Praegune Läti president Egils Levits teatas mõni nädal tagasi ootamatult, et ei kavatse uuesti riigipeaks kandideerida, ehkki võimalus tal selleks ainult ühe ametiaja järel oleks.
President Levits põhjendas üllatavat otsust kandidatuurist loobuda sellega, et ta pole rahul tekkiva koalitsiooniga, kuhu tema hinnangul kuuluvad ka kremlimeelsed ning oligarhide toetatud poliitilised jõud.
Presidendikandidaatidena astusid üles ärimees Uldis Pīlēns, senine välisminister Edgars Rinkēvičs ning jurist ja aktivist Elīna Pinto.
Presidendivalimiste esimeses kahes voorus keegi kolmest kandidaadist seimis vajalikku 51 häält 100st kokku ei saanud. See tähendas Läti seaduste kohaselt, et kolmandast voorust langeb vähim toetust saanud kandidaat automaatselt välja. Pintole, keda toetas ainult kümne saadikuga esindatud Progressiivne partei, tähendas see teekonna lõppu.
Rinkēvičsi toetus oli suurim, teises voorus sai ta 42 häält, Pīlēns 25. Progressiivid koondusid kolmandas voorus samuti välisministri taha ning kindlustasid talle 52 häält. Tema vastu andis hääle 35 saadikut.
Edgars Rinkēvičs on 49-aastane, tal on bakalaureusekraad Läti ülikoolist ajaloos ja filosoofias, samuti politoloogias ja rahvusvahelistes suhetes Hollandi Groningeni ülikoolist. Politoloogias on ta saanud ka magistrikraadi. Välisministri ametit on ta pidanud 2011. aastast saati. Ta kuulub Läti paremtsentristlikusse erakonda Vienotība, Ühtsus. Lisaks läti keelele valdab ta inglise ja vene keelt.
Rinkēvičs on esimene avalikult LGBTQ+ kogukonda kuuluv Balti riigipea.
Eesti president Alar Karis postitas ühismeedias uuele kolleegile soojad õnnitlused. Rinkēvičsi ametiaeg algab 8. juulil.
VES/Õhtuleht
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu