Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul jääb Eesti osa Iirimaa abipaketis alla kahe miljardi krooni ega ole kindlasti mitte 12,4 miljardit krooni, nagu varem meedias väidetud.
Ligi rääkis 23, novembril rahandusministeeriumis toimunud pressikonverentsil ajakirjanikele, et rõhutada tuleb, et selle summa puhul on tegemist garantiiga.
Rahandusministri sõnul on Iirimaa abipaketi maksumus umbes 80-90 miljardit eurot ning paketi põhilistes tingimustes on kokku lepitud.
Abipaketi rahast kaks kolmandikku tuleb tema sõnul Euroopa Liidult (EL) ja üks kolmandik Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF), EL-i rahast osa tuleb EL-i eelarvest ja osa Euroopa finantsstabiilsusfondist. Lisaks veel kahepoolsed toetused euroala välistelt riikidelt nagu Suurbritannia ja Rootsi.
Ligi sõnul kehtib abipakett 2013. aastani, see koosneb eelarve otsetoetusest ja pankade likviidsusabist.
Ligi rääkis, et levinud arvamus, nagu oleks finantskriis levinud Kreekast Iirimaale, ei pea paika, kuna probleemsete riikide puhul pole suuremaid erinevusi kui Iirimaal ja Kreekal. Ligi sõnul on Iirimaa majandusraskused tingitud liiga suurest finantssektorist ja kinnisvaramulli tekkest.
Soome rahandusminister Jyrki Katainen on öelnud, et finantsabi võib peale Iirimaa vaja minna ka teistel riikidel, näiteks Portugalil. Ministri hinnangul pole väga tõenäoline, et finantskriis levib Portugali, kuna kahe riigi majanduse olukord on erinev. Portugalis pole probleemne pangandussektor, pealegi teeb riik suuri eelarvekärpeid, märkis ta.
EL-i rahandusministrid toetasid 21. novembril Iirimaa abipalvet ja ütlesid, et on valmis Dublini abistamiseks kasutama kevadel püsti pandud abifondi. EL-i ja euroala rahandusministrid nõustusid põhimõtteliselt kasutama 750 miljardi euro suurust fondi pärast seda, kui Iiri valitsus oli leppinud kokku ametliku abipalve koostamiseks.
Ligi on varem ajakirjanduses öelnud, et Iirimaa abipaketi tingimused on alles läbirääkimisel ning seega pole teada, kui palju Eesti Iiri paketis osalemiseks täpselt panustama peab. Ministri sõnul tuleb abistamise otsus ratifitseerida parlamendis, kuid ta pole otsustanud, kas abipakett on mõttekas viia riigikogu ette enne valimisi. VES/BNS
