Võrukesed nagu saamid Soomes
Eestis viimase kahe kuu jooksul kujunenud vastasseis võrurahva ja Tallinnavõimu vahel sarnaneb toimuvaga Soomes, kus saamid nõuavad valitsuselt saamide oma elukohas eluõiguse ja inimõiguste austamist.
2012. a. ütles T. Ilves presidendi rollis: “Riik ja kohalik omavalitsus on inimese jaoks, mitte vastupidi ning kõik ümberkorraldused peaksid olema üleriigiliselt kooskõlastatud, lähtuma eelkõige inimese vajadustest.”
Täna kirjutab kaitseväe pressiülem, et kommunikatsioon on osa lahinguplaanist.
Eestis oleme järginud põhiprintsiipi: oma kodanike kodud ja eksistentsiaalsed põhihuvid peavad olema tingimusteta kaitstud ka pikas perspektiivis.
Üldprintsiip kõlab: omasid ei jäeta.
Pikk ja lühike perspektiiv
Vastasseis näitab, et dialoog eri huvipoolte vahel pole piisav. Ei-tea-kust on tulnud valitsusel jt võimuesindajatel arusaam, et kohalikel inimestel pole omaenda eluruumi kohta sõnaõigust, kui eksisteerivad nn riigihuvid.
Riigi huvid aga ei saa kujuneda väikese ringkonna tagatubades, vaid peavad olema avalikkuses läbi arutatud ja kaalutletud, et saame kaalutletud otsustamise.
Võru ääres asuva Nursipalu olukorra paradoks seisneb selles, et samal ajal, kui tegutseb riiklik komisjon sovetisümbolite üleriigiliselt mahavõtmiseks, taastatakse sovetiaja eriti võimas sümbol – Nursipalu suletud militaartsoon, mida kõik kohalikud hästi mäletavad.
Nursipalu polügoni tegemine ja Rõuge valla pankrott korraga
Ei ole just tavaline, et kaks struktuurset muutust sajab idüllilise Võrumaa peale korraga.
1. Kõigepealt Eesti mõistes ülisuur kaitsepolügoon.
21. novembril Tsoorus teatas kaitseminister Hanno Pevkur, et küngaste vahele tuleb kaitseväe Nursi polügooni laiendus, 21 talupere peab põliskodudest lahkuma. Veebruaris algavad ehituste planeeringud.
Valitsus surub kaitseväe polügooni laiendust Rõuge valda vaatamata sellele, et vallavolikogu hääletas üksmeelselt selle vastu. Senini on kaitsevägi kasutanud Eesti-Läti ühispolügooni Põhja-Lätis, nii võiks see jääda. Praegu planeeritakse laskmisharjutusi Võru linna serva haiglast 2 km kaugusele…
Rõuge valla pankrott
Nursi ja Nursipalu asuvad Rõuge vallas, mis pärast haldusreformi kukkus miinusesse sel määral, et plaanib sulgeda neli maaraamatukogu ja rahvamaja.
Maaelu aga on teatavasti Eesti kultuuri üks eripära, sellist hajaasustuse aktiivset kultuurielu on üliurbaniseerunud riikides raske mõista. Neile, kes lihtsalt Eesti geograafilist – demograafilist-kultuurilist kaarti vaatavad, võivad arvata, et “see ala on tühi” – nad lihtsalt ei tea, et Euroopas on selline vägev omakeelne kultuurielu nagu võrokeste oma.
Sel nädalal palus Rõuge rahvas protestides vallavolinikke, et nad ei alustaks kärpeid raamatukogude ja rahvamajade sulgemisega; loosungiteks «Inimesed loevad», «Ärge kustutage külaelu viimast tulukest», «Peatage maaelu suretamine», «Rahvas algab raamatust», kaitsti raamatukogusid Sänna, Kuutsi, Luutsniku ja Ruusmäe külas.
Eks Tallinnast võib paista olukord Rõuges ja Nursis teistsugune.
Isegi meediaomanik Hans Luik on kümme aastat propageerinud “kestlikku kahanemist” (H. Luik: “Kestlik kahanemine on see, mida Eesti vajab”, Eesti Ekspress, 7. jaanuar 2013.
Paradoks: käib sovetiaja monumentide kõrvaldamine, Nursipalu oli sovetipolügoon
Praegu töötab sovetimonumentide kõrvaldamise komisjon, mis ühe tööna kõrvaldas Narva tankimonumendi, on korraldanud ümbermatmisi ning uute hauaplaatide paigaldamist.
Sovettidele on olnud Nursipalu sõjabaasi tsoon, raketibaasi ümber oli keeluala.
Pered, kes siit 74 aastat tagasi Siberisse küüditati ja kelle järglased 30 aastat tagasi Eesti Vabariigi saabumise tuhinas oma talusid taastama asusid, peavad nüüd aastal 2023 oma põliskodust lahkuma.
Üks ring on täis.
Tõehetk – Eesti elujõud on külades
Maailma on laiali pudenenud üle viiendiku Eesti rahvastikust.
