Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA)mõistis hukka kommunismi kuriteod

Pildil Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) istungitesaal Strasbourg’is. Foto: www.assembly.coe.int

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) võttis kolmapäeval, 25.jaanuaril vastu resolutsiooni, mis mõistab hukka totalitaarsete kommunistlike rezhiimide sooritatud ulatuslikud inimõiguste rikkumised.

Eesti ENPA delegatsiooni juht Marko Mihkelson teatas BNS-ile, et resolutsiooni poolt hääletas 99, vastu oli 42 ja erapooletuks jäi 12 ENPA saadikut. Resolutsiooni vastu hääletas enamik ENPA Vene delegatsiooni liikmeid, ainsana oli poolt Vladimir Zhirinovski.

Resolutsiooniga kutsutakse kõigi ENPA 46 liikmesriigi kommunistlikke ja postkommunistlikke parteisid üles kommunismi ajalugu ja omaenda minevikku ümber vaatama.

Samuti kutsutakse liikmesriike üles distantseerima end kuritegudest, mis pandi toime totalitaarsete kommunistlike rezhiimide poolt ning neid üksmeelselt hukka mõistma, kui seda veel tehtud ei ole.

Mihkelson ütles ENPA ees enne resolutsiooni lõpphääletust, et tegemist on ajaloolise päevaga mitte ainult ENPA jaoks, vaid ka nende miljonite inimeste jaoks, kes siiamaani kannatavad kommunistlike rezhiimide all, vahendas BNS.

ENPA dokument käib kõigi kommunistlike rezhiimide kohta, mis valitsesid Kesk- ja Ida-Euroopas läinud sajandil ning valitsevad mõnes riigis tänini.

Assamblee resolutsioonis seisab, et inimõiguste rikkumised kommunistlike rezhiimide raames hõlmasid üksikisikute ja massihukkamisi, surma koonduslaagrites, nälga, väljasaatmisi, piinamist, orjatööd ja muid füüsilise terrori vorme.

Assamblee liikmed rõhutasid, et ohvrite arvu poolest ületas Nõukogude Liit kõiki teisi riike.

“Assamblee usub, et nii selge seisukoht rahvusvahelise kogukonna poolt sillutab teed edasisele leppimisele,”seisis resolutsioonis.

Kahe kolmandiku ENPA liikmete toetust ei saanud aga kava, mis tegi ettepaneku kõikide Euroopa riikide valitsustele võtta vastu ametlik deklaratsioon, millega mõistab ka iga riik eraldi kommunistlike rezhiimide kuriteod hukka.

Tagasilükatud ettepaneku eesmärk oli, et Euroopa riikide valitsused võtaksid vastu sarnase deklaratsiooni ning algataksid juurdluse isikute suhtes, kes olid kommunismi kuritegudega otseselt seotud.

VES/BNS

Kuninganna Elizabeth II tuleb Eestisse riigivisiidile

Buckinghami palee teatel võtavad kuninganna Elizabeth II ja Edinburghi hertsog selle aasta oktoobris ette riigivisiidid Balti riikidesse.

Briti suursaadik Eestis Nigel Haywood ütles, et riigivisiit on ajalooline sündmus, mis rõhutab tihedaid sidemeid Suurbritannia ja Eesti vahel, teatas Briti saatkond Tallinnas.

Briti suursaadik sõnas, et ta on väga rõõmus saabunud uudise üle.

“Riigivisiit näitab kahe maa vahel valitsevaid ja paljudesse valdkondadesse ulatuvaid erakordselt viljakaid suhteid,” lisas saadik.

Seejuures tõstis suursaadik esile tiheda koostöö Euroopa Liidus ning NATOs, mis aitab kaasa laiemate ja tugevamate kontaktide tekkimisele.

“Euroopa Liidus on Suurbritannia ja Eesti rajanud tiheda omavahelise koostöö. Samuti on mõlemal aktiivne roll NATO-s,” ütles Nigel Haywood.

2006. aastal möödub 15 aastat Eesti taasiseseisvumisest ning diplomaatiliste suhete taasloomisest kahe maa vahel.

Kuid Suurbritannia ja Eesti tugevad suhted on pärit juba Eesti Vabariigi esimesest iseseisvusperioodist.

Ühendkuningriik mängis võtmerolli Eesti Vabadussõjas, mis toimus 1918-1920. Kuninglik merevägi osales mitmetes Läänemere operatsioonides, kus hukkus kokku 111 Briti sõdurit ja ohvitseri.

VES/BNS

Märkmeid jõuluaegsest Portlandist

Pildil Portlandi eesti rahvatantsurühm “Tulehoidjad” pärast esinemist Scan-Fair’il Portlandis 27.nov. 2005

Foto: Helmuth Kalmann

On nagu välja kujunenud, et talvise pööripäeva paiku Portlandi ühiskondlik ja rahvuslik tegevus langeb kokku jõulupühade perioodi ettevõtete ja üritustega. Sissejuhatuseks alustas Portlandi Koguduse naistoimkond traditsioonilise jõulueelse kokkutulekuga, jõululaada, loterii ja jõulutoitude müümise ettevõttega 27. novembril, okupeerides selleks kohaliku Läti Maja. Seal oli pooltosinal laual välja pandud mitmesuguseid kunsti-ja käsitöid, raamatuid, üllatuspakke lastele ja vägagi populaarseks muutunud jõulutoitude menüü, sisaldades verivorste, rukkileiba, peenleiba, saiu, küpsiseid jne. Einelaud pakkus omaette maitsvat toidupoolist kohapeal nautimiseks. Kõrval-asuv jookide laud aitas kaasa nii janu kustutamisele kui ka mõne veinisordiga tutvumisele.

Laste seas oli väga populaarne osavõtt muusikalisest “Cake Walk” mängust, kus auhindadeks olid maitsvad koogid või pallivisete võistlusest. Teise osa pakkus loteriivõitude väljaloosimine, kus auhindadeks oli annetatud seitsekümmend võitu. Loteriivõitude väljanoppimise au kuulus lastele. Naistoimkonna $2186.00 suurune toetus kogudusele oli igati hinnatud abi ja aitas viimasel taskaalustada oma eelarvet.

Samaaegselt koguduse jõululaadaga toimus skandinaavlaste traditsiooniline pidustus, “Scan-Fair” Portlandi State University Memorial auditooriumis, kuhu ka eestlaste rahvatantsurühm “Tulehoidjad” oli kutsustud esinema 45 minutilise kavaga. Teadaolevalt on skandinaavlased (eriti norralased ja soomlased) ühed varased Oregoni asutajad.

Eestlaste üle kolmekümne liikmeline rahvatantsurühm esines seal pikema kavaga neljas grupis: lapsed, teismelised, täiskasvanud ja vilistlased. Viimane grupp haarab veterantantsijate kõrval ka teistest rahvustest tantsuhuvilisi, kes on viimase paari aasta jooksul ühinenud eesti rahvatantsurühmaga. Rahvatantsijate esinemised said teenitult rohkearvuliselt publikult tugeva kiituse ja aplausi. Selle tänu oli tantsurühma energiline juht Liina Teos koos oma perega ära teeninud.

Portlandi Eesti Seltsi poolt 18. detsembril korraldatud jõulude kokkutulek kohalikus Läti Majas kujunes oodatult südamlikuks perekondlikku laadi jõulude pühitsemiseks. Laste ja noorte mitmesugused laulu-, muusika- ja tantsuettekanded, ühised jõululaulud, jõuluvana küllatulek koos saanitäie kingipakkidega lastele ja hilisem ühine jõulupärane õhtusöök, kus ei puudunud ka särisevad verivorstid koos muu juurdekuuluvaga, olid aluseks igati menukale jõulumeeleolu tekkimisele. Kahjuks tekitas ilmamehe tujukus jäävihma ja lumehelvete puistamisega raskusi liiklemisel, vähendades seega ka jõulõhtust osavõtjate arvu normaalsest tublisti madalamaks.

Eesti luteriusu koguduse jõuluõhtu jumalateenistus toimus Läti Kirikus kell 2:30 p.l., küllalt vara, et võimaldada sellest osavõtjaile ka osavõttu hilisemast perekondlikest kokkutulekuist. Jõuluõhtu jumalateenistusel teenisid abipraost Hendrik Laur ja diakon Kalle Merilo. Ilusat jõulumuusikat esitas noorte lauluansambel, kandes ette “Jõulukella madrigal” Helve Kalmann’i juhatusel. Kohalik segakoor kaunistas jõuluteenistust “Jõululaulu” (Maimo Miido) ja ”Jõuluvalguse” (Roman Toi) esitamisega Zoja Vaga juhatusel. Orelisaate eest kandis hoolt noorevõitu ja õpihimuline Ian Maurer. Veidi hiljem toimus samas kirikus läti koguduse jumalateenistus.

Helmuth Kalmann

President Rüütel käis läänerannikul

Pildil eesti päritolu investor Steve Jürvetson (vasakul) koos president Arnold Rüütliga. Foto: erakogu

President Arnold Rüütel käis töövisiidil Ameerika Ühendriikide läänerannikul, kohtudes San Franciscos linnapea Gavin Newsomi ja investor Steve Jürvetsoniga ning külastades Silicon Valley’s asuvaid tehnoloogiaettevõtteid.

Eesti riigipea tutvus ka rahvusvaheliselt tuntud internetifirma Yahoo! tegevusega ning külastas USA rahvusliku kosmoseuuringute keskuse (NASA) Ames’i uuringukeskust, kus talle tutvustati NASA tööd planeet Marsi uurimisel.

Hiljem toimus pidulik õhtusöök ja vastuvõtt, mille olid korraldanud Stanford Park hotellis mainekas rahvusvaheline investeerimisfirma Draper Fisher Jurvetson (Steve Jürvetson) ning U.S. Baltic Foundation ja kus osales 15 nimekat USA majandus- ja äritegelast.

Eesti päritolu riskikapitali investor Steve Jürvetson kiitis Eesti ettevõtlikku vaimu ja eesti oskusinimeste avatust uuele. Ainuke nõrkus on Jürvetsoni arvates Eesti väike rahvaarv. Tema sõnul on maailmas praegu toimumas “teaduse-renessanss” ning praegu omale eriala valivad Eesti noored teeksid õigesti, kui läheksid õppima teadusaineid — bioloogiat, matemaatikat, keemiat, füüsikat –, sest tugevus neis valdades tagaks neile rahvusvahelisel tööturul tuleviku.

VES/BNS

JBANC Sinise revolutsiooni toetuseks

Washington Post’is ilmus 20.jaanuaril 2006 väike artikkel pealkirjaga “Sinine revolutsioon” JBANC’i organiseeritud meeleavaldusest Washingtonis Valgevene saatkonna ees.

Demokraatia pooldajad avaldasid sel nädalal meelt Washingtonis Valgevene saatkonna ees, nõudes autoritaarse valitsuse lõppu endises Nõukogude vabariigis.

Meeleavalduse organiseeris Ühendatud Balto-Ameerika Komitee JBANC, et toetada üliõpilaste poolt juhitud proteste Valgevenes, kus meeleavaldajad üritavad lõkkele puhuda järjekordset värvilist revolutsiooni Ida-Euroopas.

Gruusias oli Roosa Revolutsioon ja Ukrainas Oranzh Revolutsioon, nüüd Valgevenes kutsutakse pooldajaid kandma siniseid teksaseid või siniseid riideribasid, et näidata oma solidaarsust president Aleksander Lukashenko poliitilistele vangidele.

“Meeleavaldajad Valgevene saatkonna ees, aadressil 1910 New Hampshire Ave, nõudsid poliitiliste vangide vabastamist ning väljendasid toetust Valgevene pealinnas Minskis protestijatele,” ütles JBANC pressiesindaja Karl Altau.

“Meie vaatevinklist piirneb Valgevene Läti ja Leeduga ning me oleme mures olukorra halvenemise üle Valgevenes ning seoses lähenevate valimistega,” ütles ta.

Valgevene saatkonnaametnik ütles eile, et valitsus ei kommenteeri selliseid demonstratsioone.

Lukashenko kandideerib uueks ametiajaks 19.märtsi valimistel. Rahvusvahelised vaatlejad on märkinud tema valimistel pettusi ja ähvardusi.

Mr.Altau sõnul hoidsid 50 meeleavaldajat Valgevene lippe ning loosungeid, mis kutsusid möödasõitjaid demokraatia toetuseks signaali andma. Alates novembrist on toimunud juba kolm meeleavaldust. Kord kuus toimuvad meeleavaldused leiavad aset 16.kuupäeval, et mälestada inimõiguste aktivisti ja ühe valgevene demokraatliku opositsiooni rahastaja Anatoly Krasovsky arreteerimiat 16.sept 1999.a.

Valgevenes kandsid meeleavaldajad siniseid teksaseid, teksariidest tükke numbriga 16, riputati ka puude otsa.

ATP-punkte jahtimas

Ühendriikide seni edukaimaks eesti tennisemängijaks on Sven Salumaa, kes 1990.a. jõudis US Open’is paarismängus poolfinaali; tema parimaks rankinguks jäi maailma 20. koht (1992) ja üksikmängus 400 (1990).

Kohalikest eestlastest on nüüd esile kerkimas New Yorgis sündinud 22-aastane Taavo Roos, kes saavutas mullu oma kolledzhi Armstrong Atlantic meeskonnaga Ameerika üle-riigilisel ülikoolitiimide turniiril teise koha. Paarismängus on tal koos oma rootslasest partneri Robert Jendelund’iga ülikoolide ranking nr. 5.

Jõuluvaheajal mängis Roos Georgia Tech Holiday Tennis Classic turniiril Atlantas. Seejärel osales kahel järjestikusel turniiril Tampas, Floridas, kus esimese turniiri paarismängu võit andis wild card järgneva võistluse põhiturniirile, Tampa Grand Slam F1 futures. Teel võidule oli alistatud paaride hulgas kunagine tippmängija Mark Dixon. Põhiturniiris tuli aga esimeses voorus vastu võtta 1-6, 1-6 kaotus meestelt, kelle ranking on vastavalt 400 ja 800, ja nii jäid Taavo Roosil esimesed ihaldatavad ATP-punktid veel saamata.

Aarand Roos

Tänavune võidupüha paraad näitab Eesti NATO-võimekust

Presidendi otsusel korraldab Kaitseliit tänavuse võidupüha paraadi koos maakaitsepäeva üritustega Saaremaal Eesti ajaloo esimese mereparaadina, näidates Eesti NATO-võimekust. Paraadil osalemiseks on saadetud kutsed 14 NATO ja Skandinaavia riigi mereväeülematele ning Saaremaal saab 23. juunil näha suurriikide moodsaid sõjalaevu, teatas Kaitseliidu pressiesindaja.

Kaitseväe poolt on mereparaadil suurima osalusega merevägi, samuti tulevad kohale piirivalve ja veeteede ameti alused. Paraadi toetavad õhuväe kopterid. Rahvusvahelise tava kohaselt kutsutakse mereparaadile ka purjede all liikuvaid lõbusõidulaevu jahtklubidest.

Saaremaa uues süvasadamas toimuval paraadil osalevate laevade meeskonnad võtavad osa ka jaaniõhtu kultuuriprogrammidest Saaremaal. Pärast paraadi on kavas välismaa laevade visiidid Eesti sadamatesse.

“Mereparaadi korraldamine on Eesti erinevate struktuuride NATO-võimekuse proov, mis teisalt toob meile sõnumi NATO tegelikust kohalolekust. Sõjalises mõistes on see Host Nation Support ehk vastuvõtva riigi toetus,” ütles paraadi staabi ülem vanemleitnant Toomas Peek.

“Me ei püüa siin saavutada Trafalgari mereparaadi mastaape, kuid Eesti organisatsioon peab toimima täpselt niisama hästi kui aastasadade pikkusi traditsioone hoidvas Suurbritannias,” lisas Peek.

Võidupüha mereparaadist saavad osa Saaremaa inimesed ja külalised kohapeal, Eesti Televisioon ja Eesti Raadio teevad paraadist ülekanded.

VES/BNS/

USA ei luba Eestile kiiret viisavabadust

USA ei saa lubada viisa-vabaduse kiiret laienemist Euroopa Liidu uusliikmetele, ütles Reuters’i teatel teisipäeval,24.jaanuaril Ameerika Ühendriikide kõrge ametiisik, tõrjudes EL-i survet konkreetsete sammude astumiseks tänavu juuliks.

Euroopa Komisjon teatas jaanuari algul, et soovib näha tänavu juuliks edusamme viisavabaduse laiendamisel kümnele uuele liikmesmaale, märkides, et komisjonil on voli soovitada vastasel juhul sanktsioonide kehtestamist, näiteks USA diplomaatidele viisanõude kehtestamist.

“Me räägime aastatepikkusest protsessist, minu meelest on veel vara öelda, kas kolmest, viiest või kaheksast aastast,” ütles USA sisejulgeolekuministeeriumi abiministri kohusetäitja poliitika alal Elaine Dezenski.

“Meil on juuliks raske midagi lubada, kuid me jätkame arutelu,” ütles Brüsselis migratsioonikonverentsil osalev Dezenski.

EL-i riikidest ei ole USA-ga viisavabadust Kreekal ja uusliikmetel, välja arvatud Sloveenia. Ülejäänud liikmesmaade kodanikelt ei nõua USA viisat tingimusel, et neil on masinloetavad passid.

Dezenski sõnul mõistab USA Euroopa Liidu soovi, et viisavabadus USA-ga laieneks kõigile bloki liikmetele, kuid tema sõnul antakse viisavabadust vaid konkreetsetele riikidele kindlate tingimuste täitmisel.

VES/BNS

Brüssel andis Eesti puisniitude toetuste tarvis eriloa

Põllumajandusametnikud nõutasid Euroopa Komisjonilt välja eriloa, et maksta hektaritoetust ka neile talunikele, kes karjatavad loomi Lääne-Eesti puisniitudel, kirjutab Postimees.

Seni oli see keelatud, sest euroliidu reeglite järgi ei tohi ühtset pindalatoetust ehk peamist euroliidu põllumajandustoetust maksta põllule, mille hektaril kasvab üle 50 puu. Löögi all olid just Lääne-Eesti puisniidud, märgib ajaleht.

“Eestis on traditsiooniliselt sellistel aladel tegeletud põllupidamisega,” rääkis põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup. “Meie eesmärk on toetada korralikult säilinud puisniite, selleks peamegi komisjonilt erisust paluma.”

Erisus lubab toetust maksta kui puud ja põõsad hõlmavad hektarist kuni poole. See eriluba kehtib vaid Lääne-Eesti neljas maakonnas.

Euroliidu revidendid käisid Eestit kontrollimas 2004. aastal. Aruanne pole tänini valmis, kuid esialgses projektis anti toetuste maksmisele hävitav hinnang Lääne-Eesti puisniitude pärast.

Auditi hirmus hakkas põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) kontrollima Lääne-Eesti talunikke. Kuna revidendid avastasid hulganisti ka 50 puu reegli rikkumist, hakkaks PRIA tagasi nõudma ka juba makstud toetusi, summas 2,2 miljonit krooni.

PRIA juht Mati Kermas ütles teisipäeval, 24.jaanuaril, et eriloa saamise tõttu leevendab PRIA nõudeid varasemate aastate kohta käivatele ettekirjutustele. Kui talunik on protestinud toetussumma vähendamise või tagasimaksmise nõude, siis arvestab PRIA nüüd seda, et maal võib kasvada puid-põõsaid kuni poole pindala ulatuses.

VES/BNS

Sild Saaremaale võib valmida 2014. aastaks

Vähemalt 2,75 miljardit krooni maksva Saaremaa püsiühenduse jaoks kaks trassi välja valinud komisjon loodab, et juba 2014. aastal peaks üle Suure väina saama mööda silda sõites, kirjutab ajaleht Postimees.

Trassivaliku tegi sillakomisjon eelmisel nädalal, jättes viiest variandist sõelale kaks. Üks neist kulgeb peaaegu kõrvuti praeguse Virtsu-Kuivastu laevateega, teine läheb aga üle Viirelaiu põhjatipu. Lõplikult pole komisjon maha matnud ka tunneli võimalust, kuid esialgsetel andmetel läheb see vähemalt kaks korda rohkem maksma kui sild.

Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse sõnul on teoreetiliselt alles ka võimalus jätkata senisel moel laevadega ühenduse pidamist, kuid praegu liigutakse ikkagi kas silla või tunneli suunas. Sõrmuse sõnul alustatakse nüüd põhjalike keskkonnamõjude analüüsiga ning arvutatakse välja ühe või teise variandi lõplik hind. Silla asukoht valitakse selle järgi, kus tekib parim tasakaal keskkonnamõjude ja rahalise kulutuse vahel. Silla või tunneli valimine lükkub tõenäoliselt järgmisesse kümnendisse.

Kahest variandist pikem oleks Kuivastu sadamast algav trass, mis jõuaks mandrile Kõbaja laiu ja Virtsu sadama vahel ning lõppeks Risti-Virtsu maanteel. Pikkust oleks sellel 7,4 kilomeetrit ning maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsapi sõnul maksaks see sõltuvalt silla tüübist 3,47 kuni 3,61 miljardit krooni. Hinnavahe tuleneb sellest, kas ehitatakse tala- või vantsild.

Praegusest laevateest lõunasse jääv ning üle Viirelaiu kulgeva trassi pikkuseks oleks 6,4 kilomeetrit ning Konsapi sõnul läheks see maksma taas sillatüübist sõltuvalt 2,75 kuni 2,86 miljardit krooni.

Selge on seegi, et nii nagu tuleb praegu maksta praamipileti eest, oleks ka sild tasuline, sest Euroopa Liidu rahalisest toest hoolimata tuleb osa ehitusrahast inimeste käest sisse kasseerida. Sõrmuse sõnul peaks autoga silla ületamine maksma pisut üle 100 krooni, reisibussi eest tuleks aga tasuda 600 krooni. Kõige optimistlikuma kava järgi tasuks sild ennast ära 15 aastaga ning seda Euroopa Liidu 75-protsendise rahaabi toel.

VES/BNS

Riigikohtu 86. aastapäev keskendus lastele ja noortele

Pildil Riigikohtu istungitesaal Toompeal.

