Võiks arvata, et südasuvi, leitsak, jaanipäev, puhkuste aeg ja spordiareenidelgi valitseb rahulik miljöö. Ei midagi sarnast, Eesti spordis on paaril viimasel nädalal ikka juhtunud. Nii head kui kurvastavat.
Alustagem maailma mastaabis gigant-alast jalgpallist. Eesti rahvusmeeskond suurte sekka ei kuulu, maailma edetabelis ollakse esisaja piiril. Hästi mängida pole mõistagi keelatud, paraku ei tulnud viimane EM-valikmäng kohe üldse välja – Saksamaa mängis Mainzis Eestiga kui kass abitu hiirepojaga ja kõmmutas külaliste puuri palle täis. 0:8 kaotus tähendas seda, et peatreener Martin Reim astus (astuti?) koos abiliste Andres Operi, Mart Poomi ja Janno Kivisillaga tagasi. Saame näha, kas uus juhendaja on kohalik või välismaalt ja kas sügisesteks mängudeks suudetakse mängijatele indu anda.
Järelemõtlemise hetki on ka Eesti seni kõige edukamatel pallimängijatel võrkpallimeeskonnal. Mullu võideti Euroopa Kuldliiga, oldi koguni MM-finaalturniiri lävel. Tänavu oli Eestil Kuldliiga Final Fouri korraldajana hea võimalus eelringides eakatele põhimeestele raske klubihooaja järel puhkust anda ja teist koosseisu mehistada. Aga võideti kuuest mängust vaid kaks ja kui Final Four’iks tuusad platsile toodi, selgus, et mäng ei hakkagi nii-öelda nipsust jooksma. Finaalturniiri peremees kaotas nii Türgile 1:3 kui Hollandile 0:3 ja jäi viimaseks. Peatreener Georghe Cretu näitas üles närvilisust, üks tähtmängija vabandas kodupubliku ees lahja mängu pärast. Euroopa meistrivõistluste finaalturniirini, mis eestlaste selle aasta põhisiht, on kolm kuud, aega vormi lihvida muidugi on.
Võrkpalli head uudised on, et Robert Täht sõlmis lepingu Euroopa ühe tippklubi Itaalia Perugiaga, Martti Juhkami mängib Saksamaal sama kõvas Friedrichshafenis, Renee Teppan siirdub Prantsusmaa Poitiersi klubisse ja väga kõvades meeskondades jätkavad ka Oliver Venno (Istanbul), Ardo Kreek (Pariis) ning teised.
Ning veel üks hea uudis – Euroopa Võrkpalliliit andis teada, et kui Eesti valitsus annab garantiikirja, korraldatakse Euroopa meeste 2021. aasta meistrivõistluste üks alagrupiturniire Eestis (teised Soomes, Tšehhis ja Saksamaal, medalimängud Berliinis).
Eesti üks viimaste aastate esisportlasi autorallimees Ott Tänak (muidugi koos kaardilugeja Martin Järveojaga) tegi maailmameistrivõistluste sarja kuuluval Sardiinia rallil sõitu, mida nii rivaalid kui meedia hindasid lausa teise dimensiooni kuuluvaks. Kuni… Ott puhastas esimesel päeval eesstartijana rivaalidele kruusast ja liivast teed, võitis teisel päeval kõik kuus kiiruskatset ja oli pühapäeva hommikuks turvalises pooleminutises eduseisus. Kuni viimase ehk punktikatseni, mil eestlaste Toyota Yarisel äkki roolivõimendus kadus, masina teele risti ja kraavi kiskus. Tänak roomas lõpuni, oli sel rallil viies, aga tõusis (ka pearivaalid ebaõnnestusid) ometi MM-sarja liidriks. Tal on punkte 150, kuuekordsel ilmameistril Sebastien Ogieril 146 ja Thierry Neuville’il 143. Järgmiseks tuleb juuli lõpus Eesti rallipubliku meelisvõistlus Jyväskylä MM-etapp, põnevust jagub veel oktoobrini.
Kui siin juba suurematest-väiksematest ebaõnnestumistest jutustame, siis ei saa mööda minna ka vehklemisest. Euroopa meistrivõistlustel Saksamaal ei suutnud mullu koguni kolmikvõidu võtnud ja naiskonnapronksi teeninud epeeneiud individuaalselt 16 sekka mahtuda, naiskonnana oldi alles seitsmes. Meestest polnud väga oodatagi, kuna kahekordne MM-kuld Nikolai Novosjolov jäi vigastuse süül treeneri rolli, aga ometi üllatati meeskondliku neljanda kohaga, mis oli selle EMi ainus Eestile meeldiv hetk.
Aga nüüd kirsiks tordile viimaste spordinädalate parimad hetked. Mõistagi kuulub suur kummardus Tõrvast pärit odaviskaja Magnus Kirdile, kes püstitas kaks suurepärast Eesti rekordit, ületades maagilise 90 meetri joone. Soomes Kuortanes sai Kirt kirja 90.34 ja Tšehhis Ostravas 90.61. Sellega on Magnus Kirt ka maailma tänavune odaviskeliider. Maailmameistrivõistlusteni Kataris Dohas on küll veel kolm kuud, aga loodame väga, et Kirt suudab vormi ning tervist hoida (võttiski võistluskarussellil hoo maha, treenib nüüd lähinädalail rahulikult kodus) ja õigustab spetsialistide arvamust, et just tema on võimeline kolme ülitugeva sakslase ees ilmameistri kulla võitma.
Üllatavalt häid uudiseid tuli Minskist järjekorras teistelt Euroopa mängudelt. Tegemist on omamoodi Euroopa olümpiaga, kus kavas natuke teistmoodi alad ja mis veel otsib oma kohta spordimaastikul, aga kahtlemata tuleb hinnata kõrgelt Alo Jakini hõbemedalit jalgratturite grupisõidus ning Eesti 3×3 tänavakorvpallinaiskonna samakarvalist autasu.
Enn Hallik