Mullu, aastal 2022, oli Eestis kõige madalam sündivus viimase saja aasta jooksul.
Nüüd on tõehetk: kas Eesti püsib elujõulisena tingimustes, kui Kagu-Eestis sulgeda eksistentsiaalsed vanad kultuurikolded, raamatukogud; inimesed sunnitakse põliskodudest lahkuma, asemele tuleb polügooni laiendus, mis on strateegilisest Võru linnast 2 km kaugusel?
Stopp. Tuleb mõelda eestluse printsiipidele, millest kirjutas paguluses Oskar Loorits:
- Eetiline resonants ravigu meie “haiget” juhtkonda ja kindlustagu “tervele” rahvale viiekordne iseseisvumine – isiklik, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja poliitiline!
- Jatkugu kõige kiuste eestluse kultuurikontinuiteet ning eesti olemuse omapära järjest kõrgema väärtustaseme poole, sihiks õilistatud vaimsus kui elu- ja maailmaprintsiip!
Kriitiline avalikkus sõjateatri vastu
Praegu pole aeg mitte vaikida ja salatseda, vaid kõnelda täiel häälel:
sõjateater ei mahu ei Eestisse ega mujale maailma.
Praegu ei ole sõjaseisukorda.
Inimõigusi, kodu ja elukoha pühadust ei saa võtta inimestelt ei kaitseminister, valitsus ega president, kui kohalik rahvas koos on otsustanud oma elu ise korraldada.
Rõuge vallavolikogu on oma eitava seisukoha selge otsusena väljenanud.
Uus printsiip on kriitiline avalikkus
Rõuge rahvas saatis 11000 allkirjaga petitsiooni “Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele!” Riigikogule.
Tegelikkuses on käinud valitsuse otsuste vastu võtmine ja “alla’ teatamine formaalselt.
Aga see praktika ei ole Eestile sobilik, ka ei ole see seaduslik.
Meie riik ei ole nii piiritult suur, siin saaks kõigi inimestega päriselt rääkida. Totalitarismi ajast pärinev “kaugus” ja ülbus tuleb kõrvale jätta Eesti riigi huvides.
Inimesed on kodanikud, on subjektid.
Seni ei ole kodanikega arutatud, mis olukorras teha, kuidas toimida.
“Kohale” tullakse Tallinnast ainult otsuste teatavaks tegemiseks, pressifotoks ja kergeks lõunaks.
Käib põlvkondlik murrang – Nursipalu ei luba!
See põlvkond, kel on harjumus pidada arutamist vastumeelseks ja piirduda manitsevate pidukõnedega, on oma rolli kaotamas, sest sellisele neokolonialistlikule inimõiguste rikkumisele ei ole mingit õigustust.
Näiteks Tartu lähedal Tabiveres, kuhu külla taheti tselluloosivabrik rajada, kogunes 2018 juunikuus kaitsev inimkett ümber küla, pargipuude ümber lookles lai lint, kus suurelt sinise värviga kiri “Tabivere ei luba!”
See lint seisis kuu aega, inimesed sõitsid mööda, lehvitasid, signaalitasid. Ilus ja pidulik.
Nüüd vajavad seda visuaali Rõuge ja Nursi.
Aga juba praegu on Nursi ümber mõtteline kileriba suure kirjaga “Nursi ei luba!”
Inimesed on oma kodude kaitsele koondunud, on loodud Nursi regilaul, märk, videod. Inimesed on ärganud küsima: kas minu kodu on ka tegelikult kaitstud?
Propaganda udu vaob alla ja inimesed ärkavad päriselu küsimusi esitama ning vastuseid otsima.
Nüüdseks möödub kaks kuud 21. novembri Tsoorus toimunud koosolekust, kus kaitseminister Pevkur esmakordselt teatas Kagu-Eesti elu muutvast korraldusest. Uue polügooni mõõtmetest annab aimu selle pindala Tallinna-kohale laotamine, siis jääb selle ala sisse kogu Tallinn.
President Karis käis 20. jaanuaril Võrus, kus ta võeti vastu uue regilauluga “Nursipalu nurinad”. Koosoleku lõpetas võrukeelse kirjaniku Ülle Kauksi küsimus presidendile:
“Kas teie, Alar Karis, olete see president, kes Võru linna lõpetab?”
Maarja Pärl Lõhmus
[email protected]
Viited:
Nursipalu harjutusvälja laiendamine saadab 21 peret asju pakkima 21.11.2022
https://www.postimees.ee/7653395/kaart-nursipalu-harjutusvalja-laiendamine-saadab-21-peret-asju-pakkima
Hans Luik: Kestlik kahanemine on see, mida Eesti vajab 7.1.2013
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/65494588/hans-h-luik-kestlik-kahanemine-on-see-mida-eesti-vajab
Kaitseväe pressiülem: kommunikatsioon on osa lahinguplaanist
https://www.bestmarketing.ee/uudised/2023/01/24/kaitsevae-pressiulem-kommunikatsioon-on-osa-lahinguplaanist