13. jaanuaril tähistas Eesti Vabariigi Riigikohus oma 86. aastapäeva. Aastapäevaüritus kulmineerus õpilaste esseevõistluse parimate väljakuulutamisega ning esikohta väärinud esseede ettekannetega.

Riigikohtu 86. aastapäev kandis eneses avatuse põhimõtet. Lisaks õpilaste esseevõistlusele, mis lähendas kohtusüsteemi õpilaskonnale, viis Riigikohus läbi ka avatud uste päeva. Avatud uste päeval said huvilised kohtumajas ringi vaadata, saatjateks riigikohtunikud ning küsida kohtu tööd ja kohtukorraldust puudutavaid küsimusi.

Aastapäev tipnes Riigikohtu üldkogu saalis toimunud piduliku koosviibimisega, kus tehti teatavaks õpilaste esseevõistluse parimad.

9ndate klasside arvestuses pälvis esimese preemia Lohusuu Põhikooli poiss Jorma Pärn. Teise preemia vääriliseks pidas zhürii Paide Gümnaasiumi tüdrukut Kristiine Kuremad ning kolmas preemia läks Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilasele Rain Ant’ile.

10ndate klasside tublimad olid vastavalt Gretta Oltjer Tallinna 21. Koolist, Fjodor Gainullin Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist ning Natalja Korneitshik samuti Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist.

11ndate klasside preemiad pälvisid Erle Loonurm Tallinna 21. Koolist, Keit Ilves Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist ning Irina Roost Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumist.

12ndate klasside preemiad kuulusid Rene Kullörile Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumist, Anna Karolinile Hugo Treffneri Gümnaasiumist ning Raine Hirvele Tallinna Tehnikagümnaasiumist.

Zhürii eripreemiad pälvisid Johannes Randviir Lasila Põhikoolist mõttejulguse eest ning Jekaterina Leppenen Sillamäe Astangu Koolist tugeva ajaloolise käsitluse eest õigussüsteemile lähenemisel.

Neli zhürii poolt auhinnatud tööd olid venekeelsed.

Edukaim kool ja õpetaja oli võistlusel Tallinna 21. Kool ning õpetaja Seoriin Jõgise, kelle juhendatavad õpilased pälvisid esikoha nii 10ndate kui 11ndate klasside arvestuses.

Riigikohtu 86. aastapäeva esseevõistluse teemad olid “Kes on kohtunik?”, “Kohtunik – õigusemõistja või karistaja?” ja “Miks kohus, mitte omakohus?”. Esseevõistlusest, mis oli suunatud 9.-12. klassidele, võttis osa 131 õpilast üle Eesti. Zhüriisse kuulusid Märt Rask ja Eerik Kergandberg Riigikohtust, Mare Räis Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusest, Kaja Kenk Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist, Sven Paulus ETV-st ning Hille Tänavsuu Postimehest.

VES avaldab paar võitnud esseed järgmistes numbrites.

Mittekodanikud saavad taotleda pikaajalise elaniku staatust

Alates 23. jaanuarist, mil jõustus pika-ajalise elaniku staatust sätestav Euroopa Liidu direktiiv, saavad seda staatust hakata taotlema ka Eestis alalise elamisloaga elavad mittekodanikud. Kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) bürood võtavadvastu inimeste taotlusi pikaajalise elaniku staatuse saamiseks, taotlusi menetletakse kuni kuue kuu jooksul.

Direktiiv puudutab alalise elamisloaga isikuid, keda on Eestis ligikaudu 200 000, lisaks saavad staatust taotleda ka direktiivi tingimustele vastavad tähtajalise elamisloaga isikud.

Pikaajalise elaniku staatust sätestava direktiivi eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidus seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike elamise ja töötamise tingimusi. Kolmandate riikide kodanike all mõeldakse nii teise riigi kodakondsusega kui ka määratlemata kodakondsusega isikuid.

Pikaajalise elaniku staatus ei anna isikule õigust reisida Euroopa Liidus viisavabalt. Kolmandate riikide kodanike, sealhulgas määratlemata kodakondsusega isikute liikumisvabadus on seotud Schengeni ühtse viisaruumi laienemisega ning viisavaba reisimise võimaluse saavad nad pärast Eesti ühinemist Schengeni ühtse viisaruumiga.

Pikaajalise elaniku staatust sätestav direktiiv ei puuduta kõiki tähtajalise elamisloaga isikuid.

Staatuse võib saada vaid välismaalane, kes on viibinud riigis elamisloa alusel seaduslikult ja pidevalt vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa saamise taotluse esitamist. Selle viieaastase perioodi jooksul ei tohi elaniku riigist eemal viibitud periood ületada kuut kuud järjest ja kümmet kuud kokku.

Staatuse saajal peab olema kehtiv tähtajaline elamisluba, püsiv seaduslik sissetulek ja ravikindlustus ning ta ei tohi kujutada ohtu riigi avalikule korrale ega julgeolekule.

Direktiiv tagab pikaajalistele elanikele õiguse õppida teistes EL-i liikmesriikides ja võrdse kohtlemise tööturul. Ka tagab direktiiv pikaajalistele elanikele kodanikega võrdselt sotsiaalse kindlustuse, maksusoodustused, hariduse ja kutseõppe, diplomite tunnistamise, kaupadele ja teenustele juurdepääsu ning vaba juurdepääsu kogu liikmesriigi territooriumile.

Võrreldes kolmandate riikide elanikega tagab direktiiv pikaajalistele elanikele tugevdatud kaitse väljasaatmise vastu.

Siseministeeriumi pressiesindaja teatel kiitis valitsus direktiivi nõudeid sätestava välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu heaks ning eelnõu saadetakse riigikogu menetlusse.

Euroopa Komisjoni andmetel elab EL-is seaduslikult kolmandate riikide kodanikke kokku umbes 10 miljonit.

VES/BNS

Laar: Gruusia olukord ei ole kerge

Ekspeaminister Mart Laar pöördus tagasi Gruusiast, kus ta nädala jooksul nõustas Gruusia valitsust.

Laar kohtus mitmeid kordi nii Gruusia presidendi kui peaministriga, enamikuga ministritest ning pidas loenguid nende nõustajatele. Ta pidas loengu Tbilisi ülikoolis ning andis usutlusi ajalehtedele, tele- ja raadiokanalitele.

Laar kohtus ka Gruusia parlamendi komisjonide esimeeste ning opositsiooni esindajatega.

Kommenteerides oma muljeid Gruusiast, mainis Laar, et see pole kahtlematult kerge. Õigel ajal tegemata jäänud reformid on Gruusiale raskelt mõjunud. Olukorra keerukust oli eriti selgelt näha Venemaa gaasitarnete katkemise puhul.

Samas on olukord “rooside revolutsiooni” järel siiski selgelt paranenud. Gruusia uus juhtkond on energiliselt orienteerunud Läände ning alustanud vajalike reformide teostamist. Mitmel alal võetakse selles eeskuju Eestist, kelle reforme on Gruusias põhjalikult uuritud. Nii on Gruusias näiteks sisse viidud proportsionaalne tulumaks, mis on aidanud laekumist eelarvesse oluliselt suurendada ning elavdanud majandust.

Laari sõnul on Eestil Gruusias väga hea maine, mida on aidanud tugevdada ka Eesti abiprogrammid, nagu omaaegse “Tiigrihüppe” eeskujul rakendatud programm.

