New Yorgi Eesti Haridusseltsi jõulupidu

16. detsembril 2023 New Yorgi Eesti Majja minnes ei meenutanud justkui  miski peale tänavaid täitvate meeletute rahvamasside jõule või jõulupidu.

Päike säras, bussis oleks hädasti õhujahutust vaja olnud, kiirel käigul võtsin mantli seljast ja kandsin seda käe otsas, et liiga palav ei hakkaks.

Pidin New Yorgi Eesti Segakooriga Haridus-seltsi jõulupeol esinema. All baaris peo algust oodates ja glögi  maitstes kutsus Eve Saar Kiil mind jääma ka  õhtusöögile. Ja nüüd ma kirjutangi esmakordselt teile  sellest jõulupeost.

Eesti Maja saal oli paljude  tuledega väga ilusti kaunistatud, ja vaikselt hakkas mul  ka jõulumeeleolu tekkima. Peale Haridusseltsi esimehe  hr Carl Skonbergi tervitussõnu saime kooriga oma  jõululaulud ette kantud. Vastuseks eelmisel aastal  väljendatud kriitikale laulsime kaks laulu a cappella,  see otsus sündis muide viimases proovis paar päeva enne pidu. Esitasime Eesti heliloojate Maimu Miido, Urmas Sisaski ja Johan Tamverki laule. Ilusti tuli välja, mida kinnitas ka meie armas koorijuhataja Krista  Altok-Tassa. Seejärel kuulasime jõulupalve praost  Markus Vagalt, millele järgnes kutse õhtusöögile. Maria  Niguli valmistatud jõulusöök oli niivõrd maitsev, et  kahju hakkas, et üle ühe kõhutäie ju korraga süüa pole lihtsalt võimalik.

Õhtu peaesineja oli külali-ne Eestist, sopran Triin  Lellep, kes lisaks laulmisele ja muusikaloomingule on tegev kirjaniku ja näitlejana.  Kuna koori poolt olid jõululaulud juba lauldud, oli Triin  valinud esitamiseks esimese Eesti Vabariigi aegse kuulsa laululooja Raimond Valgre loomingu, kaasa arvatud tema ühe enim tuntud  lauludest “Muinaslugu muusikas”. Esmaettekandmisele  Eestist väljaspool tuli Valgre laul, mille Triin ja tema muusikaline kolleeg Mart  Sander olid alles hiljuti Valgre loomingu hulgast avastanud. Triin laulis ka paar  endaloodud laulu, nagu “Jõulud New Yorgis”. Triinu oli kaunis vaadata ja kuulata. 

Teine peaesineja ehk jõuluvana saabus kolme päkapiku  saatel. Need olid küll kõige pikemat kasvu päkapikud,  keda kunagi nähtud. Jõuluvana tegi umbes tuhat korda  ja iga asja peale ja vahele “Ho-ho-hoo”, ja oli väga viisakas laste vastu, teietades neid nime küsides. Lapsed arvasid sellepeale heaks oma nimed talle kõrva sosistada. Jõuluvanal kukkus vahepeal müts peast ja prill oli viltu ees, ja üldse tundus ta olevat  natuke segaduses, aga päkapikud olid väga abivalmid.  Elevust tekitas Lisa Carroll, kes jõuluvanale sülle istudes pani viimase midagi rääkima  “Mrs Santa Claus’ist”. Päkapikud viisid läbi kingiloterii,  ja kummalisel kombel oli umbes neljale inimesele kaks võidupiletit juhtunud.

Õhtu lõpetuseks laulsime  kõik koos veel eesti ja ingliskeelseid jõululaule ja edasine suhtlus jätkus juba all  baaris.

Mulle meeldib olla koos oma kooriga, oma rahvaga, meie Eesti Majas. Nagu Carl Skonberg taas meenutas, on see tõesti väga eriline, et meil arvult nii väiksel rahval on oma ilus maja New Yorgi kesklinnas, kus koos käia ja oma keelt ja kombeid alles hoida. Peame seda meeles ja oleme tänulikud selle eest.  Suur aitäh kõigile korraldajatele nii ilusa, maitsva ja  meeleoluka jõulupeo eest!

Rõõmsate kohtumisteni New Yorgi Eesti Majas!

Jana Zernant

19. detsembril 2023