HEILI TRUUMEES
Nii nagu kõik mu klassikaaslased, oleme käinud siin eesti koolis mitu aastat. Oli raske balansserida Eesti Kooli, sporti ja rohket Ameerika kooli kodutööd. Tulin toime selle suure töökoormaga ja leian, et kõik see töö oli seda väärt. Mulle meeldis tulla eesti kooli. Siis nägin oma sõpru ja mitmeid sugulasi. Elame ju kõigist väga kaugel.
Mulle meeldisid gaidi koondused, Jõulupeod, ja Vabariigi Aastapäeva pühitsemine. Lemmikmälestus on aga viktoriin. See oli omavaheline võistlus. Igal koolipäeval, laulutunni lõpul oli aega reserveeritud viktoriini jaoks. See oli põnev. Kui keegi võitis, siis sai kommi. Ma mäletan eluaeg, kui Mait Lepik sõi 10 banaani koos koortega, et võita baananisöömise võistluse.
Muidugi ma tahan tänada kõiki minu õpetajaid selle suure töö ja vaeva eest.
Ilma nende abita ei oleks ma saanud lõpueksamist läbi. Tädi Aime Andra õpetas ja treenis meid käänamises ja pööramises. Eesti keele grammatika on väga raske, eriti meile, kes oleme Ameerikas sündinud. Ma olen väga tänulik Dr., või nagu me kutsume “onu” Toomasele, et ta jäi lõpuklassi õpetajaks, nii kaua kui meie klass sai lõpetada. Tema koolitunnid olid alati huvitavad ja toredad. Õppisime palju eesti ajalugu, ja põhjalikult käänamisest ja pööramisest. Mulle eriti meeldisid Onu Toomase küsimused. Kui saime õige vastuse, siis taskus oli 25 senti.
Nüüd on lõpetamine käes. Nagu inglise keeles öeldakse, see on omamoodi Bitter-Sweet. Kuigi nädalalõppudel on alati tihe kava, olen kindel, et tunnen eesti koolist ja sõpradest puudust tulevikus.
Veelkord suur tänu kõigile. Soovin teile ilusat suve ja loodan et varsti jälle kohtume.
JULIA AASMAA
Minu nimi on Julia Aasmaa ja ma hakkasin Eesti koolis käima nelja-aastasena. Klassid olid keldris EKL'i toas. Enne klassi algust oli meil vaja lauad tolmust puhtaks teha. See oli paljude uute sõpruste algus.
Eesti koolis käimine on loonud mulle palju häid mälestusi. Meie klassid käisid Central Pargi loomaaeda ja Eesti konsulaati külastamas. Me isegi kohtusime Eesti presidendiga kaks korda. Ma sain talt küsimusi küsida, kätt suruda ja temalt autogrammi saada.
Minu lemmikaine Eesti koolis oli ajalugu. Sain palju asju Eesti ajaloo kohta teada, mida ma enne ei teadnud. See on olnud suurepärane kogemus minu jaoks. Ma sain teada, et läbi aegade oli Eestis palju julgeid inimesi, eriti Metsavennad.
Me tegime Eesti koolis palju tegevusi. Õppisime rahvatantsu ja paljusid Eesti laule, mis jäävad mulle eluks ajaks meelde. Olen väga õnnelik, et mul on olnud palju häid õpetajaid. Minu esimene õpetaja oli tädi Hille lasteaias EKL'i toas, mitmed teised õpetajad ja viimased kolm või neli aastat olin koos tädi Irjaga suures saalis. Eesti keele grammatika ja oskus lugeda eesti keeles aitab mul suhelda minu sugulastega Eestis.
Alguses käisime me peale Eesti kooli hellakestes ja vanemana gaidide koosolekutel, kus me tegime palju lõbusaid asju. Me õppisime, kuidas õmmelda, näpunööri punuda ja valmistada Eesti toite, näiteks marineeritud kõrvitsat, kringlit, verivorsti ja frikadelli suppi. Jõulude ajal meeldis mulle küpsetada ja müüa piparkoogi küpsiseid.