Isamaaliidu pressiteenistus

Euroopa Parlament arutab Venemaa kolleegidega inimõiguste küsimusi

Brüsselis toimus Euroopa Parlamendi ning Vene Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu koostöökomisjoni kaheksas kohtumine, kus arutati Euroopa Komisjoni ning EL eesistujamaa esindajate osavõtul nii “nelja ühisruumi” partnerlusstrateegia edusamme, EL ja Venemaa suhteid peale 2007. aastat, Venemaa WTO liikmelisust kui ka viisaeeskirjadega seonduvaid küsimusi. Eraldi peatükina leiab käsitlemist inimõiguste alane dialoog.

Euroopa Parlamendi delegatsiooni juhib Hollandi kristlik demokraat Camiel Eurlings, eestlastest kuulub delegatsiooni põhiliikmete hulka Euroopa Rahvapartei fraktsiooniesindaja Tunne Kelam.

Venemaa poolset, kokku 25 rahvasaadikust koosnevat delegatsiooni juhib duuma ase-esimees Oleg Morozov. Delegatsiooni kuulub seekordsel kohtumisel ka Riigiduuma liberaaldemokraatide fraktsiooni esimees Vladimir Zhirinovski ning Föderatsiooninõukogu esindajate hulka üks Mari-El Vabariigi esindaja. Venemaa delegatsiooniga sõidab kaasa Ingusheetia Vabariigi president Murat Zyazikov. Vene Föderatsiooni valitsuse seisukohti esindab koostöökohtumisel VF suursaadik EL juures, endine asevälisminister Vladimir A. Tshizhov.

Möödunud kevadel duumat külastanud Tunne Kelam arvas enne kohtumist, et see võib tulla pingeline: “Minu arvates on põhiküsimuseks see, kas EL esindajad suudavad selgelt esitada oma seisukohti Venemaa viimaste arengute suhtes, mis murettekitavalt suunduvad tagasi Nõukogude Liidu poole.”

Kelam eeldab, et Vene kolleegid esitavad oma arvamuse Euroopa Parlamendi raporti kohta (nn Malmströmi raport), mis väljendas ulatuslikult ja selgelt Venemaaga suhtlemisel esinevaid probleeme ning samuti möödunud nädalal parlamendis vastu võetud resolutsiooni kohta Tshetsheenia ja Venemaa kodanikuühenduste olukorrast.

Euroopa Parlamendi pressiteenistus

“Lugusid toonasest Tartust”

Hillar Palamets

Ajalookirjanduse Shitasutus Kleio.

2003. 318 lk, rikkalikult illustreeritud

Kui autor nimetab raamatut lugudeks, siis on see täiesti õigustatud. Kuiva ja asjaliku jutustamise asemel tarvitab ta lugudeks vanu kroonikaid, reisikirjeldusi, tänapäevaseid uurimusi, arvamisi ja asjaosaliste memuaare. Kõik edastatud väga ladusalt ja huvitavalt.

Autor läheb tagasi ajas kuni Tartu nime esmakordselt mainimiseni vene käsikirjalises kroonikas aastal 1030, millal vürst Jaroslav läks sõjaga tshuudide peale ja asutas Jurjevi linna.

Tartu on kannatanud mitmete sõjaretkede ja vallutuste all, ta on mitu korda maha põlenud, kuid jälle üles ehitatud. Tartu linna purustamist 1704. ja 1708. aastal on oma 32-salmilises lõuna-eestikeelses kaebelaulus kujutanud Puhja köster ja kooliõpetaja Käsu Hans oma “nutulaulus”. Tartu soodne asend maa keskel on teda teinud tähtsaks kaubateena Hansa Liidule, ja ka liiklusteena, mis ühendas Lääne-Euroopat Venemaaga.

Ordu valitsuse all olles ehitati linna palju kirikuid ja kloostreid, tähtsam neist piiskoplik Peeteri-Pauli toomkirik, mis on siiamaani osaliselt säilinud ja osaliselt ka praegu veel tarvitatav ülikooli muuseumina.

Tartu on juba vanast ajast olnud haridust soodustav ja koole rajanud linn. Poola võimu all olles avati Tartus jesuiitide koolid. Rootsi kuningas Gustav Adolf asutas Tartu Ülikooli 1632. aastal Academia Gustaviana nime all. Tartu Ülikoolist on võrsunud palju nimekaid teadlasi, kes on ülikooli mainet suurendanud.

Tartu muutus ka 19. sajandi Eesti rahvusliku liikumise keskuseks. Seal elasid J.W. Jansen ja Lydia Koidula. Seal toimus esimene üldlaulupidu 1869. Teater “Vanemuine” asutati a. 1906. Sellest ajast on olemas paljude näitlejate ja arhitektide mälestusi.

Eesti iseseisvuse ajal muutus Tartu tõeliseks ülikooli ja haritlaste linnaks. Tänavad olid täis ruttavaid värviliste teklitega üliõpilasi, kohvikutes veetsid aega kirjanikud ja professorid.

Tartu edenes ka majanduslikult. Tekkis uusi tööstusi ja ärisid. Tekkisid uued linnajaod – Tammelinn ja Tähtvere.

Raamatu autorile on Tartu südamelähedane. Ta on ise Tartu Ülikoolis õppinud Nõukogude ajal ja osalenud tudengite elus kitsastes ühiselamute tubades. Raamatus esinevad sündmused, tähelepanekud ja meenutused jätkuvad kuni 1944./45. aastani.

Mina, Tartu Ülikooli kasvandikuna, mäletan oma tudengipõlve suure hõllandusega, pidades seda aega parimaks oma elus.

Lisan siia omalt poolt esimese salmi üli-õplasselts Veljesto kantusbukis leiduvast luuletusest “Tardo liin”, mille tagapõhjaks on eelpool mainitud Käsu Hansu nutulaul, kuid vastandina nutulaulule on see kiidulaul Tartule:

Tardo liin.

Tardo on me koduliin, pole paika paremat kui siin.

Meil on kirikud ja koolid, üle ilma kuulsad õppetoolid.

Maha prassitakse ööd, päeval vapralt tehakse tööd.

Nõnda voolab tarkus ja ka viin, kuulsaks saab me Tardo liin.

Üllatusena nägin raamatus ka pilti endast, registreerimas end eksamitele ülikooli filosoofia teaduskonna dekanaadis, 15. mail 1934. Raamatus on pildi all ekslikult öeldud: Registreerimas sisseastumiseksamiteks 1938./39.a.

Raamat toonasest Tartust on igati väärt raamat Tartu ja kogu Eesti ajaloo meenutamiseks, paljude originaalallikate esiletoomiseks ja huvitavaks lugemiseks.

Hildegard Rink

Ilmus raamat Euroopa õigussüsteemist ning Eesti kohast selles

Riigikohtuniku ja õigusteaduste doktori Julia Laffranque’i äsja trükist ilmunud raamat on Eestis ainulaadne, sest käsitleb Euroopa Liidu õigust seotuna Eesti õigusega. Lugeja saab ülevaate Euroopa Liidu institutsioonilisest, konstitutsioonilisest ja menetlusõigusest. Käsitletavate teemade hulgas on ka aktuaalsed probleemid ja uuemad suunad Euroopa Liidu õiguses. Raamatu andis välja kirjastus Juura.

“Sellel raamatul on väga pikk eellugu. Kui ma 1999. aastal andsin Sisekaitseakadeemias välja õppematerjali “Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus. Institutsioonid ja õigus.”, siis juba toona märkisin ära, et see teemade ring vajab süvitsiminekut. Kirjutama hakkasin ma käesolevat raamatut aga jõudumööda 2004. aastal. Selleks ajaks oli Euroopa õiguse suunal väga palju muutunud: Eesti oli astunud Euroopa Liitu ja ettevalmistamisel oli Euroopa põhiseaduse leping,” rääkis Laffranque pooletuhandeleheküljelise raamatu sünniloost.

