New Yorgi Eesti Kultuuripäevad tulevad aprilli alguses

1970. aastal toimusid esmakordselt New Yorgi Eesti Kultuuripäevad, mille eesmärk oli peamiselt noorte kultuurihuvi säilitamine. Kes oleks tollal võinud arvata, et ka ligi 50 aastat hiljem on festival jätkuvalt elujõuline ja toob igal aastal kohale nii noori kui vanu.

Kuigi vahepealsetel aastatel on korraldajad nii mitmeidki kordi endilt küsinud, kas nüüd, kui piirid lahti ja ligipääs eesti kultuuri vahetule kogemisele on lihtsaks läinud, on üldse vaja siin USA Idarannikul taolist üritust korraldada, siis viimased aastad on näidanud, et publiku huvi on jätkuvalt suur ja Kultuuripäevade nädal väga oodatud sündmus.

Tänavused NY Eesti Kultuuripäevad toimuvad 3.7. aprillil. Kultuuripäevi korraldab Eesti Kultuurifond Ameerika Ühendriikides ja koostööpartneriteks on sel korral Eesti Peakonsulaat New Yorgis, Skandinaavia Maja, New Yorgi Eesti Maja, EEELK New Yorgi Eesti EV. Luteriusu Kogudus, Washingtoni Eesti Selts ning digitaalne turundusfirma Oscar Diggs Digital.

Mis siis sel aastal toimumas on? Nagu alati proovime pakkuda igale maitsele midagi. Filmisõpradele on maiuspalaks Eesti vaadatuim loodusfilm “Tuulte tahutud maa”, kus hingematvalt kaunist Eesti loodust ja metsloomi näeb seekord lausa Skandinaavia Maja suurel kinoekraanil. Tsiteerin siinkohal Postimehe ajakirjanikku Madis Vaikmaad: “Filmi kõige kaunimad hetked on aga välja pakkunud suurim kunstnik ise – valgus. Verevad päikeseloojangud, suisa pühalikult kuldsed hommikused udud ning looklevate jõekäärude uskumatuna tunduvad keerdkäigud on veelgi erilisemad tänu droonikaadritele ning tulemuseks on mõistagi tõeline esteetiline elamus, millele keerab oma vindi peale suurepärane originaalmuusika.” (Postimees, 28. sept. 2018).

Teine film, mis Skandinaavia Majas näitamisele tuleb, on EestiLeedu koostööna valminud “Mehetapja/Süütu/Vari”. Režissöör Sulev Keeduse käe all on valminud ennegi põnevaid rahvusvaheliselt tunnustatud filme. Filmikriitik Kalev Rajangu iseloomustab Keeduse tööd kui painavat ja hullutavat oma barokse ülikülluslikkuse, rabava kihilisuse, ülitiheda faktuuri, rafineeritud õhustiku ja sümbolite tulevärgiga. (08.12.2017 kultuur.err.ee)

Seekordne film koosneb kolmest erinevas ajas kulgevast novellist, mida ühendab näitleja Rea Lest, kes mängib kõiki kolme peategelast. “Mehetapja” tegevus leiab aset 19. sajandi lõpus, kui talutütar Maara pannakse vastu tahtmist mehele. “Süütu” sündmused hargnevad 1949. aastal, kui ingerlasi hakatakse Eestist välja saatma ja Elina astub selle vältimiseks fiktiivsesse abiellu eestlase Heinoga.

Nüüdisajas liikuvas “Varjus” põgeneb Luna Lee kodust, et teada saada, kas kusagil on veel midagi peale tühjuse.

NY Eesti Majas jooksevad laupäevasel päeval mitu korda 2 huvitava lähenemisega lühidokumentaalfilmi “Tuumalinn Narva” ja “Riigi võlg”. Piirilinn Narva on tihti ebamugav teema nii kodu kui väliseestlastele ja enamasti piirdub külaskäik Narvasse vaid kindlusega, kust heidetakse pilk Venemaa poole. Mis aga tegelikult seal linnas toimub? Kohal on mõlema filmi üks autoritest Maarja Lõhmus, kes juhatab sisse nii filmid kui ka vastab tekkinud küsimustele.

Kõikide laste (ja suurte) lemmiku Lotte loojad Heiki Ernits ja Janno Põldma on värskelt välja tulnud Lotte uute seiklustega “Lotte ja kadunud lohed”. Lisaks vanadele ja armsatele tegelastele tutvutakse filmis Lotte väikse õe Roosi ning kahe teadlase – pesukaru Karli ja kala Viktoriga, kes koguvad vanu rahvalaule. Väga sobilik teema tähistamaks laulupeo 150. juubelit, mis on Eestis selle aasta suursündmus. Filmi esilinastusel ütlesid pisikesed vaatajad kokkuvõtteks, et tegemist oli üheaegselt seiklusliku, õpetusliku ning senistest filmidest kõige armsama osaga!

“Vaimude tund Koidula tänaval”

Ühedki Kultuuripäevad ei möödu ilma teaterietenduseta. Sel aastal tuleb külla Draamateater oma tuntud headuses. Tõnu Oja ja Taavi Teplenkov ei vaja ilmselt teatrisõbrale tutvustamist, ning karjääri alguses olev noor näitlejanna Amanda Hermiine Künnapas astub oma ema Piret Kalda jälgedes ja on telekaekraanilt enamikele kodueestlastele tuttav. Andrus Kivirähki kirjutatud ja Priit Pedajase lavastatud “Vaimude tund Koidula tänaval” on saanud teatrikriitikute poolt väga sooja vastuvõttu ning piletid etendustele müüakse läbi kui soojad saiad. Kiidetakse nii lavastajatööd (mis Pedajase puhul ei ole üllatav) kui ka näitlejate tööd. Millest siis etendus räägib? Kivirähk on toonud ühte ruumi kaks äärmiselt erinevat kirjanikku A. H. Tammsaare ja Mati Undi ning noore armuvalus tüdruku. Selline huvitav kombinatsioon toob kaasa palju naljakaid seiku, vaimukaid dialooge aga annab ka mõtlemisainet.

Kunstinäitusena on sel korral võimalik nautida eesti päritolu Rootsi fotograafi Maria Spanni fotonäitust “Children of the 1944 Estonian diaspora”. Autorit ajendasid projekti ette võtmast vestlused põgenemistee lapsena üle elanud ema ja onuga ning arusaam, kuidas kahe inimese mälu tõlgendas sama kogemust äärmiselt erinevalt. Seetõttu keskendubki näitus tajudele ja hetkeemotsioonidele, mida mälu on talletanud. Teise dimensiooni toovad kaasa aga esemed, mida iga pere on põgenemisest saati tänapäeva alles hoidnud. Ka need on killuke ajalugu aga veelgi rohkem talletavad nad emotsioone. Näitus läheb kindlasti hinge nii neile, kes on ise põgenemise üle elanud aga ka neile, kes sellest vaid kuulnud on.

Laupäevases loenguteblokis on neli huvitavat ja omanäolist loengut. Päev algab paneeldiskussiooniga, kus võib kuulda Maarja Lõhmust, Kärt Ulmanit, Marju RinkAbelit, Jüri Estamit, Eric Suubergi ja teisi arutlemas Vaba Eesti Sõna rolli üle eestluse hoidmisel ja arendamisel USAs viimase 70 aasta vältel. Kõiki osalejaid on kutsutud kaasa mõtlema.

Päev jätkub põlisrahva teemadel. Käesoleva aasta on ÜRO kuulutanud rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks. Kas eestlane on põlisrahvas ja räägib põliskeelt? Kuidas meie loodusmaastik – raba, mets, meri – mõjutab meie kultuurilist identiteeti ning meie sise ja vaimuilma? Sellest kõigest vestleb meiega tänase kultuurimaastiku üks kuumimaid nimesid Valdur Mikita, kelle semiootilised arutelud raamatutesse põimituna on iga eestlase raamaturiiulil aukohal. Siinkohal on võimatu lühidalt kokku võtta Mikita enda olemust ja nägemust eestlasest, vaid seda peab kohapeal kuulama, tajuma ja sisse hingama. Tema uusimat raamatut “Kukeseene kuulamise kunst” on võimalik kiirematel ka kohapeal osta. Samal teemal jätkab mees, kes tunneb indiaanisõnu ehk siis indiaani keelte uurija Indrek Park, kuid vaatab põlisrahvuse olemust muutuste nurga alt – kas ja mis muutus, kui maarahvast sai eestlane? Kuidas on üleilmastumine mõjutanud põlisrahvust? Nendele küsimustele otsitakse koos publikuga vastust kultuurilise ja lingvistilise vaatenurga alt.

