” koos daamidega oli võimalik filosofeerida, mõtelda kodumaale ja rajada tulevikuplaane.
Kokkuvõttes tuleks tähelepanu suunata taas Eestile, kus noorem põlvkond oli võimeline korraldama laiahaardelised pidustused ja kutsuma kõnelema Vabariigi presidendi. Kõik, mis toimus Tartus kajastub veelgi aastakümneid kodumaal ja saadab jõulaineid ka kaugele üle mere.
– sakalanus