“Eelkõige on see raamat mõeldud inimestele, kes Euroopa õigusega ja Eesti õiguse kohaga selles kokku puutuvad. Paratamatult on selle teemaga kokkupuuteid juba peaaegu kõikidel Eesti juristidel,” märkis Laffranque. Raamatu koostamisel on laia lugejateringi ka arvestatud. “Raamat ei sisalda ainult õpikule omaseid fakte. Igas viiepeatükilise raamatu peatükis esitatakse erinevaid seisukohti, poleemikat ja vaidlusi Euroopa õiguse ja selle kujunemise ümber. Samuti näiteid Eesti esimestest kogemustest Euroopa Kohtus, Eesti kohtute Euroopa õigust puudutavatest lahenditest jms. Ning seejärel on ära toodud teema kokkuvõte, kus rõhutatakse eraldi veel seda, mida saab võtta faktina.”

Iga suurem peatükk lõpeb kordamisküsimustega ning autori loeteluga sellest, mis käsitletud teemast kindlasti meelde peaks jääma.

Julia on sündinud Tartus 1974.a. ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskona, Münsteri Westfaleni Wilhelmi ülikooli 1998.a. summa cum laude ja kaitsnud doktorikraadi (Doctor iuris) Tartu Ülikoolis 2003.a. Julia Laffranque on riigikohtunik Eesti Vabariigi Riigikohtus alates 2004.a., olles arvatavasti üks noorimaid, kui mitte kõige noorem ülemkohtu liige maailmas.

2004. aasta lõpus valiti Julia Laffranque Eesti Juristide Liidu raames loodud Euroopa õiguse Eesti ühenduse presidendiks. Ühendus on mõeldud Euroopa õiguse vastu sügavamat huvi tundvatele juristidele ning on abiks ka laiema üldsuse teavitamisel Euroopa põhiseaduse lepingust. 2005.a. lõpus valiti Julia Laffranque Euroopa kohtunike konsultatiivkomitee (Consultative council of European judges — CCJE) asepresidendiks.

Julia on tuntud eesti kirjanike Maimu Bergi ja Vaino Vahingu tütar. Tema abikaasa on Tartu ülikooli õigusteaduskonna teadur, kes olles rahvuselt prantslane, valdab vabalt eesti keelt. “Pühendan selle raamatu kõigile teadmishimulistele Euroopa kodanikele, kelle võrdkujuks pean oma armastatud abikaasat, ja oma vanematele ning vanavanematele, kes andsid mulle kodunt kaasa huvi uute kultuuride tundmaõppimise ja tarkuste ammutamise vastu,” kirjutab Julia Laffranque oma värske raamatu pühenduses.

VES eesti ajakirjanduse põhjal

Tartu ülikooli luuakse soome keele ja kultuuri professuur

Eesti haridus- ja teadusministeerium on otsustanud luua Tartu ülikooli alates 1. septembrist 2006 soome keele ja kultuuri professuuri, teatas Soome saatkond.

Otsuse taustal on toonase Eesti suursaadiku Helsingis Jaak Jõerüüdi ning Soome Panga endise asepresidendi Esko Ollila 2003. aastal koostatud niinimetatud tarkade meeste raportis toodud analüüs Eesti ja Soome vahelise kultuurialase koostöö olukorrast ja soovitused selle tihendamiseks.

Soome keele ja kultuuri professori ülesanne on organiseerida aineõpetust ja uurimustööd. Lisaks sellele tegeleb professor ka õppetöö ja juhendamisega, eriti magistri- ja jätkuõpingute tasandil. Professuur hakkab tegutsema Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonnas.

Soome on saatnud soomlastest soome keele ja kultuuri lektoreid Tartu ülikooli juba alates 1989. aastast. Ka nüüd loodav professori töökoht täidetakse koostöös Soome haridusministeeriumi alluvuses tegutseva rahvusvahelise personalivahetuse keskuse CIMO-ga.CIMO kuulutab Soomes välja konkursi professori leidmiseks ja võtab osa ka professuuri palgakulude katmisest.

Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ja CIMO juhataja Ulla Ekberg allkirjastasid professuuri loomist puudutava koostöölepingu kolmapäeval, 25.jaanuaril Soome suursaatkonnas Tallinnas.

VES/BNS

Ain Haas’a tegevusest Eestis

Ain Haas (paremal), oma nõbu Tallinna linnapea Jüri Ratas’ega, saunahoone ees Pirital. Foto: erakogu

Võib tunduda, et Ain Haas on tagasi tõmbunud Indianapolise ja üldiselt Kesk-Lääne eesti seltsielust ja jäljetult kadunud, kuna teda pole nähtud sel sügisel ühelgi üritusel. Seletus on aga lihtne: viibib Eestis augustikuust saadik, Fulbrighti teadlaste vahetusprogrammi stipendiaadina. Fulbrighti programm loodi 1946. a. Arkansas osariigi senaatori J. William Fulbright’i eestvedamisel, selleks et luua kontakte maailma rahvaste vahel ja soodustada teadmiste vahetamist. Sel aastal on umbes 800 teadlast saadetud USA-st 150 riiki Ameerika maksumaksjate kulul.

See on juba kolmas kord, kus Ain Haas on edukalt taotlenud Fulbrighti või Fulbright-Hays programmi rahasid oma Euroopaga seotud projektide läbiviimiseks. 1976.-77. aastal oli ta doktorandina Rootsis uurimas tööelu demokratiseerimise seadusandluse rakendamist. 1993. a. kevadsemestril oli ta Tartu Ülikooli uue Sotsiaalteaduskonna külialisprofessoriks, dekaani Rein Taagepera kutsel. Seekord on ta TÜ Inglise Filoloogia õppetooli juures ja kutsujaks oli prof. dr. Krista Vogelberg, kes juhatab Põhja-Ameerika Uuringute Keskust.

Elukutselt on Ain Haas sotsioloog Indiana Ülikooli juures Indianapolise linnas. Sügissemestril pakkus ta Tartus kolm lühikursust sotsioloogilise sisuga, Ameerika ühiskonna kohta: (1) sisseränne ja rahvussuhted, (2) noorte elu, ja (3) töö ja tehnoloogia. Iga kursus kestis 4 nädalat. Vaheaegade jooksul sõitis Rootsi ja tegi uurimistööd Göteborgis, kus ta sai ka külastada oma rootsi-eesti nõbusid ja oma abikaasat, kes on ka sotsioloog Indianapolises ja töötas parajasti ühe uuringu kallal rootsi kolleegidega.

Võrreldes 1993. aastaga on ülikool palju muutunud. Nüüd on tahvlid, mööblid ja tehnilised seadmed palju paremad. Tudengid on hästi kursis Läänemaade eluga, sest paljud on käinud välismaal õppimas või reisimas. Vene soost noori on päris palju, aga nad on eesti keele selgeks õppinud ja saavad sellega hästi hakkama. Välismaalt tulnud üliõpilasi on ka näha, ja nende pärast pakutaksegi rohkem loenguid inglise keeles kui 1993. a. Emakeelest pole aga veel loobutud ja eesti soost tudengid tavaliselt kirjutavad oma töid ja esitavad oma küsimusi (väljaspool loengutunde) eesti keeles. Sotsiaalteaduskonna magistrantide kursuses, kus Ain Haas esines külalislektorina, olid loeng ja vestlused täiesti eesti keeles. Eksamite ajal mahakirjutamine on rohkem vaos hoitud kui 1993. a., aga tähtaegadest kinnipidamine on ikka probleemiks, sest tudengid võtavad rohkem kursusi korraga kui Ameerikas ja neil pole tavaliselt oma kursusematerjaliga raamatuid käepärast.

