MÜ! Muskoka mets kõmiseb sel suvel taas Eesti keelest ja kultuurist. Kutsume kõiki, kes tunnevad metsast, järvest, loengutest ja seltskonnast puudust, osalema Kotkajärve Metsaülikoolis 21.-27. augustil.
Tähistame ka 55. aastapäeva! Valisime MÜ tänavuseks teemaks “mets meis kõigis”, kuna vajadus metsas käia “akusid laadimas” on paljudele oluline, kuid kas oskame lahti selgitada, miks? Uurime nende tunnete tagamaid MÜ nädala jooksul.
Nagu tavaks on meil loengud, keelekohvik (endiselt kogunevad Eesti Keele ja Kõne (EKK) grupid) ja huviringid. Loengute osas on meil rõõm pakkuda Balti vaatevinklit loengupidaja Veiko Spolitise läbi. Ta on Tartus sündinud nii Eesti kui ka Läti juurtega inimene ja on parajasti Läti ülikooli õppejõud. Ta on endine Läti parlamendi liige (2018-2022) ja tihti leiab teda Eestis kõnelejana üles astumas või kirjutamas Balti teemalisi artikleid. Eriti lahe on, et Veiko võtab osa nii eestikeelsest Metsaülikoolist kui ka nädal hiljem Quebecis toimuvast lätikeelsest kultuuritegevusele rajatud laagrist. See on esimene kord Metsaülikooli ajaloos, et jagame loengupidajat lätlaste üritusega. Baltimaade teemat katab ka ajaloolane, politoloog ja autor Andres Kasekamp, kes käsitleb Venemaa-Ukraina sõja mõju Eestile.
Looduse teemal kuuleme Eesti Maaülikooli teadurit Kristiina Marki, kes räägib meile samblast ja samblikest ning selgitab lahti, kui palju need kaks liiki õieti erine-vad, olgugi, et nimed on nõnda sarnased. Eks saame neid lähemalt uurida Kotkajärvel, kus erinevaid samblaid ja samblikke on külluses. Looduse teemat puudutab Ando Kass oma ettekandes kogemustest mesinikuna. Ando armus sellesse kutsumusse 1970. aastatel Muskokas, kui käis lapsena oma mesinikust vanaisa suviti aitamas. Miniloengu peab ka Helmi Hess, kes on õppinud ökotoksikoloogia alal Briti Kolumbia ülikoolis. Ta uurib mürgiste kemikaalide mõju populatsioonidele, kogukondadele ning maismaa-, magevee- ja mereökosüsteemidele. Looduse teemat käsitlevad veel Viive Tork-Hiis ja Maimu Mölder, kelle loengus õpime, kuidas looduse tervendavat mõju on võimalik tuua kodu sisekujundusse biofiilse ja heaolu disainiga.
Eesti keel ja kultuur on ka kajastatud. Jaan Sudak, kes on juba tuttav mitmetele Metsaülikoolist osavõtjatele kui Eesti keele- ja pärimuskultuuri uurija ning autor, räägib meile unest ja unenägudest eesti rahvapärimuses. Eesti kirjandusest räägib meile Piret Noorhani, kes on hariduselt kirjandusteadlane.
Kanada-eestlaste ajalugu on puudutatud kahe loenguga. Taimo Ilves räägib meile, kuidas Kanada-eestlastest võrkpallurid mõjutasid selle spordi kujunemist. Kanada-eestlaste kunsti ajalugu katab EKKT liige ja kunstnik Jaak Järve.
Ja need, kes tahavad rohkem teada Eesti start-up firmade kohta, selleks on meil ka loeng. Vahur Orrin Eestist on tehnika- ja start-up’i armastaja, kes liitus EU-Startupsiga 2016. aastal ja on vilunud intervjueerija ning blogija, kes on teinud üle 200 videoklipi nii Latitude59 üritusel kui ka mujal.
Oleme tänulikud korp! Fraternitas Liviensisele, kes toob Kristjan Kannukese Metsaülikooli. Noormees on andekas muusik mitmel pillil, harrastades hetkel vioolat ja eksperimentaalset muusikat. Ootame põnevusega ta muusikat metsas kuulda!
Järgmises artiklis toome ära põnevad tegevused, millest on võimalik osa võtta Metsaülikoolis. Rohkem informatsiooni on saadaval Metsaülikooli veebilehel www.eesti.ca/mu .
Nägemiseni metsas!
Maimu Mölder
Kotkajärve MÜ juhataja
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu