Meie seast lahkus 85-aastasena Eesti luuletaja, proosakirjanik, tõlkija, dramaturg ja stsenarist Mats Traat (23.11.1936-27.06.2022).
Traat alustas oma loominguteed luulega, algul oli tema luules esiplaanil kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Tema tuntumad romaanid on “Tants aurukatla ümber” (1971), “Inger” (1975) ja “Puud olid, puud olid hellad velled” (1979), tuntumad luulekogud on “Kandilised laulud” (1962) ja “Kassiopeia” (1968).
Traadi teoseid on ka korduvalt tõlgitud võõrkeeltesse: tema luuleraamatuid on ilmunud bulgaaria, hindi, läti soome ja vene keeles. Luuletsükleid on ilmunud prantsuse, saksa, hollandi, norra, rootsi ja esperanto keeles, samuti paljudes toonase Nõukogude Liidu rahvaste ning Ida-Euroopa keeltes. “Tants aurukatla ümber” on ilmunud 12 keeles, aga tõlgitud ka mitmeid tema novelle ja teisi romaane.
Proosa ja luule kõrval on ta kirjutanud ka mitu filmistsenaariumit, nende hulgas näiteks “Ukuaru” (1972) ja “Sügis” (1990).
Foto: Ülo Josing / ERR
Mats Traat on pälvinud Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna kokku neli korda: 1967. aastal (“Koputa kollasele aknale”), 1971. aastal (“Tants aurukatla ümber”), 1980. aastal (“Puud olid, puud olid hellad vel-led”) ja 2011. aastal (“Õelate lamp”). Ka Tuglase novelliauhinna on ta võitnud neli korda: 1975. aastal (“Kohvioad”), 1996. aastal (“Võimurist”), 2002. aastal (“Kohtu-peegel”) ja 2007. aastal (“Sarviku armastus”). 2001. aastal tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, 2007. aastal Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemiaga.
VES / ERR