Pärast neid sisukaid ja kaasa mõtlema sundivaid vestlusteemasid on aeg millegi kergema jaoks. Vanadel eestlastel oli laupäeval traditsiooniliselt saunaõhtu. New Yorgi Eesti Majas küll sauna ei saa, aga me oleme kohale kutsunud saunaentusiastid, kes räägivad eestlaste saunakultusest nii ajaloolises kui tänapäevases kontekstis.

Muusikalise poole pealt pakume sel aastal lausa kolme väga erinevat kontserti. Kindlasti toob täissaali Eesti Parim Meesartist nublu (ja tõesti ei ole siinkohal tegemist trükiveaga, vaid väikse algustähega teda kirjutatakse), keda peetakse Eesti räpimaailma kuningaks.

nublut soojendab DJ Umru, kelle näol on tegemist noore, kuid äärmiselt andeka USA-Eesti produtsendiga, kes mängib nii eesti tantsumuusikat kui ka enda loomingut.

Eelmisel aastal komeedina muusikataevasse sööstnud noor mees on vallutanud raadiojaamad ja ööklubid. Kuna tegemist on eksklusiivkontserdiga, siis soovitan kindlasti piletite ostu mitte viimase hetke peale jätta.

Veidi rahulikuma Eesti popmuusika austajatele on mõeldud Grete Paia ja Uku Suviste kontsert “Ma tahan olla öö”. Eelmisel aastal New Yorgis toimunud EV100 Gala külastajad juba tunnevad Ukut, kes võitis oma sharmantsuse ja äärmiselt hea lauluhäälega paljude daamide südamed.
Grete on oma noorusele vaatamata saavutanud palju ning on jõudnud kaks korda lähedale Eesti Laulu võitmisele. Grete ja Ukuga liituvad järgmisel päeval meie kohalik laulja (ning Kultuurifondi juhatuse liige) Raahel Pilpak ning meie oma New Yorgi Eesti Segakoor Maaja Roosi juhatusel ning ühiselt tehakse austusavaldus laulupidude traditsioonile. Nagu eelnevalt mainitud, tähistab laulupidu sel aastal 150. juubelit ning ka meie kontserdil on kavas lai valik laulupidude laule.

Kui aastakümneid tagasi olid kultuuripäevad mõistetavatel põhjustel suunatud oma kogukonna tugevdamisele ning kultuurilise teadlikkuse tõstmisele, siis tänu muutunud maailmale ja kogukonna avatuse suurenemisele peame aina rohkem pilgu pöörama ka väljapoole.

Sel aastal oleme kava koostanud mõttega, et ka eesti keelt mitterääkijad saaksid võimalikult paljudel üritustel osaleda, sest meie kogukonna jätkusuutlikkus seisneb meie avatuses ja koostöös välismaailmaga.

Viimasena tahaksin välja tuua Kultuuripäevade avaürituse “Innovating Disruption at the 59th Parallel”. Koostöös Eesti Peakonsulaadi, EASi, Startup Estonia ja eResidentsuse programmiga kutsub Eesti Kultuurifond siia palju erinevaid edukaid ja kasvavaid Eesti firmasid, kes heidavad pilgu telgitagustesse ja tutvustavad laiemalt nii kohalikust kui ülemaailmsest vaatevinklist eesti ärimaailma ökosüsteemi. Kui esialgu võib tunduda küll kummaline valik kultuuripäevadel ka ärist rääkida, siis tegelikult on kultuur ja ettevõtlus alati käinud käsikäes, üksteist toetades ja edendades.

Pileteid saab osta Kultuurifondi kodulehelt www.estonianculture.org/2019programm või kohapeal.

Kuna kultuuriürituste korraldamine on teadaolevalt kallis ettevõtmine, mille kulud on alati tuludest suuremad, siis meile on appi tulnud mitmed kohalikud eesti fondid ja organisatsioonid. Siinkohal ongi sobilik tänada meie suurtoetajat Eesti Üliõpilaste Toetusfondi USAs ning teisi kohalikke abistajaid – ERKÜt, Eesti Abistamiskomiteed, Eesti Üliõpilaste Seltsi, Filiae Patriae’d.

Aitäh, tänu teile oleme astunud sammu lähemale tegemaks kultuurielamuste nautimise ligipääsetavaks ka neile, kellel see majanduslikult ei ole võimalik.

Kuna aga siiani laekunud annetused ei ole siiski piisavad kultuuripäevade kulude katmiseks, siis oleme väga tänulikud ka eraisikutele, kes tunnevad, et kultuuri toetamine on väärt ettevõtmine ja soovivad meid aidata.