XI noorte laulu- ja tantsupeo «maa ja ilm» 1.-3. juulil Tallinnas
Esmakordselt peeti laulu- ja tantsupidu ühes ja samas keskkonnas Lauluväljakul ning nad moodustasid ühise alguse ja lõpuga suure tervikjutustuse sellest, mis maa see selline on.
Programmijuht Raul Talmari sõnul loodab ta, et publikul jäi ka pärast peo lõppu küsimus, mis maa see on, kes sellist pidu teeb. Ühe kunstilise juhi Märt Agu sõnul võib noorte tantsu ja laulupeo Euroopa kultuuripealinna programmi raames kokku võtta kui «Selle maa lood Lauluväljakul.»
1. juulil peo avamisel küsiti «Mis maa see on?» See sai vastuse 3. juulil laulupeo lõpus, kui tantsijad ja lauljad esitasid koos teose «Laul Põhjamaast.»
Noorte tantsupeo lugu rääkis sellest, kuidas igatsusest ilma näha saab tahtmine tagasi tulla ning kuidas üks noor inimene ilma kasvades oma maa avastab ning siia tagasi ruttab.
Korraldajate sõnul on kaks pidu koos ühel väljakul uus ja võimas kogemus. Mudilaskooride üldjuht Aarne Saluveer märkis, et päris palju uuenduslikke ja heas mõttes hulle asju tehti ära, idee tasandil riiulisse jäänud plaane oli vähem. Ta tõi näite, et esmakordselt tuli laulupeol esitamisele laul, millele lapsed on sõnu kirjutanud. Laste salmid jäid «Sõmeralt sõrmikulle» rahvalaulust pärit alguse ja Leelo Tungla kirjutatud lõpu vahele.
Saluveer rääkis, et 10 aasta lõikes on laulu- ja tantsupidude korraldamisel tehtud mõningaid vigu, kuid korraldus on pidevalt paranenud. Tema sõnul pole täide läinud nende ennustused, kes kümne aasta eest laulu- ja tantsupidudele, eriti noorte omale, paratamatut kadumist ennustasid. Saluveer nentis, et see on suurim terviklik omataoline tore üritus, kus kõik, alates vanavanematest kuni noorteni koos eestlaseks olemist tunnetavad, läbi elavad ning mõttestavad.
Laulupeo kõige kaugemad osalejad ei tulnud seekord mitte Kihnust või Setomaalt vaid hopis Hiinast. Peiyang Choir õppis nimelt selgeks segakoori eestikeelse repertuaari ning pääses samuti laulukaare alla laulma.
VES/Postimees