Eesti kool on olnud nii suurepärane õppimiskeskkond, kus ma sain õppida asju, mida ma ei oleks kunagi Ameerika koolides õppida saanud.
LILLY AASMAA
Kui ma esimest kord hakkasin eesti koolis käima, ma kartsin. Ma tulin eesti kooli hiljem, kui teised lapsed ja ei teadnud, mida ootata. Aastad läksid mööda ja ma harjusin kooliga. Oli alati piin, et laupäeva hommikul tõusta ja kooli minna. Ma armastan sisse magamist ja mulle ei meeldi tõusta enne kui on vaja. Iga teine laupäev inimesed kiirustasid, et uksest välja saada Aasmaa majas. Isegi et eesti kool ei ole mu lemmik asi, ma olen ainult üks päev puudunud. Mul ikka meeldib seal olla. On olnud lõbus klassis käia sõpradega ja õppida eesti kohta. Eriti kui su õpetaja on nii vahva kui Toomas. Ta on teinud viimased kaks aastat eesti koolis nii lõbusaks ja huvitavaks kui üldse võimalik. Mitte kunagi üks negatiivne mõte meie suunas. Meil ei olnud ühtegi igavat klassi. Eelmine aasta Onu Toomas valis Kaka ja Kevad meie lugemise raamatuks. Kõikidest raamatutest üle Eesti, ta leidis selle. Iga kord kui keegi nimetas raamatu pealkirja, me naersime. Oli kõige naljakam raamat, mis ma olen kunagi lugenud. Iga kord kui klass ei teadnud ühte fakti, kuupäeva või nime, Toomas tõmbas ühe kahekumneviie sendilise taskust. Esimene, kes vastas õieti, sai endale kakskümmend viis senti. Ma arvan, et igaüks sai oma paraja jao. Ajalootund oli eriti huvitav. Meil oli väike võistlus, kes saab kõige rohkem küsimusi vastata. Ma sain huvitatud, kuidas sõda ja vanavanemate põgenemise saatus tõi mind New Jersey’sse. Eesti kool on olnud tore ja kindlasti hakkan puudust tundma. Head mälestused alati jäävad minuga kaasa. Eesti kool on suur osa minu elust ja nüüd ma lõpetan. Kallis Onu Toomas, suur tänu kõige eest, mis sa oled mulle teinud. I’ll miss you.
LIISA BALAZS
Minu nimi on Liisa Balazs ja ma alustasin Eesti kooliga, kui ma olin ainult kolme aastane. Alguses ma käisin koolis koos minu õega, kes oli minust kaks aastat vanem. Esimesel koolipäeval me joonistasime ja õppisime värve. Mul oli alati kaasas minu kaisuloom Snuzzles ja nagu mina, õppis ta loomi ja loodust. Ma ei osanud ette kujutada, et ma teeksin neljatunnist eksamit. Aga kaks nädalat tagasi ainuke asi, millest ma mõelda suutsin, oli lõpueksam. Kui ma sain enda tulemuse teada, siis ma olin väga õnnelik, et ma lõpetan. Nüüd kui ma lõpetan, ei ole mul enam vaja teha grammatikat, ajalugu, lugemist ja tõlkimist. Ma olen õnnelik, et ma käisin Eesti koolis. Aga ma ei oleks seda teinud ilma minu ema abita. Ta oli see inimene, kes äratas mind üles igal teisel laupäeval ja ükskõik kui palju ma vingusin, pidin ma ikka Eesti kooli minema. Kuigi ma saan nüüd laupäeviti kauem magada, olen ma ikka õnnelik, et ta käskis mul käia, sest nüüd on mul suurepärased mälestused rahvatantsust, freeze tagist peale lõunat ja viktoriinist. Ma olen leidnud palju suurepäraseid sõpru, keda ma ei oleks koha-nud kui ma ei oleks Eesti koolis käinud.
Suur tänu et te tulite meie lõpetamisele!
HEILI CARPINO
Armsad õpetajad, külalised, meie New Yorki Eesti kooli kaasõpilased ja tänased koolilõpetajad – minu klassikaaslased! Õnnitlen teid lõpueksamitest läbisaamisest heade tulemustega!
Täna tähistame pidulikult selle suure töö lõppu, mis meie kahele lõpuklassile on kestnud juba aastaid. Olen käinud New Yorki Eesti koolis juba eel-lasteaiast peale ja mäletan neid häid aegu, mis möödusid eesti keeles lauldes, tantsides ja ka eesti keeles lugema õppides. Hea mälestus on ka jäänud sellest, kui käisime Enelyga Central Parki loomaaias. Isegi praegu laulan neid laule, mis siis said õpitud ja loen ka eestikeelseid raamatuid. Olen palju õppinud nendel aastatel, ja ma loodan, et seda olete ka kõik teie teinud!
Ma olen õppinud osa võtma spordist, nii tavalises koolis kui ka Eesti koolis ning Eesti Gaidides. Kuna olen Eesti päritoluga ameeriklane, siis olen uhke oma päritolu üle ja püüan edasi viia meie Eesti traditsioone ja keelt! Minu vana-vanemad ja vana-vanavanemad tulid Ameerikasse, põgenedes Eestist vene okupatsiooni sunnil ja nüüd, kaks põlvkonda hiljem, mina ja minu õde mõlemad räägime eesti keelt ja katsume alal hoida meie kultuuri. Loodan, et jõuan edasi anda järgnevatele põlvedele!
Siinjuures soovin avaldada suurimat tänu oma armsale emale, kes kõik need aastad on oma aega ohverdanud, et mind tuua New Yorki Eesti kooli ja on mind ka aidanud kodutöödega. Ilma tema abita ja tagant tõukamiseta, nii nagu tegi seda temaga minu vanaema, ei oleks ma arvatavasti täna siin!
Ma soovin veel erilist tänu avaldada minu heale õpetajale Irja Otsale, kes mind ja Juliat on õpetanud paar viimast aastat ja aidanud ette valmistada meid lõpueksamitele. Ta on väga hea ja hoolitsev õpetaja, kes oli alati kättesaadav, kas telefoni teel või interneti kaudu kui tekkis küsimusi mõne probleemiga kodutöös. Laupäeva hommikused tunnid on olnud mulle väga õpetlikud ja ma saan neist nüüd puudust tundma!
Tahaks veel tänada ja õnnitleda oma kallist klassikaaslast Julia Aasmaad! Tunnen teda ja ta perekonda juba pikemat aega. Julia on mu hea sõber ja mul on hea meel, et meil mõlemil on olnud võimalik jagada ja õppida meie ühist päritolu New Yorki Eesti koolis!
Mul on väga hea meel ja olen tõesti tänulik, et on olnud võimalik nii palju õppida oma Eesti päritolust tänu New Yorki Eesti koolile! Ma kavatsen eeloleval suvel osa võtta laagritest, kus saab rääkida eesti keelt ja seal kohata häid Eesti kooli sõpru. Tänu veelkord kõigile õpetajatele, headele koolikaaslastele! Soovin teile kõigile head eestikeelset suve puhkust!
ENELY SOKK
Ma hakkasin NY Eesti Koolis käima nelja-aastasena. Raske uskuda, et sellest ajast on möödunud juba 10 aastat, kui ma esimest korda Eesti Maja uksest sisse astusin. Ma olen väga palju õppinud nende aastate jooksul. Ma veetsin viis tundi igal teisel laupäeval siin hoones õppides grammatikat, lugemist, kirjutamist, ajalugu, rahvatantsu, ja laulmist.
Tegelikult, minu elu eestlasena algas üks aasta enne Eesti Kooli alustamist. Minu esimesed sõnad olid Eesti keeles. Aga kui ma alustasin eel-lasteaias (preschool) käimist, ma olin segaduses, kui keegi ei saanud aru kui rääkisin eesti keeles. Mul ei võtnud väga kaua aega aru saada, et eesti keel on kodus rääkimiseks, ja inglise keelt kasutame koolis. Mu inglise keel arenes kiiresti eel-lasteaias ja ma hakkasin vähem ja vähem eesti keeles rääkima. Mu vanemad registreerisid mind Eesti Kooli aasta hiljem. Nelja-aastasena tundus see “kool” mulle ja mu uute sõpradele lihtsalt nagu “playdate”, kus kõik toimus Eesti keeles. Mul on hea meel, et kümme aastat hiljem on need samad sõbrad siin minu kõrval kooli lõpetamisel. Kui ma olin teises ja kolmandas klassis, siis minu huvi Eesti asjade kohta vaibus. Ma ei tahtnud enam kulutada laupäevaseid päevi Eesti kooli jaoks.
Samal ajal minu vanemad plaanisid reisi Eestisse. Aastal 2008 mu ema ja mu kõige noorem vend Mark lendasime Eestisse, minu ema sünnimaale. Siinjuures pean tunnistama, et see reis mind eriti algul ei huvitanud nii palju kui reis “Disney World’i” oleks, aga selles vanuses oli iga reis väga põnev. Ma mäletan, kui me maandusime Eestis, siis oli väga kodune tunne, kuigi mu enda kodu oli mitu tuhat miili eemal. Kuid mul oli väga võõras kogu aeg eesti keeles rääkida. Kui me tagasi Ameerikasse jõudsime, siis sain aru kui suur tähtsus eesti keelel on minu elus.
Ma olen väga uhke, et olen eestlane. Ma tunnen uhkust selle üle, et oskan eesti keelt rääkida. Mul on hea tunne, kui saan teistele levitada informatsiooni Eesti kohta kui nad ei ole selle väikese riigi kohta midagi kuulnud. Ameerika koolis olen valinud tihti projekti teemaks midagi Eesti kohta. Tüdinesin sellest, kui küsiti, mis aktsent mu emal on. Aastate jooksul oleme kuulnud mitmeid erinevaid arvamusi Eesti kohta. Aga viimasel ajal on rohkem ja rohkem inimesi, kes teavad, kus Eesti asub, on midagi kuulnud selle väikese riigi kohta või on isegi Eestit külastanud.
Tahaksin veel mainida, et mul on ka hea meel, et ühinesin hellakeste rühmaga. Suurimad tänud juhtidele; Virve Lane’ile ja Hille Carpino’le. Monica Truumees, Irja Otsa ja Christina Vinkman – aitäh, et aitasite korraldada huvitavaid tegevusi. Eriti nautisin luisutasku tikkimist ja tore oli Central Park loomaaeda külastada. Ma hakkasin ka paar aastat tagasi käima Lakewoodi laagris, mis on veelgi rohkem võimaldanud eesti ringkonnas sõprussuhteid laiendada.
Suured tänusoovid kõikidele mu õpetajatele, kes on mulle nende aastate jooksul õpetanud grammatikat, lugemist, kirjutamist, rahvatantsu, laulmist, ja kodulugu – Irja Otsa, Karin Kärner, Arno Sokk, Aime Andra ja Toomas Sõrra. Ja muidugi suured tänud kõigile teistele, kes on annetanud oma aega NY Eesti Kooli jaoks.
Minu haridustee algas siin koolis tänu minu vanematele. Isa, kes alati sõidutas mind kooli ja õpetas rahvatantsu. Ema, kes aitas mind minu kodutööga, eriti kui mul oli vaja abi grammatikaga. Ka minu vennad, Andre ja Mark, tegid autosõidu New Yorki ja koju tagasi lõbusamaks ja olid minu rahvatantsu partneriteks. Suur suur aitäh teile kõigile.
