Äsjased kaevamised nii Niguliste kirikus sees kui ka hoone kõrval tõid arheoloogidele mitu meeldivat üllatust hästi säilinud matuste näol, kirjutab Postimees.
Tartu Ülikooli luu-uurija Martin Malve juhtimisel kaevati kirikus kõigepealt torni all, kuhu on plaanitud lift, mis hakkab külastajaid kirikutorni viima. «Siin oli teada, et 1970. aastatel ehitati keskküttetrasse, ja võis arvata, et kõik on segi keeratud ning selle koha peal ei ole hauakastid säilinud,» rääkis Malve.
Aga piisas nõukogudeaegse betoonpõranda äravõtmisest, kui kohe leiti neli hauakasti. Need olid vaid osaliselt kannatada saanud ja sealt kaevati välja 25 luustikku, mis pärinesid 18. sajandist.
Kõigepealt tulid välja kivimüürid, millest polnud alguses aru saada, mis need on. Tulid välja ka üksikud inimluud ja edasi kaevamisel hakkasid välja joonistuma hauakastid. «Hauakastid on üksteisega kokku laotud tellistest müürid, mis on seestpoolt krohvitud. Krohvimine näitab seda, et nendel, kes ennast sinna matta lasid, oli palju raha. Samuti tuli välja hauaplaatide tükke, sest kunagi olid need hauaplaatidega kaetud. Üllatav oli ka see, et paekivilinnas Tallinnas olid hauakastid laotud tellistest,» ütles Malve.
Hauakastide sisu oli rikkalik, välja tuli ka vasesulamist kirstukaunistusi. Kohati üsna hästi säilinud kirstud olid väljast üle löödud sametriidega ja seest kaetud siiditekstiiliga. Vähemalt ühe hauakasti põrand oli tehtud paeplaatidest.
Leitud matused on Malve sõnul 18. sajandist. Kirstud on kohati ülihästi säilinud. Haudadest leitud naistel olid klaashelmestest keed, kõrvarõngad, peaehted, juuksevõrgud ning säilinud on palju tekstiili. Inimesed olid maetud kõige rikkalikuma ja pidulikuma riietusega.
Võimalus hauakaste kaevata avaneb arheoloogile küllaltki harva. «Viimati ma kaevasin 2017. aastal Tartus Raadi kalmistul Telleri kabelit, mis oli nõukogude ajal segi keeratud. Aga siin oli kõik ilusti paigas. Selliseid hästi säilinud hauakaste nägin 1980. aastate lõpus Tartu Jaani kiriku Münnichi hauakabelis,» rääkis Malve.
Ta lisas, et matusepaikade uurimise seisukohalt on tegu kindlasti märkimisväärse leiuga. «Esiteks oli see nii terviklikult säilinud. Meil on kirstud, skeletid, ehted, nii et on võimalik 18. sajandi jõukat tallinlast väga hästi uurida. Ja kirstud räägivad palju tollaste matmiskommete kohta,» selgitas arheoloog.
Kui kirikus kaevamised lõppesid, selgus, et kiriku juurde on vaja panna uus veetorustik, et tuletõrjevesi jõuaks vajadusel kirikutorni. Nii hakati kaevama veetorukraavi, kust tuli välja veel üks erakordne leid, ühishaud.
«Linna kalmistutelt on ka varem ühishaudu leitud, aga siin oli Niguliste koguduse kalmistu, kuhu inimesi ei maetud hulgakesi. Ühishauast tuli välja kaheksa luustikku, peale selle veel seitse üksikmatust. Need olid maa sees kõrgemal, kõik kirstudes ja on ilmselt 17.-18. sajandist. Ühishauas on kõik maetud kristliku kombe kohaselt, peaga läände. Kõik on laotud ilusti ühte hauda, neil on käed kokku pandud. Neid pole kiiruga sinna visatud, nagu sõjahaudade puhul, aga kuna nad koos surid, ilmselt katku, siis on nad ühel ajal niimoodi maetud,» ütles Malve. Ta pakkus, et ühishaud võiks olla 16.-17. sajandist. On teada, et Liivi sõja paiku oli Eestis mitu katkupuhangut, tegu võiski olla ühe sellise ohvritega.
VES/Pealinn.ee
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu