Kaitlyn Vesterstein.
Ilmataat jagas jõulude eel Eesti Tallinna kohalt ülalt alla jutti tõmmates kaheks. Loomulikult ootas valgeid jõule kogu rahvas, aga see õnn anti vaid idapoolsetele. Saartel ja läänerannal ladistas vihma, Kesk-Eestis ja eriti kagunurgas on aga kuni 15 sentimeetrit lund.
Nauditakse suusarõõme, ja esimesel jõulupühal võtsid sajad matkajad ette Eesti 20 kõrgema mäe (täpsemalt: künka) vallutamise ning said toreda 20-kilomeetrise sumpamise järel lumeilvese tiitli.
Jõulud on teatavasti vaikne aeg ja puhkavad sel ajal sportlasedki. Näiteks lubas hiljuti elulooraamatu ilmutanud võrkpallitreener Avo Keel eurosarjas 16 parema sekka jõudnud Pärnu meeskonna enne tähtsaid mänge korraks verivorsti, seapraadi ja hapukapsast nautima, et uuel aastal taas täie jaksu ja innuga jätkata.
Nädala jõulude ja uue aasta vahel sisustavad spordirahvale Eesti aasta parimate valimine, kaks üleilmset talispordivõistlust ning muidugi olümpiaootus. Tõsiselt pühendunud külastavad muidugi ka jõusaali, otsivad suusalund või jooksevad lirtsuval metsarajal. Ehk tõstavad kabenuppe, sport seegi.
Spordiaasta parimad selguvad Eestis kolme valimi summana. Kõigepealt teevad oma otsuse spordiajakirjanikud, siis Eesti Olümpiakomitee spordialaliidud, kolmandaks toimub rahvahääletus. Siis lüüakse punktid kokku ning antakse säraval galaõhtul kuldsed Kristjani (muidugi Palusalust inspireeritud) kujud üle.
Kes on tänavuste auhindade nominendid? Üsna suur võimalus on, et seekord võtavad suure osa koorest vehklejad. Nii on naiste seas kellelgi raske vastu saada nii maailma- kui Euroopa meistrivõistlustel medalile jõudnud ja MM-il kuldses naiskonnas vehelnud Julia Beljajevale. Kui ehk, siis hooaja lõpetanud vigastuseni freestyle-suusatamise maailmas kõik võitnud Kelly Sildaru.
Sama ülekaalukas võib olla pikalt suure eesmärgi poole püüelnud ja tänavu lõpuks ometi maailmameistriks tulnud epeenaiskonna (Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Kristina Kuusk) võit parimate võistkonnaarvestuses. Lähimate jälitajatena saame nimetada autoralli MM-il pronksi teeninud Ott Tänakut ja Martin Järveoja ning teist MM-pronksi sõudenelikut Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja, Kaur Kuslap. Ning rahva lemmikut võrkpallimeeskonda.
Meestest on nominentideks taas MM-medalile jõudnud vehkleja Nikolai Novosjolov, rallimees Ott Tänak ja tõstmise MM-il tõukamise hõbeda teeninud Mart Seim. Treenerite seas võib Kristjani kuju teenida võrkpalli Euroopa meistrivõistlustel vahvalt mänginud Eesti meeskonna juhendaja rumeenlane Georghe Cretu. Või sõudjate juhendaja Matti Killing.
Aastavahetus on paljudel eestlastel seotud tugitoolispordiga, sest põnev on jälgida murdmaasuusatajate karmi mäkketõusuga lõppevat Tour de Skid, samuti on paljudele südamelähedane suusahüppajate nelja hüppemäe turnee. Kahjuks on küll käes need ajad, mil eestlasi kui Tour de Skil ka alustab, siis üsna ilmselt ei lõpeta, ning Kaarel Nurmsalu loobumise järel pole ka nelja mäe turneel omasid, kellele pöialt hoida. Aga huvitav on ikka.
Kui uus aastanumber ette löönud, on aeg lülituda Lõuna-Koreas Pyeong-Changis algava taliolümpia lainele. Eestlastele ei paista küll seekord medalilootuse lõhnagi, aga teatavasti on olümpial tähtsaim osavõtt ja endast ausalt parima andmine ning seda omadelt loodamegi.
Praeguse seisuga paistab, et nii Eesti murdmaa- kui laskesuusatajatele piilub pilve tagant terake päikestki. Nii teenis laskesuusataja Kalev Ermits Prantsusmaal MK etapil veatu laskmise ja korraliku sõiduga 14. koha, 30. sekka mahtus naiste võistluses ka USA-s õppiv Johanna Talihärm. Õnnestunud laskmise, hästi määritud suuskade ja hea sõiduvormi kokkulangemisel võib olümpial tulla ka esikümnekoht, mis oleks tänast seisu arvestades supertulemus.
Samamoodi mahtus maailma karikavõistluste etapil 15 parema sekka murdmaamees Karel Tammjärv, rahvusvahelise suusaliidu punkte teenis Alpi karikasarjas osalenud Raido Ränkel. Neiltki ootame olümpial vähemalt pilti pääsemist, miks mitte ka esikümnekohta.
Nüüd on selge, et kiiruisutajaid saab olümpiale Eestist koguni kaks, pilet on nii Saskia Alusalul kui Marten Liivil. Tuletagem meelde, et viimase eestlasena oli olümpia kiiruisurajal Ants Antson 50 aastat tagasi Grenobles, kaht pika uisuga sportlast pole Eestist talimängudel olnud kunagi. Millised on nende šansid? Liiv lubas oma Adavere treenerile, et Koreas viimaseks ei jää, Alusalu võimalused olümpia ettearvamatus grupisõidus võivad olla igatpidi üllatavad.
Suusahüppajaid saab olümpiale Eestist üks, Martti Nõmme, kellele tuleks lugeda suureks õnnestumiseks 40 parema sekka jõudmine. Üsna kaheldav on viirushaiguse järel taas karussellile naasnud ja MK-sarjas 31. ning 34. koha teeninud kahevõistleja, Kelly Sildaru vigastadasaamise järel Eesti peamiseks lootuseks olnud Kristjan Ilvese võistlusvorm. Kui ta hüppekindluse taastab, on siiski kõik, ka esikümme, võimalik.
Olümpial on kohad kahele Eesti mäesuusatajale. Kahjuks ei lubanud reeglid pretendeerida Eesti juurtega 18aastasel Kaitlyn Vestersteinil. Tegemist oleks potentsiaalselt parima valikuga, sest Vesterstein on USAs slaalomivõistlustel hästi esinenud, paraku nõuavad FIS reeglid, et neiu peaks olema Eesti kodakondne ja enne olümpiat vähemalt kaks aastat Eesti lipu all esinema.
Sportlikest unistustest 2018. aastaks jäi silma kaks: aastaringselt lumega suusatunnel Otepääle ja Kaia Kanepit ning Anett Kontaveiti väärtustav WTA tenniseturniir Tallinna! Küll väga kallid, aga vahvad unistused!
Head aastalõppu ja uut!
Enn Hallik