Õpetamistöö kõrval on Ain Haas tegelenud ka oma uuringuga, mis hõlmab välis-eestlaste tagasitulekut kodumaale. Siiamaani on tehtud 75 intervjuud väga mitmekesise valimiga. Intervjuuohvrid on tulnud USA-st, Kanadast, Inglismaalt, Hollandist, Saksamaalt, Rootsist, Soomest, Austraaliast, ja mujaltki. Tegelikult on Antarktis ainukene manner, mis ei ole esindatud. Vanused on 18-88, st kolmest pagulaspõlvkonnast. Seni tehtud intervjuud on läbi viidud peamiselt Tallinnas, aga ka Tartus, Otepääl, Viljandis, Karksi-Nuias, Pärnus, Kuressaares, ja Jõhvis.

Uuritakse, miks välis-eestlased tulid Eestisse elama-töötama, kuidas kohanemine läks, mis on kõige tähtsamad erinevused praeguse ja endise elu vahel, missugust nõu on teistele pakkuda, kuidas rahvuslik ennesetunne ja organisatsiooniline tegevus on muutunud, jne. Järelduste avaldamiseks on praegu liiga vara, sest see võib mõjutada edaspidiseid vastuseid. Aga selleks ajaks kui uurija Eestist lahkub (jaanuarikuu lõpul) on tulemused enam-vähem selgunud. Kui keegi tahab e-posti ehk meili teel teatada teistest võimalikkudest intervjuuohvritest, kes elavad alaliselt Eestis või on seda proovinud pikemat aega, võiks kirjutada aadressile [email protected] .

Tartus on Ain Haas’al oma korter kesklinnas. Korteriperemees on füüsik Koit Mauring, kelle õde Anne Tkaczyk elas oma perekonnaga kord Indianapolises aga nüüd on Northville’is (Michiganis), Detroidi ja Ann Arbori ligidal.

Tallinnas ööbib uurija oma onupoja juures. Sugulane Jüri Ratas (fotol) sai kuulsaks oktoobrikuus Tallinna uue linnapeana. 27-aastase jaoks on see küllaltki suur koormus, aga tundub, et ta tuleb sellega hästi toime, kuna tal oli kauaaegne kogemus abilinnapeana ja isa Rein Ratas oskab head nõu anda (kauaaegne Keskkonnaministeeriumi kantsler, praegune linnavolinik).

Nii poeg kui ka isa on USA-s viibinud. Rein Ratas on mitu korda käinud Indianapolises, kus tema pool-õde Elli (s. Ratas) Haas elas, ja on seal kõnelenud Eesti oludest. Poeg Jüri sai Ameerikas kord kanuuretkele minna (Michiganis) ja tänavakorvpalli proovida. Temast ongi saanud üks kõvemaid mängijaid Eestis. Hiljuti toimus kuulsuste turniir Rakveres, kus NBA-s mänginud elukutseline korvpallur Martin Müürsepp pidi kaugviske võistluses alistuma Jürile ja tunnistama, et “Värviliste” tänavakorvpallimeeskonna tegelane on ikkagi kõva mängija.

Oma nõbu Jüri pulmadel (septembrikuus Vihterpalu mõisas) esines Ain Haas kanneldajana ja torupillipuhujana. Rahvamuusikahuvilistega on ta mitu korda kokku puutunud (eriti Tallinnas ja Raplas). Eesti kanneldajad ja pillimeistrid tunnevad suurt huvi vanade mängustiilide ja pillitegemiskunsti vastu, mis on säilinud ja arenenud Põhja-Ameerika kandleperes (eriti Indianapolises, Chicagos, Torontos ja Baltimores).

Ain Haas

Üleskutse endistele Riikliku Inglise Kolledzhi õpilastele

Tallinnas, dets. 2005.

2006. aasta sügisel oleks võinud Riiklik Inglise Kolled? tähistada oma 70. aastapäeva. Oleks võinud, kui võõrvõimude tegevus poleks selle kooli arenguteed vägivaldselt katkestanud ja koolist avalikult kõnelemistki patuks arvanud. EestiVabariigi taassünni järel on RIK kui kool uuesti inimeste teadvusse tõusmas. Tänu Lauri Vaska mälestusraamatule “Riiklik Õppeasutus Inglise Kolledzh” (2002.a.), millele omakorda “Eesti Päevalehes” (9. okt. 2003.) reageeris Robert Nerman, Hellar Grabbi tüsedale artiklile “Riiklik Inglise Kolledz” (“Akadeemias” nr.7, 2004.), Harry Kõlari artiklile “Õpetajate Lehes” (25. aug. 2000.) “Mälestusi unustusse vajunud koolist”, nippele – näppele mitmesugustes mälestustes (Guido Arro, Ea Jansen).

Paraku pole meil võimalust koguneda RIK aulasse juubelikõnesid kuulama, küll saab aga igaüks meist avaldada lugupidamist oma kunagisele koolile, pannes paberile õpiaja mälestusi, mis saatesõnaga varustatult läheksid Eesti Rahva Muuseumi meenutama ühte lõiku meie rahva hariduselus.

Lisatud tugikava ei tähenda, et peaksid sellest kramplikult kinni hoidma. Vastupidi – teretulnud on, kui leiad täiendamiseks mõne lisateema

Võib-olla tekitavad hämmeldust küsimused Su vanemate kohta. Mitmed allikad väidavad, et RIK oli mõeldud eliidikooliks riigiametnike ja sõjaväelaste lastele. Meie hõrenenud read ei ole muidugi piisav alus laiemale üldistusele. Ometi on huvitav teada saada, milline oli tegelikkuses meie õpilaste sotsiaalne taust.

Ära alahinda oma mälestuste väärtust! Mida rohkem on vaatlevaid pilke, seda tõesem saab kujunev pilt. Kirjutatu lõppu pane, palun, oma eesnimi, nimi, sünniaasta ja aadress. Neid andmeid vajab ERM kui teadusasutus.

Su saadetist ootame hiljemalt 1. maiks, 2006.

Jõudu tööle!

Kogumistoimkonna nimel

HELJO ERNESAKS

Auru 5-1, 11313 Tallinn

Tel. õhtuti 6561874, meiliaadress: [email protected]

USA-s saab tellida küsimuslehe tugikava Henn Soonpäält aadressil 2218 Belmont Rd. Grand Forks, ND 58201, tel. 701-772-0254,

internet: [email protected]

