Ühe linnapere õhtusöök Eesti iseseisvuspäeval 2020ndatel aastatel. Tänapäeva keelepruugis on ohtralt võõrsõnu ja tsitaatlaene, samuti slängisõnu.
Tänapäeva eesti keelele on iseloomulik rahvusvahelistumine ning see, et keele eri kihistused – kirja- ja kõnekeel, üld- ja oskuskeel – segunevad igapäevakeeles üha enam. Alates taasiseseisvumisest on eesti keelde tulnud varasemast enam uuslaene ja tsitaatkeelendeid (puhtvõõrkeelseid muganemata sõnu ja väljendeid) tähistama uusi asju, mille jaoks oma keeles sõna ei ole. Võõrsõnu on tulnud ka juba olemasolevate sõnade kõrvale, nt sõna pasta sõna makaron(itoit) kõrvale.
Klipis kasutatakse muganenud vanemaid ja uuemaid noorteslängi sõnu ning kõnekeelsusi, nagu ale, emps, jou, hängima, kokkama, laik, nummi, putsad, telo, trena, tšau, tšillima, vä. Esineb ka tsitaatkeelendeid, nagu by the way, cappuccino, hello, please, poke bowl, whatever ja samuti moeväljendeid, nagu kvaliteetaeg ja head nautimist.
Keel peegeldab ümbritsevat elu – uued nähtused on kaasa toonud uusi sõnu: infrajooga, kullerdama, mandlipiim, laktoosivaba, pimepood. Kõige uuemad mõisted nagu robotkuller ei ole veel kõnelejalegi tuntud, nii on see asendatud mõistega, millega robotkuller seostub: rohepööre. Algul IT-terminitena keelde tulnud sõnad ja väljendid nagu nt üles laadima on saanud igapäevaseks.
Vabariigi aastapäevaks valmisid ERR ja Eesti Instituudi koostöös keeleklipid, mis näitavad, kuidas eesti keel aastasadade jooksul muutunud ja arenenud on. Teksti autor Annika Viht, keelekonsultant Iris Metsmägi.
Kuula ja vaata eesti kaasaegset keelt siit:
https://tinyurl.com/2p9b5ub6
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu