Eesti, väliseesti ja soome-ugri kõigi rahvaste ees on üks ühine tulevikku vaatamise hiigelsuur eksistentsiaalne identiteediküsimus.
Sänna kultuurimõisas tegutseb leiutajate kool, kus on võimalik ametlikult algharidust omandada. Kooli peab kohalik kogukond ühiselt. Pildil on algklasside laste lemmik pood-vagun, mis on mõisa ees pargis ja pakub rohkelt tegevust. Aga see värviline vagun on olnud ka protestimärk, kui see viidi 1941. a küüditamise aastapäeval Võru punasõdurite mälestusmärgi juurde.
Suure identiteediotsingu ala-küsimused on:
– kuidas leida tee, mida noored tahavad ja soovivad käia?
– kuidas leida elutee, mis seob elu oma juurtega ja rahva mäluga?
– kuidas elada ühtaegu kohalikus kultuuris ja globaalses maailmas nii, et inimese eneseteostus ühtlasi hoiaks ja elavdaks kultuuritraditsioone nii, et see rikastab elu ja kannab edasi mälu?
– kuidas saavutada, et noored peaksid kultuuririkast elu ihaldusväärseks, et noored valiksid just sellise elutee kui ülimalt saavutusväärse?
Selle eksistentsiaalse küsimuse üle arutavad ülikoolid, koolid ning sellise kasvatuse suunas toimub noorte loomingu tutvustamine omavahel ja kogu maailmale.
Eestis on tuule tiibadesse saanud eesti ja teiste soome-ugri noorte loomingufestival.
FUFF2020, soome-ugri noorte kultuurifestivali raames said 30. juulist – 1. augustini 2020 Lõuna-Eestis Sänna mõisas kokku noored soome-ugrilased – eestlased, ungarlased, soomlased, udmurdid, komid, marid.
Soome-ugri filmifestival ehk FUFF on Lõuna-Eestis toimuv lühifilmifestival, mida korraldatakse aastast 2014.
Festivali eesmärk on arendada noorte loomingulisust ja tekitada huvi noorte loodud mängu- ja eksperimentaalfilmide vastu, olla intellektuaalne aruteluplatvorm.
Festival (FUFF) toimus 2014–2017 Tiistres, alates 2018 saadakse kokku Sänna mõisas.
Soome-ugri filmifestival on leidnud väga loomingulise ja kultuuriplahvatusse uskuva tegutsemisvormi, mida on vaja tutvustada ka Välis-Eestis, et väliseesti noored järgnevatel aastatel nii festivalile esinema kutsuda kui ka ameerikaeestlastele eraldi sellist laadi loomingulist festivali korraldada loomingulisuse ja identiteedi kujundamiseks.
Sänna Kultuurimõis
Sänna Kultuurimõis festivali kohana on ise eriline – selles mõisas peab Sänna rahvas ja Varstu-Mõniste-Rõuge rahvas oma lastele erilist loomingulist algkooli, Leiutajateküla kooli – lapsed käivad selles majas igapäevaselt koolis kui leiutamas – kooli õpetuse algidee ongi noorte loominguliste võimete arendamine ja loovate isiksuste kujundamine.
FUFF
Festivalil oli iga päev nelja sorti tegevusi:
1. Kõigepealt igapäevaselt 4 töötuba – erinevate rahvustoitude õppimine, animatsiooni-filmiõpe, laste kunsti tööd ja Wikipeedia erinevates soome-ugri rahvuskeeltes.
2. Aasta jooksul valminud lühifilmide vaatamised, tutvustused ja arutamised.
3. Soome-ugri kultuuride tutvustused.
4. Kontserdid ja näitused.
Näitused-kirjandusteosed
Sänna filmifestivali saalis oli vaadata Ruudu Rahumaru näitus “Maa embus ja tule laul”, mis haaras oma ürgolemist kujutavate piltidega ja sobis hästi arutelude taustaks.
Osa võis saada ERMi püsinäitusest “Uurali kaja”.
Noorte kunstnike-kirjanike loomingust tutvustas Laura Kõiv oma soome-ugri koomiksit “Polarise põgenemine. Polaris Escape”, mis on graafiline novell poiss Polarisest, kes loo sisse ära kaob ja kohtab vanu veelinnu rahva lugudest pärit koletisi.
