1944. aastal põgenes lääneva Punaarmee eest Eestist umbes 80 000 inimest, kellest umbes 5000 hukkus tormisel Läänemerel. 23. septembril peeti Läänemaal Puises suurpõgenemise mälestuspäeva.
Puises peetud mälestuspäevale kogunes üle 170 inimese. Mälestusüritusel võtsid sõna justiitsminister Kalle Laanet, Eesti Memento Liidu esimees Arnold Aljaste, Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Kristjan Muld, eksjustiitsminister Lea Danilson-Järg ja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esindaja Iivi Zajedova.
“Põgenemise laine hakkas peale suhteliselt varakult ja saavutas kõrgpunkti sügiseks. Oli ju ääretult tormine sügis ja mindi väga kipakate paatidega ja hinnanguliselt oli kusagil 5000 inimest, kes merre jäi,” rääkis Memento liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste.
Põgenemise haripunkt oli 19.-23. septembril 1944, mil paljud inimesed kogunesid Eesti läänerannikule, kaasa arvatud Puisele, et leida võimalus läände pääseda. Teiste hulgas ootas Põgari-Sassi rannal Rootsi pääsemist Otto Tiefi valitsus, kes pidas Põgari palvemajas ka oma viimase istungi.
Kuula
79 aasta eest oli läks Puise kandist paadile Henn Eomoisa isa, kes pääses küll eluga üle mere, aga ei näinud oma siis veel sündimata poega kunagi.
“Seda ma tean, et siit läks mu isa ja läks mu tädi, isa õde. Ema ei läinud kaasa, kuigi isa kutsus, sest ema arvas, et kus ta lapsele, mul oli õde vanem, piima saab. Pärast muidugi Siberis oli piimaga nii, nagu oli. Isa jõudis lõpuks Saksamaale, seal ta suri 1956. aastal,” lausus Eomois.
Järgmisel aastal möödub suurpõgenemisest 80 aastat. Üha vähemaks jääb neid, kes seda kurba sündmust isiklikult mäletavad. Mälestuspäeva korraldajate sõnul peavad järgmised põlvkonnad jätkama mälestuse kandmist.
“See on meile ja eesti rahvale niivõrd oluline ja traagiline sündmus, et seda ei tohi unustada meie ega tulevased põlvkonnad. Kui meie seda enam teha ei suuda, siis peavad seda tegema järgmised põlved ja tegema nii kaua, kuni eesti rahvas maailmas eksisteerib,” lausus mälestuspäeva korraldustoimkonna liige Heiki Magnus.
Eesti Mälu Instituut alustas teise maailmasõja ajal Eestist põgenenute andmebaasi koostamist. Esimeses etapis keskendutakse eelkõige esmastele sihtriikidele, kuhu põgenikud suundusid ehk Rootsile ja Saksamaale ja sellega loodetakse valmis saada järgmise aasta septembriks.
VES/ERR
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu