Eesti energiajulgeolekut ei saa kindlustada ei tuuleparkide ega biogaasil töötavate elektrijaamadega.
Elektrienergia julgeoleku tagamiseks tuleks leida pikemaks ajaks ühiskonnale majanduslikult kõige soodsamaid elektritootmisviise. On vajalik, et Eesti riigi territooriumil asuks vajalikul hulgal eelnimetatud kriteeriumidele vastavate tehnoloogiatega elektrijaamu ja ülekandeliine, mis kindlustaks tarbijatele välisteguritest sõltumatut elektriga varustamist.
Täna puuduvad Eestil niisugused elektrijaamad, seega võimalused kaitsta oma elektriturgu hinna liigse kõikumise eest. Eesti energiajulgeolek on olnud pikemat aega poliitikute tõmbetuules, mistõttu iga võimalik elektritootmise stabiilsust pakutav variant on juba eos ära materdatud.
Kõige suuremaks elektrihinna tõusu kunstlikeks kujundajateks ja taganttõukajateks on saanud Euroopa kliimapoliitikud ja taastuvenergia baasil elektritootjad. Nende eesmärgiks on tõsta praeguse CO2 hinda kordades tonni kohta, et muuta fossiilsete kütuste (kivisöe, põlevkivi jne. ) baasil elektritootjate olukord elektri vabaturul kunstlikult kallimaks kui on taastuvenergiast elektritootjatel.
ELi praegune arusaamatu energia- ja kliimapoliitika võib osutuda aga Eesti elektritarbijatele üle jõu käivaks .
16. juunil Tartus toimunud tarbijate infoseminaril «Taastuvenergia kasutamise areng Eestis» oma ettekandes «Tuuleenergia arengud Eestis» mainis Hannes Verlis, EE Arulepa Tuuleelektrijaama OÜ projektijuht, et meil Eestis on elektrihind odav ja see vajab tõstmist. Samas ei osanud ta põhjendada, miks looduse poolt tasuta antud tuuleenergiast toodetud elektrienergia kWh ostuhind on nii kõrge ja tasuvusaeg nii lühike peab olema. Mainis vaid, et endine majandusminister Edgar Savisaar on omal ajal nii kõrge taastuvenergiast toodetud elektrienergia ostuhinna kinnitanud ja seda ei ole õnnestunud Juhan Partsil juriidiliste tõkendite tõttu kuidagi vähendada.
Tuuleenergiast elektritootjad on ülimalt rahul, sest praegu on elektritootmisest kujunenud neile kullaauk, kuna raha võetakse taastuvenergia eest seaduslikult tarbija rahakotist. Pääsu tal sellest ei ole. Samas rõhutas Verlis, et meil on elektri kWh hind Soomest palju odavam, kuid unustas öelda, et eestlastele siiski kallis. Pole ka ime, sest Eestis on keskmine palk üle 4 korra Soomest väiksem .
Verlis selgitas auditooriumile, et meil on elektri kokkuhoiuks arenguruumi ja ainus võimalus olukorrast pääsemiseks on rõhumine kokkuhoiule. Niisugune laialt kiidetud, kuid põhjendamatu demagoogiline jutt on viinud olukorrani, et võrguteenuse tasud ületavad tunduvalt elektrienergia hinda.
Eesti Energia elektrihinna planeerijad ei taju , et võrguteenuse hind sõltub otseselt elektritarbimisest. Elektrihinna kujundajad peaksid mõistma, et kõik kasutuses ja reservis olevad elektripaigaldised vajavad regulaarselt hooldamist ja remonti – seega raha. Raha peaks laekuma selleks elekt-rimüügist. Odavama elektri hinna puhul suureneks tunduvalt elektri müük ja kasu oleks nii tarbijale kui ka Eesti Energiale.
Kõrge elektrihinna, madala pensioni ja palga tulemusena ei ole tarbijad suutnud rahuldada oma elektri tarbimisvajadusi, seetõttu on meil elektritarbimine jõudnud alles 1992. aasta tasemele, kuigi elektrilisi kodumasinaid on kodudesse muretsetud rohkesti, kasutatakse neid elektri kõrge hinna tõttu ainult äärmisel vajadusel. Halvasti korraldatud elektrimüügi tõttu ei jagu raha elektripaigaldiste remondiks ega hoolduseks ja varsti isegi valgekraede palgaks.
Ebareaalsest olukorrast väljumiseks peaks nüüd Eesti Energia elektritarbimise suurendamiseks elektrihinda langetama vähemalt niikauaks, kuni meie majandus ja palgad jõuavad meile etaloniks seatud Põhjamaade tasemele.
Õnneks on meie praegune majandusminister kahe jalaga maapeal kui ta nimetas Euroopa kliimapoliitikat hulluseks. See annab lootust, et energiatunneli lõppu on hakanud paistma valgusekiir. Andes rohelise tee uuele põlevkivielektrijaama ehitamisele on Juhan Parts teinud õige otsuse, sest see on täna Eestile kindlust ja energiajulgeolekut pakkuv lahendus.
Paradoks on see, et uue põlevkivielektrijaama vastased oleksid esimesed Juhan Partsi süüdistajad, kui ta uue põlevkivielektrijaama ehitamise maha magaks. Juhan Parts on korduvalt öelnud, et Eestis energiajulgeoleku kindlustamiseks tuleb meil jätkuvalt kasutada Eestis põlevkiviener-geetikat, mis on maailmas laialdast tunnustust leidnud. Uusi alternatiive otsides ei tohi vana puud, mis aastaid kindlalt vilju kandnud, kastmata jätta.
Põlevkivielektrijaama heitmete vähendamise uute võimaluste tõttu muutub põlevkivienergeetika viljelemine üha keskkonnasõbralikumaks ning tugevdab Eesti majandust, elavdab teadust, suurendab tööhõivet ja an-nab inimestele nii tööd kui leiba.
Stabiilse elektrienergia vajadust ei suuda rahuldada ebastabiilse alternatiivenergeetikaga.
Vabaturu elektrihinna ennustamine on meil kahjuks paraku sama võimatu nagu ilma ennustus. Ennustatakse tugevat sadu, kuid paistab päike.
Elektrienergial on aga meie majandusele strateegiline tähtsus, seetõttu jääb valitsuse kohuseks vabaturu võimalike üllatuste leevendamiseks välja töötada abinõud ja jälgida , et elektrihinna tõus ei tekitaks sotsiaalseid probleeme.
Jüri Laurson
www.e24.ee
