25. märtsil süüdati noorteorganisatsioonide eestvõtmisel küünlad küüditamisohvrite mälestuseks nii Tallinna Vabaduse väljakul kui Tartus, kus tudengid tõid kohale 22 000 küünalt, mille läitmisega tegeles ligi sada inimest. Tartus jäeti platsi keskele kolm meetrit vaba ruumi selliselt, et pimeduses paistaks küünlamerest välja suur rist. "Samal ajal süütasid Eesti seltside ühendused küünlad Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Tšehhis, Kanadas, Austraalias, Hollandis, Belgias js Lätis," kirjutas Postimees.
Samaaegselt Eestiga süüdati küünlad ka Lakewoodi "Metsakalmistul" Eesti vabadusvõitlejate mälestusmärgi ja haua juures nende mälestuseks, kes viidi 1949. a. 25. märtsi kevadtalvisel päeval loomavagunites Siberi töö- ja vangilaagritesse.
Ürituse korraldas Viiu Vanderer ja kokku saadi 48 küünalt, mis küll tuul enneaegselt kustutas, sest sooviks oli lasta neil põleda ka õhtuhämaras. Mälestusmärgil on Eesti vapp ja tõotus: "Eesti Vabaduse Eest". Viiu käest tulid kohale ka suuremad Eesti ja Ühendriikide lipud, kuigi ka mälestuskivi juures on alati nii USA kui ka Eesti lipp. Sini-must-valge trikoloor oli pannoona Irene Verderi ja Luule Prima vahel. Mõjuv pilt! Praost Thomas Vaga ütles palve Eesti eest, selle kasvava sugupõlve eest, kes tahavad minevikku mäletada, kõikide küüditatute eest, ka nende, kes on leidnud viimase puhkepaiga Siberi taigade tundmatuis haudades, Viiu Vanderer luges Maria Underi luuletuse "Põgenik", tuletades meelde ka meie oma põgenemist ja lootust kodumaa mullas puhata. Imbi Sepp luges Maria Underi "Mälestus ja tõotus", milles eestlase armastus, usk ja lootus oma rahva ja maa vastu on tabavalt ja ülendavalt luuleridades edasi antud. Karl Noor meenutas ka Marie Underi "Jõuluööl 1941" luuletuse viimaseid ridu, mille lootusrikas sõnum "ning me kohtume sel taevasillal palest palgesse sel jõuluööl" lisas lootust kohtuda meie siit elust lahkunute kaasmaalastega üks kord "taevasillal". Lõpuks ütlesime kõik "Meie Isa" palve ja laulsime Eesti hümni. Mitmetel oli mälestusi ja teadmisi kellestki, kes vägivaldselt küüditati. Vaikses leinas, pisar silmas, seisime seal küünlaleekide keskel oma mälestustes.
Pärast mindi veel Eesti Majja vaatama Markus Kolga filmi oma isast, kes oli 1941. a. küüditatud ja pääses põgenema Velikije Luki juures. Filmi näitamine toimus Uno Tapsi korraldusel.
Praost Thomas Vaga korraldusel toimus küünalde süütamine ka eestlaste oma kiriku, Lakewoodi Eesti Pühavaimu kiriku altari ees. Kõlas Arvo Pärdi pühalik muusika, praost luges palveid Johan Kõpu "Väiksest palveraamatust", nende hulgas Luteri palve hirmus ja ahastuses, Olaus Petri palve kurvameelsuses ja kirikuisa Polykarpuse palve tagakiusamises, ning õnnistas osalejaid, kes süütasid küünlad enda ja pere poolt küüditatute mälestuseks.
Airi Vaga