IN VABA EESTI SÕNA TODAY

The Front Page reports on the Parliamentary Council of Europe’s decision to condemn communism. An article on the subject is on this page in English.
The second item announces the planned visit of HRH Queen Elizabeth II to the Baltic States.
Ilmar Mikiver discusses the options that the United States has in Iraq. President Bush has outlined that there are only two options: victory or defeat. But Mr. Mikiver points out differing opinions, among them Zbigniew Brzezinski, the former National Security Advisor to President Carter. Mr. Brzezinski has noted that it is possible to withdraw from the region in a strategic manner; to resist but not win; to withdraw but not be defeated. The method involves a gradual movement of the responsibility handed to Arab neighbors in the Middle East. Another opinion is given by Iraqi ambassador to the US, Zalmay Khalilzad, who feels that the most important thing to do is do away with the conflict between the shiites and sunnis. A third comes from Brent Scowcroft, who feels that the risks and benefits need to be measured in terms of money and blood, and made a final decision based on these factors and what is best for the US. The real question is how can any of these be implemented?
The second editorial discusses the ongoing hunt for Nazi war-criminals in Estonia. Certain other countries, the writer claims, have taken such exception to the hunters’ tactics that they have become “persona non grata.” Apparently he feels that Estonia has not done so, and asks how long the hunts will continue, and also questions the evidence, noting the story of a man who was falsely accused. The reader is also reminded of what crimes were committed against Estonians by communists.
Vello Helk discusses the newly published second volume of the Estonian Scientists Biographical Lexicon. When the first volume was released, there was much to be critical of. In this second volume, some problems have been solved, notes Mr. Helk, but some still remain. There are a number of names of people he feels have been left out. Additionally there are some things that strike him as curious. For one, murders of scientists or academics by the Nazis is noted, but there is little mention of what was committed by the communists. In either case, the work, he notes, is an important and valuable one.
The second article on the page describes JBANCs organized protest at the embassy of Belarus in Washington, DC, calling for democracy and to show solidarity with the political prisoners of President Lukashenko. Supporters of democracy in Belarus are asked to wear blue, to symbolize a “blue revolution” like the orange revolution in the Ukraine.
The Art and Culture page reports on the creation of a department of Finnish language and culture at Tartu University.
A new book on the judicial system in Europe and how Estonia fits and works within it, has been published in Europe. The book is by Dr.iuris Julia Laffranque.

PACE strongly condemns crimes of totalitarian communist regimes

Strasbourg, 25.01.2006 – The Council of Europe Parliamentary Assembly (PACE) has strongly condemned the massive human rights violations committed by totalitarian communist regimes and expressed sympathy, understanding and recognition for the victims of these crimes.

The Assembly — which brings together parliamentarians from 46 European countries — said in a resolution that these violations included individual and collective assassinations and executions, death in concentration camps, starvation, deportations, torture, slave labour and other forms of mass physical terror.

The peoples of the former USSR by far outnumbered other peoples in terms of the number of victims, the parliamentarians said.

They also called on all communist or post-communist parties in Council of Europe member states which had not so far done so “to reassess the history of communism and their own past […] and condemn them without any ambiguity”.

“The Assembly believes that this clear position of the international community will pave the way to further reconciliation,” the parliamentarians added.

The Council of Europe was “well placed” for this debate, the Assembly pointed out, since all former European communist countries, with the exception of Belarus, are now its members and the protection of human rights and the rule of law are the basic values for which it stands.

A draft recommendation calling on Europe’s governments to adopt an official declaration of the international condemnation of crimes of totalitarian communist regimes did not receive the necessary two-thirds majority of the votes cast.

A draft recommendation called on Europe’s governments to adopt a similar declaration and to carry out legal investigations of individuals engaged in crimes committed under totalitarian communist regimes did not receive the necessary two-thirds majority of the votes cast.

PACE press release

Communists – Russians, disagree with PACE resolution

VES — After The Council of Europe Parliamentary Assembly (PACE) strong condemnation of the massive human rights violations committed by totalitarian communist regimes, communist groups around the world, and some Russian commentators and politicians have voiced their opposition to the resolution.

The Russian daily Pravda reported that many Russian politicians believe the resolution was a thinly veiled attack on Russia. State Duma deputy Viktor Alksnis stated in the article that “this decision shows that the countries of Central and Eastern Europe wish to strike 40 years out of their history. As for Western Europe, such a resolution seems to be a part of the whole strategy to oust Russia from Europe.”

Sergei Markov, the Director of the Political Research Center, stated that “Communism is not a threat to the world nowadays. This cannot be said about Islamism or fascism, though. This is an explicit demonstration of anti-Russian sentiments.”

Some Russians, though, agree with the resolution. State Duma deputy Aleksei Ostrovskoy stated in Pravda: “Communism is an extremely harmful ideology. This is a dream that cannot be fulfilled. Tens of millions of people died because of this dream. This ideology corrupts the society. That is why I do not see any anti-Russian agenda in the resolution. I think that Russian PACE members must vote for it.”

Communist parties around the world were quick to condemn the resolution. In all, 65 Communist Parties from various countries demanded that PACE cease “the political provocation and withdrawing from examination the report on ‘The necessity of an international condemnation of the crimes of communism.’”

“The discussion of this issue […]demonstrated that primitive anti-communism is unacceptable for sober-minded people.”

The group met in Athens in November of last year, while PACE was still discussing and formulating the resolution, to discuss the future and cooperation of Communist and leftist parties. Among topics discussed was the resolution.

The Baltic News Service reported that 99 delegates voted for the resolution. Forty-two voted against, and 12 abstained from voting. Of the votes against, reported BNS, the majority of delegates were Russian. An exception was Vladimir Zhirinovsky.

Queen Elizabeth II to make first visit to Baltics

VES — The Queen of Great Britain, HRH Queen Elizabeth II intends to visit to the three Baltic states of Latvia, Lithuania and Estonia in October of 2006. This will be her first trip to the region, Buckingham Palace has announced.

The Queen will be accompanied by her husband Prince Philip, the Duke of Edinburgh. She received invitations from the Presidents of all three Baltic states, including President Arnold Rüütel of Estonia.

The Ambassador of Great Britain to Estonia, Nigel Haywood, said it was an historic visit that will further bond the relationship between the two countries.“In the European Union, Great Britain and Estonia have forged a bond of close cooperation. They are both also playing active roles in NATO,” the ambassador stated.

Even though 15 years have passed since Estonia’s re-independence and diplomacy between Estonia and Great Britain were re-established, the relationship is much older than that. During Estonia’s war for independence in 1918-1920, British warships participated in Baltic sea operations to aid the Estonians.

Britain’s ambassador to Latvia, Ian Bond, said the forthcoming royal visit reflected the growing cultural and business links between Britain and the Baltic states, which have some of Europe’s fastest-growing economies, Reuter’s news service reported.

“This visit will give a tremendous boost to the profile of Britain in the region and will cement the growing links with more and more Brits coming here and many people going from the Baltics to Britain,” the article quoted him as saying.

The Queen and the Duke of Edinburgh have visited Eastern Europe and Russia in the past, including Hungary in 1993, Russia in 1994, and Poland and the Czech Republic in 1996.

In 2001, Prince Charles was visiting the Baltic States when he was slapped across the face with a bouquet of carnations in Latvia. The Prince was speaking with a group of wellwishers in Riga when sixteen-year-old Alina Lebedyeva approached him and slapped him.

The schoolgirl stated that she was making a personal protest of Britain’s military presence in Afghanistan, but the Russian newspaper Pravda, in their english-language online edition, identified her as “a supporter of the extremist Russian nationalist National Bolshevik movement.”

Estonian MEP slams Russia for measures of force against Moldova

ER – The head of the European Parliament’s delegation for Moldova, Estonian MEP Marianne Mikko, has expressed concern over sufferings that the abrupt discontinuation of Russian gas supplies in the coldest time of the year is bringing on residents of Moldova.

Ms. Mikko said that based on human considerations alone Gazprom should not resort to such rude blackmail.

“Differences between countries must be solved on the political level and profit-seeking enterprises should be acting solely on economic grounds,” Ms. Mikko said.

The head of the Europarliament delegation on Moldova emphasized in her official statement that she doesn’t approve of indiscriminate use of economic and political tools of pressure to satisfy one’s imperialistic ambitions.

Marianne Mikko expressed hope that the European Union will be able under the guidance of the Austrian presidency to make an effective contribution to solving the present conflict and avoiding similar incidents in the future.