Ameerika eesti laste suvine kodu ehk ametliku nimega Long Islandi Laste Suvekodu on lehe ilmumise ajaks juba läbi saanud (kestis see sel aastal 6.-20. juulini), aga kaunid mälestused kestavad pikalt. Oma suvekodu avakõnes arutles laagri juhataja Eva Ensmann muuhulgas ka laagri nime üle.
Eva Ensmann: Tere tulemast Suvekodusse! Soovin teile tutvustada meie kasvatajaid. Poiste kasvatajad Jonathan Vilms ja Henri Murthy, suurte tüdrukute kasvatajad Vivienne Jones (kes on ka meie peakasvataja), Vihmapisar Zobel (Eestist) ja Regina Luik (Eestist), väikeste tüdrukute kasvatajad Aili Francois ja Siiri Ensmann. Hiljem tulevad ka Veronika Liivak ja Katie Hubschmidt. Nendest neli on ka meie vetelpäästjad: Henri, Vivienne, Aili ja Siiri. Peakokk esimesel nädalal on Maria Nigul and teisel nädalal Lana Ensmann. Köögiabilised on Kairi Kannik, Vilve Ladon, Meeli Salumäe, Peter Saar, Tõnis Luik, ja Linda Hubschmidt.
Mis on selle laagri nimi? Ametlikult on see Eesti laste suvelaager või Estonian Children’s Summer Camp, seda nime olen ma ametlikele dokumentidele kirjutanud lugematu arv kordi aastast 2012. Aga keegi siin ei kutsu laagrit selle nimega. Meie jaoks on see Suvekodu, meie kodu suvel. Ka see on aja jooksul muutunud. Kõige vanem dokument, mis mul laagrist on, on aastast 1979 ja seal on laagri nimi “Lastesuvekodu”. Kõik kokku kirjutatud.
Miks on vaja nime? Asi eksisteerib ikkagi, olenemata sellest, mis nimi sellel on. Siiski on nimed väga olulised. Nad identifitseerivad ja vormivad meid. Näiteks paljudel meist on ametlikud nimed, mida kasutame laias maailmas, aga ka hüüdnimed, mida ainult pere ja lähedased sõbrad kasutavad.
Nimed muutuvad aja jooksul. Kui lapsed on väikesed, siis nad ütlevad tavaliselt emme ja issi, vanemaks saades ema ja isa. Paljud inimesed kasutavad olenevalt olukorrast sama inimese kohta erinevat nime. See on tõsi ka selle laagri kohta.
Kui mina olin laagriline/kasvandik, siis me ütlesime selle laagri kohta “Long Island” ja Eesti skaudilaagri kohta “Lakewood”, kui keegi ütles “laager”, siis me teadsime kohe, et ta rääkis skaudilaagrist, sest selle koha kohta ei öelnud keegi “laager”. Ma olen ka kuulnud, et inimesed on seda laagrit kutsinud Kiusuküla, teasing village.
17 aastat tagasi, kui ma tulin oma vanema lapsega siia tagasi, et köögis abiks olla, siis kõik ütlesid laagri kohta “Suvekodu”. Minu väliseestlase kõrvadele tundus see loogiline. Meist paljude jaoks ongi see koht suve kodu, kuhu me igal aastal tagasi tuleme. Me oleme Suvekodu pere, meie vabatahtlikud on pererahvas ja suvel meie pere elab siin, kodus.
Viimase aasta jooksul saime teada, et kõik ei näe Suvekodu selliselt. Mõndasid kodueestlasi ajab see sõna segadusse, osalt näiteks selle pärast, et suvekodu öeldakse Eestis ka suvila kohta. Kui lisada sõna “kodu” mõnele teisele sõnale, võib see ka tähendust muuta, näiteks lastekodu, vanadekodu, hooldekodu. Selline seos ei ole inimeste peas alati positiivne. Aga “kodu” liitega on ka positiivseid sõnu, näiteks isakodu, puhkekodu ja lapsepõlvekodu.
Ma küsisin mõnelt kunagiselt eesti keele õpetajalt, kes on nüüd Tartu Ülikooli professorid, mida nemad arvavad meie laagri nimest. Keegi neist ei arvanud, et see on imelik, nad leidsid, et “suvekodu” on armsam kui “suvelaager”.
Minu meelest sobib see nimi “Suvekodu” väga hästi ja see on isegi väga armas. Minu jaoks suvekodul ei ole ju negatiivset konnotatsiooni. Kui lapsed tulevad siia puhkama, nagu suvekodus (suvilas) ikka, siis see ju on lühikest aega teie kodu, ja see on armas, sest näitab, et kõik on oodatud nagu kodus.
Teised väliseestlaste laagrid kutsuvad ka ennast Suvekoduks, näiteks Kanada laager Jõekäärus ja üks rootsieestlaste lastelaager on ka “Suvekodu”.
Praegune peremees Uno kutsub seda kohta “Vargamäeks”. See on talu nimi Anton Hansen Tammsaare kuulsas loos “Tõde ja õigus”. Kui paljud teist on lugenud seda raamatut? Mis klassis te olite? See on eestlastele kohustuslik kirjandus (gümnaasiumis). Tammsaare Vargamäe on Eestimaa sümbol ja ühtlasi sümboliseerib suurt töökust ja kõike, mis eestlastele omane on. Küsime Unolt, miks ta seda kohta Vargamäeks nimetab.
Mis siis oleks hea nimi laagri jaoks? Võib-olla laager kasutab oma ingliskeelset ametlikku nime Estonian Children’s Summer Camp ja pere kasutab hüüdnime. Minul isiklikult on keeruline öelda lihtsalt “laager”, sest see jääb minu jaoks alati tähendama Lakewood’i laagrit. Ja lühendit LIELS on ebamugav öelda. Ma ei tea, kuidas seda isegi peaks hääldama?
Lisaks ma arvan, et laagri nimi peaks olema midagi, millega kõik osalised: kasvandikud, kasvatajad ja pererahvas, ennast identifitseerib. Meie jaoks jääb see alati meie koduks suvel. Seega ma tahan kõigilt küsida, mis nime teie soovitaksite meie laagri jaoks? Me paneme üles karbi, kuhu kõik saavad laagri jooksul enda soovitused panna. Laagri lõpus võtame need välja ja vaatame, mis inimestele meeldib.
Võib-olla saame teada, et Suvekodu on perfektne nimi. Võib-olla leiame uue nime, mida inimesed eelistavad. Võib-olla on lahendus ametlik nimi ja hüüdnimi. Ametlik nimi jääks samaks ja äkki eestikeelne ametlik nimi saab paremini kirjeldavaks, näiteks “Long Islandi eesti laste suvekodu”. Reklaamides saame kasutada selgituseks sõna “lastelaager”, kuna me ei taha, et kodueestlased ajaks segamini laagrit ja suvilat ja lastekodu. Aga hüüdnimeks võiks igavesti olla “Suvekodu”.
Aga olenemata sellest, mis nime me kasutame, ma tean, et see laager ja see pere jäävad kestma. Järgmisel aastal, tähistame seitsmekümnendat laagrit. See on väga palju suvesid ning suur saavutus meie laagri jaoks.
Elagu Suvekodu või mis iganes sinu nimi on.
Meil saab kindlasti lõbus olema ja loodetavasti võtate endaga kaasa mingi osa eestlusest ja loote mälestusi, mis kestavad elu lõpuni. Nautige aega siin Suvekodus.
