Heili Jalakas
Foto: “Eesti rahvarõivad”
Eesti talupoja piduliku rõivastuse moe arenemine ja kujunemine rahvuslikuks sümboliks oli väga pikaajaline ja keeruline.
Eestis on hästi palju ilusaid rahvariided, aga nad erinevad üksteisest nii piirkonniti kui ka kihelkonniti.
Eesti rahvariiete moe arengu üheks mõjutajateks olid ka naaberrahvad.
Soome pastelde levik Kirde-Eesti piirkonnas annab alust arvata, et meil oli mõjutusi põhjanaabritelt Soomest.
Rootslased tõid Eesti saartele ja rannikualadele samuti omapära Eesti rahvarõivaste moodi.
Nende rõivakomplekt koosnes traksidega särgist, valgetest kurrutatud käistest ja mustast seelikust.
Venemaa mõjutusi on näha eriti Ida- ja Lõuna-Eestis levinud punase puuvillase lõngaga tikanditega ja kaunistustega kootud kangastel.
Kagu-Eestis Seto meeste ja naiste rõivastuses ilmus teisigi venepäraseid jooni.
Näiteks mehed kandsid särke vööga kinnitatult pükste peal.
Seto naised aga kandsid pikkade varrukatega särkide peal valgest villasest vene naiste sarafani tüüpi kehakatet ehk rüüd.
Mõningad rahvariiete moe mõjututused saabusid meie lõunanaabritelt Lätimaalt.
Seda on eriti näha Mulgimaa rahvariietel, nagu helehallidel pealisriietel ja meeste pikkadel pükstel.
Kas teadsid, et Eestis siiani väga populaarne triibuseeliku mood pärineb originaalselt Prantsusmaalt?
Euroopas olid triibulised kangad läinud moodi juba Prantsuse kuninga Louis XIV valitsemise ajal 17. sajandil.
Arvatakse, et tänu rikastele mõisaprouadele saabus see mood ka Eesti talutaredesse.
Esialgu leidus triibuseelikuid küll ainult saartel ja Lääne-Eestis, aga ajapikku levisid nad üle Mandri-Eesti.
Tänapäeval kantakse traditsioonilist rahvariietust nii laulu- kui ka tantsupeo esinemistel ja muudel eriti pidulikel sündmustel.
Meie rahvarõivad on muutunud meie rahva sümboliks, mis on huvitaval kombel saanud mõjutusi ka Eesti naaberriikidest.
