2023. aasta algusest hakkab Hoiuraamatukogu osutama teenuseid Eesti Rahvusraamatukogule. Inimestele ja asutustele jääb hoiuraamatukogu pakkuma samu teenuseid nagu enne rahvusraamatukoguga ühinemist, kuid tulevikus saavad need olema kaasajale kohasemad.
Millega tegeleb hoiuraamatukogu?
Hoiuraamatukogu üks peamistest ülesannetest ongi kirjas tema nimes: see on raamatute ja muude teavikute säilitamine ning kättesaadavaks tegemine. Kogud sisaldavad eestikeelseid väljaandeid, aga paralleelselt kogutakse ja jagatakse ka võõrkeelseid. Žanri-, teema- või formaadipiirangut kirjandusele seatud ei ole. Peaasi, et on hästi hoitud.
Kui piilume hoiuraamatukogu köögipoolele, siis meeskonna igapäevatöös on olulisel kohal hoiu- ja vahetuskogu pidamine. Esimesse ehk hoiukogusse võetakse vastu säilitamist vääriv võõrkeelne kirjandus. Teise ehk vahetuskogusse võetakse vastu eesti- ja võõrkeelseid kasutatud raamatuid, ajakirju või teisi väljaandeid, mis on pärast riiulite puhastust üle jäänud. Kui raamatuid ära anda saab mõlemasse, siis päriselt endale võtta saab ainult vahetuskogust. Hoiukogu väljaandeid saab kas laenata või kohapeal kasutada.
Selles artiklis tutvustame vahetuskogu võimalusi, sest teavikute arvult mitte kõige suurem kogu on Eesti raamaturingluse üks olulisemaid taganttõukajaid ja edendajaid.
Roheline raamatukogu
Suur osa Eesti Rahvusraamatukogu hoiuraamatukogu igapäevastest tegemistest on seotud raamaturinglusega. Paar aastat tagasi käivitati kampaania “Anna raamatule uus elu”.
Alates 2021. aastast saab igaüks kasutatud raamatuid soliidselt ära anda pea igas Eesti nurgas. Hoiuramatukogu meeskond sõidab bussiga kokkulepitud kohta, kogub korralikult hoitud kasutatud raamatud spetsiaalsetesse kastidesse kokku ja laseb loovutajatel soovitud kohe nendest ka koduriiulisse kaasa võtta. Üsna tavapäraseks on kujunemas, et ligikaudu 20% loovutatud raamatutest leiab kohe uue omaniku.
Hoiuraamatukogu kampaania “Anna raamatule uus elu” on hakanud inimestele üha rohkem korda minema. Paistab, et tarbetuks muutunud raamatuid on palju või polegi osa neist kasutust leidnud – kusagilt on need saadud, aga samas pole neil emotsionaalset väärtust.
2022. aasta kevadel varus-tab hoiuraamatukogu reisiraamatukogusid Tallinna, Tartu, Jõhvi ja Rakvere bussijaamades, Hiiumaa praamidel ja Tallinna reisisadama A-terminalis.
Suvel hakkab reisiraamatukogusid täiendama esimene rannaraamatukogu Pärnu rannas, seda varustab samuti hoiuraamatukogu. Raamatuid on jagunud ka ukrainlastest sõjapõgenikele üle Eesti.
Kogude täiendamisel ja värskendamisel toetatakse kõiki raamatukogusid külaraamatukogust teadusraamatukoguni, samuti vanglate, muuseumide jt raamatukogusid.
Hoiuraamatukogu abikäed ulatuvad ka piiritaha. Mitmed väliseesti kogukonnad on niiviisi lugemisvara saanud. Kirjandust on teele pandud nii saatkondadele kui eestlasi koondavatele seltsingutele. Raamatuid on saadetud ka Ülem-Suetukki.
Piiritaha ei saadeta ainult raamatuid: näiteks 2022. aastal sai hoiuraamatukogu aidata nõukogudeaegsete võõrkeelsete moeajakirjadega Müncheni linnamuuseumi Von Parish Kostümbibliothek.
Koostööd väliseesti kogukondadega tehakse kahel suunal. Kasutatud trükiseid on kogudesse saabunud isegi ookeanide tagant. Torontos asuv väliseesti muuseum VEMU ja Sydneys tegutsev Eesti arhiivraamatukogu (Eesti Arhiiv Austraalias) on pöördunud hoiuraamatukogu poole sooviga anda oma üleliigsetele raamatutele väärikas uus elu.
Kasutuks muutunud teavikuid saavad loovutada kõik, kes soovivad, nii asutused kui inimesed. Suure osa moodustavadki eraisikute loovutatud kasutatud trükised, kuid kogud saavad täiendust ka kirjastustelt, kust tulevad suisa trükikoja lõhnaga raamatud.
Hoiuraamatukogu võtab kirjastustelt vastu müümata jäänud raamatuid, millest on saanud väärt kraam kasutatud raamatute kogumise kampaania üritustel, kus neid kõigile huvilistele jagatakse.
Raamatu elukaare tutvustaja
Hoiuraamatukogu tegevuste hulka kuulub ka kasutamiskõlbmatuks muutunud raamatute makuleerimine.
Raamatute kui jäätmete käitlemisest ei ole Eestis kuigi palju räägitud, sestap tuleb meeskonnal selle teavitustööga hoogsalt tegeleda. Projektis “Raamatu elukaar” on prioriteet jagada teadmisi, kuidas raamatute eluiga võimalikult pikaks saab muuta. Kui aga raamatu elukaares jõuab kätte aeg, mil seda enam kasutada ei saa, siis antakse teada, mismoodi tema kaaned selles maailmas lõplikult sulgeda.
Eesti inimesed on raamatuusku ning neil on sageli emotsionaalselt keeruline isegi halvas seisukorras raamatuid makuleerida. Kui vähegi võimalik, siis eelistatakse anda oma raamatud ära taaskasutuseks. Vahel jõuavad annetustesse ka pikalt pööningutel ja garaažides seisnud ning hiirte ja niiskuse rikutud raamatud.
Hoiuraamatukogu spetsialistidel tuleb hinnata raamatute seisukorda.
Raamatud, mida ei saa taaskasutada, saadetakse ümbertöötlemisele. Teavitusüritustel jagatakse raamatusõpradele lahkesti nõu, mida halvas seisukorras ja kasutust mitte leidva raamatuga teha: kõvad kaaned tuleb panna olmeprügi hulka ja pabersisu sorteerida kindlasti paberikonteinerisse paberi taastootmise eesmärgil.
Kui aga raamat on säilitamiseks kõlbulik, siis leitakse sellele hoiukoht, kuniks see kedagi teist uuesti rõõmustab. Vahepeatusse saabumisel pole sageli aimugi, kui pikk saab olema peatus, aga raamatul on seal mõnus olla, sest tingimused on head.
Signe Heiberg Eesti Rahvusraamatukogu
Alates 1996. aastast kuulub EHR kultuuriministeeriumi haldusalasse. Põhimõttelistes küsimustes on nõustanud raamatukogu Eesti Hoiuraamatukogu nõukogu.
Alates 2023. aasta 1. jaanuarist kuulub EHR Eesti Rahvusraamatukogu koosseisu.
Hoiuraamatukogu asub Tallinnas aadressil Suur-Sõjamäe 44b. Hoiukogus olevate trükiste kohta leiab infot e-kataloogist ESTER. Kõiki trükiseid on võimalik kohapeal kasutada, hoiukogu raamatuid on võimalik ka koju laenutada ESTERi ja MIRKO vahendusel.
