20. augustil 2010 avati Tallinnas Jaani kiriku kõrval skulptor Aime Kuulbuschi loodud mälestuskivi Poola “Solidaarsuse” kolmekümnendaks aastapäevaks. Kivi pühitsesid EELK Tallinna Jaani kiriku õpetaja, Tallinna praost Jaan Tammsalu ja Dominikaanlaste kloostri prior isa Artur Modzelewski.
Sõnavõttudega esinesid Tallinna linnapea hr. Edgar Savisaar, Poola Vabariigi suursaadik Eestis hr. Tomasz Chlon, Euroopa Parlamendi saadik hr. Tunne Kelam ja pan Lech Walesa poeg, samuti Europarlamendi saadik hr. Jaroslaw Walesa.
Suurel looduslikul kivil on eesti keeles sõna Solidaarsus, mille kirjapilt jäljendab Solidarnosc´ i üleilma tuntuks saanud logo ja selle kohal on maakera, millel on märgitud kaks paika, Varssavi ja Tallinn.
Poola suursaadik tuletas meelde oma eesti keeles peetud kõnes: “14. augustil 1980. a. augustil algas Gdański laevatehases streik, kokkulepe sõlmiti 31. augustil. Juba 8. septembril, veel enne ametiühingu registreerimist, kestis „Solidaarsuse“ esimese kongressi töö.
Gdańskist tuli tookord üleskutse: „Gdańskisse, sõltumatu vaba ametiühinguliikumise Solidaarsus“ esi-mesele kongressile kogunenud delegaadid, saadavad tervitusi ning väljendavad oma poolehoidu Albaania, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Saksa Demokraatliku Vaba-riigi, Rumeenia, Ungari ning kõikidele Nõukogude Liidu rahvastele. Esimese, sõltumatu ametiühinguna meie pärastsõjaaegses ajaloos, tunnetame meie ühiste saatuste sügavat sidet …“
“11. septembril tuli vastus, ka Eestist: Õnnitleme Teid ja Teie nimel kogu Poola rahvast, kes pani aluse demokraatlikele reformidele, mida nii väga vajab kogu sotsialismileer.“
Suursaadik tsiteeris siin sõnasõnalt Eesti ja Leedu vabadusvõitlejate saadetud tervitustelegrammi pan Lech Walesale ja Poola “Soli-daarsusele”
Kuulnud raadio vahendusel suurest rahvaliikumisest Poolas, tekkis vabadusvõitlejatel Tartus kohe mõte Lech Walesat ja “Solidaar-sust” tervitada. Tervitustelegrammi tekst koostatigi Tartus ja keegi vabadusvõitlejatest sõitis kohe Leetu allkirju koguma Leedu vabadusvõitlejatelt, kellega olid aastate jooksul välja kujunenud väga head suhted. Telegramm saadeti ametliku postiga Lech Walesale. Kahjuks ei ole teada, kas see kunagi adressaadini jõudis. Samal ajal aga läks kiri Eesti kaudu Stockholmi ja Leedust Münchenisse, kust ta jõudis välismaistesse raadiojaamadesse ja uudis Eesti-Leedu vabadusvõitlejate toetuskirjast Poola Solidaar-susele kõlas korduvalt Vaba Euroopa, Vabaduseraadio, Deutsche Welle, BBC ja võib olla veel mõne välisraadiojaama eetris mitmes keeles.
Neid saateid kuulasid ida pool raudset eesriiet miljonid inimesed. See oligi kirja peamine mõju. Ainuüksi selle toetuskirja pärast kedagi ei arreteeritud, aga Heiki Ahoneni, Lagle Pareki, Arvo Pesti ja Enn Tarto vastastel kohtuprotsessidel Eesti NSV Ülemkohtus 1983 ja 1984, oli “sotsialismileeri õõnestamine” üheks põhisüüdistustest, mis tugineski sellele samale tervitustelegrammile.
“Võime küsida neilt, kes allkirjastasid selle läkituse ning küsida ka teistelt, kes ei jõudnud või ei saanud sellele alla kirjutada: Kas uskusite, et “Solidaarsus“ võidab? Täna on kergem vastata, et jah, olime kindlad. Aga tookord?, küsib Poola suursaadik ja lisab: “Kuid siiski sai vabadusidee totalitarismist võitu. See võidab jätkuvalt…
Piret Tarto
Telegramm Lech Walesale
Pan Lech Walesa
Õnnitleme Teid ja Teie näol kogu Poola rahvast, kes pani aluse demokraatlikele reformidele, mida nii väga vajab kogu sotsialismileer.
Ahonen, Heiki
Pesti, Arvo
Boguscis, Vytautas
Protusevicius, Jonas
Cidzikas, Petras
Poškiene-Lukauskaite, Ona
Šakaliene, Genute
Ragaišis, Romas
Gasparov, Boriss
Ratas, Endel
Kalep, Veljo
Sasnauskaite, Leonora
Masiulionis, Algirdas
Subacius, Kestutis
Niitsoo, Viktor
Tarto, Enn
Paperno, Irina
Udam, Erik
Parek, Lagle
Volungevicius, Jonas
Lietuva-Eesti
11. sept. 1980. a.
