Luuletused küüditamise mälestamiseks – Eestis mälestati 81 aasta tagust juuniküüditamist

MARIE UNDER
Juuniküüditamine leidis ja leiab kajastamist ka eesti ilukirjanduses. Kõige võimsamalt võttis sel teemal sõna Marie Under oma kogumi-kus „Mureliku suuga”, mis ilmus vähem kui aasta pärast toimunut. Luulekogu anti välja 1942. aasta aprillis ning see jäi üheks väheseks sõjaajal avaldatud luule-koguks. Kuigi Under hoidub kogumikus poliitilisest paa-tosest ning tema tekstid on lausa rõhutatult jahedad ning sünged, kirjutas Under end selle kogumikuga eesti rahva südamesse isamaalaulikuna, kes rääkis kogu rahva eest, kogu rahva nimel ning as-jadest, mis olid kogu rahva südames. On ka oluline, et ta tegi seda veel Eestis olles – nii jõudis tema sõnum tõesti kõigini.

KALJU LEPIK
Mitmes mõttes rõhubki paguluse taak nii Kalju Lepiku (1920-1999) luulet kui selle retseptsiooni. Olles küll vaieldamatult üks suuri eesti isamaaluuletajaid, jäi 1944. aastal pagulusse siirdunud Lepiku looming pikalt kodu-eestlastele tundmatuks. Kuid seda olulisem oli tema sõnum ja roll rahva emotsio-naalse mälu, aga ka rahvaliku keele- ja kujundiloome säilitajana väliseestlaste jaoks. 1958. aastal kogumikus „Kivimurd” ilmunud napp luuletus „Kellele ma kaeban kurja” on ängistav tekst, mis võtab kokku okupatsiooni, sõja ja küüditamise koledused.

HENRIK VISNAPUU
Mõnevõrra optimistlikumalt – või vähemalt võitluslikumalt – lähenes samadele teemadele „kuningaspoeet“ Henrik Visnapuu (1889-1951), kes oli juba sõjaeelsel ajal tuntud oma patriootliku hoiaku poolest. Seejuures puudutas juuniküüditamine Visnapuud isiklikult – tema kasutütar küüditati koos oma 4 aastase lapsega. Ometi kajab nii Visnapuu Saksa okupatsiooni ajal Eestis kui pärast sõda Saksamaal kirjutatud luuletustest valdavalt vastu võitluslik hoiak, milles poeet vannutab eestluse edasikestmisele.

JÜRI ÜDI
(JUHAN VIIDING)
Veel kolmandat moodi läheneb samadele teemadele Jüri Üdi, kes oli vaid aastane, mil toimus uus ja eel-misest suurem eestlaste de-porteerimine – märtsiküüdi-tamine. Esimest korda 1971. aastal kogumikus „Detsem-ber” ilmunud „Lihtne luuletus” on esmapilgul kerglane, muigamagi ajav, ometi võtab ta väga täpses sõnastuses kokku nii Eesti okupeerimist ja annekteerimist saatnud kommunistliku propaganda kui järgnenud tegelikkuse – sundmobilisatsiooni, küüditamise, kolhooside loomise ja pagulusse siirdumise.

THAVET ATLAS
Seda, et valusad mälestu-sed küüditamisest elavad eesti inimestes ning pere-mälestustes edasi, tõestab Thavet Atlas, kelle 2007. aastal ilmunud luulekogu „Kõned kõrbes” sisaldab 1992. aastal kirjutatud teksti „Rahvuse kooma”, mis räägib Siberisse küüditatute kannatustest ja nende mõtestamise raskusest. Tekst on sünge ning sealt jääb kõlama mõte, et iseenda ja oma rahvuse mahavaikimine toob endaga lõpuks kaasa tunde, nagu polekski kumbagi neist olemas ja kõik oleks vaid uni või juhus…

Kuula luuletusi siit:
https://juunikuuditamine.eihr.ee/