Laupäeval, 19. veebruaril pühitses kohalik eestlaskond järjekordselt meie Vabariigi sünnipäeva.
Peale traditsioonilist kokkutulijate tervitamist, USA hümni laulmist ja õp. Uudo Tari päevakohast palvust, mälestati langenud sõjasangareid nende ausambale sini-must-valgete lintidega kaunistatud pärja asetamisega Juhan Aaviku “Laulu langenud kangelastele” saatel.
Aktuse peakõneleja oli sel aastal Lakewoodi Eesti Ühingu Esimees, Priit Parming. Tema alustas oma ettekannet, tutvustades kuulajatele, kuidas tänapäeval Eesti Vabariigis aastapäeva pühitsetakse.
“Tänasel päeval meie mõtted siirduvad kodumaa suunas. Viie päeva pärast täpselt kell 7:33 päiksetõusu ajal koguneb kutsutud seltskond Toompea lossi hoovi. Toimub pidulik riigilipu heiskamine, esinevad koorid ja päevakohase sõnavõtuga esineb Riigikogu esimees pr. Ene Ergma. Järgneb pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile. Kõneleb peaminister Andrus Ansip. Seejärel osalejad liiguvad Toomkirikusse, kus toimub EV aastapäeva jumalateenistus. Jutlustab peapiiskop Andres Põder. Täpselt kell 11:00 saabub vabaduse väljakule president Toomas Hendrik Ilves, et vastu võtta kaitseväe paraadi, milles osaleb üle 1000 sõjaväelase. Kõneleb kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, kellel seekordne kõne on viimane kaitseväe juhatajana EV aastapäeva paraadil, kuna tema ametiaeg lõpeb käesoleval aasta1. Õhtul kell 18:00 tolmub Estonia Teatri- ja Kontsertsaalis president ja pr. Evelin Ilvese pidulik vastuvõtt. Esindatud on kõik tähtsamad organisatsioonid ja diplomaatilise korpuse esindajad. Kohapealsetes kohtades toimuvad üleriiklikus ulatuses analoogilised üritused.”
Edasi tuletas Priit meile meelde kõiki, keda me sel päeval peaksime mälestama. Mehi ja naisi, kes on andnud oma parima, võideldes Eesti eest Vabadussõjas, Teises Maailmasõjas ja hilisemalt “Korea mägedes” ja “Vietnami riisipõldudel.” Järgmisena tuletas ta meelde meie väliseestlaste läbi elatud kannatusi ja saavutusi: kodumaalt põgenemist, õhurünnakute õudusi, põgenikelaagreid, teateid 1949. a. suurküüditamistest, Eesti organisatsioonide loomisi välismaal, jõudes küsimuseni “mis on meie, endiste pagulaste ja praeguste väliseestlaste roll tänapäeval.” Ta leidis, et meil on ainult kaks põhiülesannet.
“Esiteks, peame tegema kõik, mis meie võimuses, et meie kodumaa säiliks iseseisva ja demokraatliku riigina vabade rahvaste peres, ning teiseks, et me säilitame organiseeritud eesti ühiskonna välismaal….. Kordaks Jyri Korgi tabavaid sõnu: “Võit pole vabadusvõitluse lõpp. Vabadus tähendab eluaegset võitlust”. Meie põlisvaenlane Kremlis ei puhka, jätkates igasugust survet piiririikide vastu. Eesti riigil on tänapäeval ainult oht ühest suunast ja see oht on Venemaalt, olgu seal võimul punased, mustad või valged.”
Priit ennustas, et “tulevikus kindlasti tekib olukordi, kus Eesti rahval on hädasti vaja meie abi.” Sellepärast tuleb meil siin säilitada tugevaid organisatsioone.
Järgmiseks kirjeldas Priit Eesti Vabariigi kaitsestruktuuri. Ta leidis, et viimase kaitseministri Jaak Aaviksoo juhtimisel on Eesti kaitsevägi kõvasti arenenud ja Kaitseliit on kasvanud 13,000 liikmeliseks. See jõud on võimeline maha suruma igasuguse relvastatud riigipöörde katse. Praegu teeb muret ainult mõnede poliitikute katsed üle minna täielikult elukutselisele armeele.
Valdkonnad, kus meil väliseestlastel oleks tarvis veel Eestit aidata, on valgustades eesti rahva kallal toime pandud genotsiidi ja organi-seerida eestlaskonna säilimist USA-s. Ta soovitas uuesti elustada suuremaid eestlasi haaravaid üritusi USA Idarannikul. Viimaste aastate positiivse arenguna märkis ta täienduskoolide, skautlikute organisatsioonide tegevuse suurenemist ja mainis ka viimaste aastate suurt tungi saata oma lapsi Long Islandi Suvekodusse.
Järgnes Ingrid DeSisto esitatud klaverisoolo Juhan Aaviku “Scherzo.” Hoolimata LIEK klaveri palju soovidajätvast olukorrast, oli kuulajaskond esitusest vaimustatud.
Traditsiooniliselt kutsus meie auväärne veteran Harald Salumäe ette kõiki veterane, kes on vabaduse eest võitlevates sõjavägedes teeninud. Ette astusid 6 meest, kellele LIEK daamid kinnitasid rinda sini-must-valge lindiga seotud lillekesed.
Peale “Kaunistagem Eesti kojad…” ühislaulu, tänas kaasesimees Valdur Pratka külaliskõnelejat ja kõiki, kes oma tegude ja tulekuga võimaldasid pühitseda meie Vabariigi 93. sünnipäeva. Eriline tänu kuulus LIEK einelaua toimkonnale, kelle valmistatud rikkalikku pidusööki ta nüüd maitsma kutsus. Aktus lõppes Eesti hümniga.
Sven Roosild