Kontserdid
Avakontserdil esines soome-ugri ansambel Kännu Peal Käbi, mis loodi 2017. aastal vadja laulude salvestamiseks vadja keele kursuse jaoks, täna aga laulab ansambel järjest rohkemate soomeugri rahvaste keeltes ning ansamblis on vadja, ingeri, isuri, komi jt keelte emakeelena lauljaid.
Teise päeva õhtul esines Anna Hints ja järgnes kooslaulmine.
Kolmanda päeva kontsert “Läbi muinasjutu” oli Hebo Rahmanilt.
Filmid
Filmidest tulid esitamisele Kersti Uibo “Emakivi” (14 min); Len Murusalu “Killuke Tveri-Karjalast” 2008 Tveri-käigust; Ave Taaveti “Monument vanaemale” (24 min), Jaan Tootseni ja Joosep Matjuse “Fred Jüssi. Olemise ilu” (62 min) – dokumentaalfilm läänemeresoome elutunnetusest Eesti mõttemaastike näitel; Eesti noorte lühimängufilmide kassett “Värske veri” (90 min); valik soome-ugri ja handi noorte filmilaagri filmidest ja Maido Selgmäe „Lähetus“ (37 min). Eva Seppingu täispikk dokfilmi “Rändajad” lõpus jätkus arutelu: kuidas on oma keele hoidmine tänapäeva Venemaal võimalik.
Edina Csüllog (vasakul) – ungari filmirežissöör ja 7. aastat toimuva soome-ugri noorte filmifestivali korraldaja. Edina on kokku pannud imelise intellektuaalse ja loomingulise festivali, Edina tunneb hästi soomeugri kultuure ja ta ise on asunud elama Eestisse, kus ta tunnebki end kodus nii kultuuris kui imeilusas eesti keeles.
Töötoad
Soome-ugri toitudest olid keskmes Udmurdi pelmeenid, mille valmistamist juhendas Natalia Põllu Eesti Rahva Muuseumist.
Läbi kogu festivali kogunesid soome-ugri noored Ivo Kruusamäe juhendusel Wikipeedia töötuppa, et arendada igas kultuuris ja keeles oma Wikipeediat, kirjutada artikleid rahvaste ajaloosündmustest, kultuuridest, rahvuslikest suurkujudest.
Kontaktimprovisatsiooni töötuba juhendas Beate Nicolaus.
Arutelud
Keskne oli küsimus, kuidas noorte loomulikku aktivismi ja loomejõudu rakendada kõige paremini ühiskonnas ja maailmas.
Selle ülimalt eksistentsiaalse teema üle arutelu vedasid Anti Lillak ja Anna Kuznetsova, kes on loonud hõimutööde ühingu Hõimulõimed.
Teiseks arutati, kuidas arendada soome-ugri aktivismi, kuidas teha kultuurimälu kandvaid filme.
Siin on FUFFil plaan kasvada soome-ugri filmikeskuseks, tegelda filmihariduse, filmifestivali, filmiteaduse ja infovahetusega üle maailma.
Kolmas arutamisteema oli väikerahvaste ellujäämine “ebatraditsioonilistes” tingimustes, Venemaal.
Arutelu juht Vassili Pavlov kirjeldas aktivisimi Venemaal, seda võrreldi teiste maade noorte aktivismiga.
Estode vaimus soomeugri kultuuri perspektiivide arutelult Sänna mõisa saalis Jaak Prozes, Fennougria asutuse nõunik, ja Ivo Kruusamägi, Wikipedia aktivist. Ivo Kruusamägi korraldas ühtlasi soomeugri rahvaste oma Wikipediate arendamise töötubasid.
Festivali ajaks ilmus ka “Soome-ugri sõlmed 2019”, mis annab ülevaate soome-ugri aktivismist Eestist. Kogumiku koostasid Kadi Raudalainen ja Jaak Prozes.
Soomeugri noorte festival on kavas ka aastal 2021, siis on festivalile väga oodatud ameerikaeesti noorte lühifilmid ameerikaeesti elust ning muidugi ka ka noored autorid ise Lõuna-Eestisse, Sänna kultuurimõisa.
Ameerikaeesti andekad noored, tulekski hakata lühikesi dokumentaalfilme tegema ja esitama – seda ootavad nii Eesti Majad Ameerikas kui Eestis aktiivsed noored, kes on võtnud oma südameasjaks tuleviku kultuuri ja loomingu kandmise ja festivali kui kokkusaamise sündmuse korraldamise.
Maarja Pärl Lõhmus
Autori fotod
