Valdur Mikita Kotkajärve Metsaülikoolis 2015. a.
Sel õppeaastal on Tartu ülikooli vabade kunstide professor kirjanik ja semiootik Valdur Mikita, kes on üks omanäolisemaid autoreid tänases Eesti kirjanduses ja esseistikas.Teda on tunnustanud nii kriitikud, auhinnažüriid kui ka lai lugejaskond. Mikita peab loengusarja “Mõtterännak eestlaste elutundest”.
Loengukursus uurib ja mõtestab eestlaste elutunnet läbi paigavaimu ja loodustunnetuse. Vaatluse alla võetakse sellised nähtused nagu maagiline elutunne, metsarahva müüt, isiklikud pühapaigad, panteistlik looduskogemus, intuitiivne usuelu, maastikupõhised mõtlusvormid, maagiline sõna, eesti märk, kognitiivne perifeeria, mitmiktaju, pärismaised meeleseisundid, müüti loov rahvusbiograafia ja palju muudki – näiteks armastus seente vastu.
Kursus kutsub looma seoseid arhailiste ja tänapäevaste kultuurinähtuste vahel, mis on pika aja jooksul kujundanud eestlaste elutunnet ning lugu pidama oma isiklikust ja intuitiivsest paigatunnetusest.
Loengusarja eelviimane loeng “Luusides loomingu radadel. Rebase või siilina – see on küsimus!” toimus 30. novembril ja viimane loeng “Vanad päevikud. Autobiograafia kui maagiline realism. Ideaalne eestlane ja tema mütoloogiline autobiograafia” on kavas 14. detsembril 2016.
Loenguid saab järelvaadata Tartu Ülikooli TVst (UTTV.ee), pannes otsingusse Valdur Mikita nime.
Valdur Mikita on saanud suurepärase akadeemilise ettevalmistuse Tartu ülikoolis. Ta lõpetas Tartu ülikooli bioloogina ja kaitses 1994. aastal semiootikaalase magistritöö. 2000. aastal kaitses ta semiootika erialal doktoritöö. Valdur Mikita on viimase kolme aasta jooksul pidanud sadakond avalikku loengut eesti kultuurist ja identiteedist. Tal on ilmunud arvukalt populaarseid teoseid, nende hulgas „Lindvistika ehk metsa see lingvistika“ (2015), „Lingvistiline mets“ (2013), „Teoreem“ (2011), „Metsik lingvistika“ (2008, uustrükk 2016).
