|
PALJU ÕNNE EESTILE!
Vasakult: Kaie Pallo, Mall Arusalu, Hanna-Liina Võsa, Leila McLaughlin.
Fotod: Christel Stromberg ja Paula Riivald
Usun, et tänavuaastane Eesti Iseseisvuspäev oli kõigil lugejail sama meeliülendav kui minul ja kõigil neil, kellega mul oli au Eestimaa 89. sünnipäeva koos tähistada.
California eestlaste pidulik aktus toimus 25. veebruaril Los Angelese Eesti Majas. Paraaduksest sisse astudes saime rinda sini-must-valge lillekese, kätte aktuse kava, aktuse peakõneleja hr. Ago Koerv’i koostatud kokkuvõtliku voldiku Eesti ajaloost, koopia Eesti Iseseisvus Manifestist (1918) ning koos nendega XXVII Lääneranniku Eesti Päevade teatmiku.
Saali sisenedes peatus pilk laval, mis oli ehitud hr. Boris Auksmani poolt kauni eesti sümboolikaga, Eesti vapp, taustaks trikoloor. Olin jõudnud parajaks ajaks, et enne aktuse algust uusi ja vanu tuttavaid tervitada. Pidulisi oli kohale tulnud sadakond inimest üle terve California, San Franciscost San Diegoni. Kohalolijate seas nägin esimeses reas istumas ka Soome aukonsulit Liisa Valikangast, Leedu aukonsul Vytautas Cekanauskast, haiguse tõttu puudus kahjuks Läti aukonsul Alfred Raisters. Loomulikult olid kohal Eesti aukonsul Jaak Treiman, samuti hästituntud doktorid Rein ja Mare Taagepera, dr. Leesment abikaasaga, pr Kaisa Roose abikaasaga ning paljud teised korporatsioonide Korp!Rotalia ja Filiae Patriae liikmed.
Aktus avati Ameerika Ühendriikide ning Eesti Vabariigi lippude defileega, mille kandsid sisse rahvariietes lapsed ning USA hümniga. Palvuse luges meile külalisõpetaja praost Andres Mäevere (EELK Võru praostkond), millele järgnes dr Edgar Kaskla avasõna. Oma kõnes meenutas dr Kaskla Eesti taasiseseisvumist, eestlaste jonnakust, kangust ning rahvakirjanik A.H. Tammsaare mainitud eesti rahva põikpäisust. Samuti tuletas ta kõigile eestlastele meelde, (tsiteerin dr. Kaskla’t) et meie kõik oleme osa demokraatiast, teeme ostuseid ja ka meie peame olema alati mõistlikud, kained ja kasutama tarkust mida Jumal on meile andnud.
Aktuse peakõneleja hr. Ago Koerv
Meelelahutusosa pärlina astus üles haruldane sopran Hanna-Liina Võsa, kelle imekaunis lauluhääl on liigutanud südameid mitmel pool laias maailmas. Meie armas Eestimaa tütar kandis ette kaheosalise laulukava. Esimesena kõlas “Mul meelen kuldne kodukotus” ilma saatjata, järgnenud emotsioone on raske kirjeldada! Seejärel tuli ettekandele minu lemmiklaul “Kui on meri hülgehall”, mida saatis Kaia Pallo klaveril. Kuulsime veel ühe tuntud loo eesti kultusfilmist “Siin me oleme”, ameeriklaste lembeloo “Vikerkaar”, Raimond Valgre “Sinilind” ja lõpetuseks laul Uno Naissoo loomingust.
Lühikese kõne ja tervitustega astus kõnepulti Leedu aukonsul, õnnitledes eestlasi ning andes edasi haiguse tõttu puuduva Läti aukonsuli tervitused. Tema järel esines kõnega eesti aukonsul hr. Jaak Treiman, mainides vabariigi edusamme majanduses, kui ka poliitikamaastikul.
Pr. Heljo Kärner San Katriinas’t esitas 1992 aastal omakirjutatud luuletuse “Lootus”
Põhjalik ja huvitav kõne oli ette valmistatud aktuse peakõnelejal hr. Agu Koerv’il, kes tuletas meelde Eesti Vabadussõda, luges lõike 1918 aaasta Eesti Iseseisvuse Manifestist, tutvustas omakoostatud voldikut eesti ajaloost ja innustas kõigil kuulajail sellest koopiad teha ning levitada. Siinkohal võiks ära märkida fakti, et voldiku koopia on saadetud USA senaatoritele, Suurbritannia kuningannale ja paljudele teistele. Voldik on saanud väga palju positiivset vastukaja, s.h. Briti kuningannalt, kes on saatnud hr. Koerv’ile isikliku tänukirja.
Hr. Jüri Tint tervitas kohalolijaid ning rääkis paari sõnaga Lääneranniku Eesti Päevadest ning luges salmi luuletusest.
Eesti Seltsi esinaine pr. Mall Arusalu tänas kohalviibijaid. Siinkohal soovin kasutada juhust, et kõigi osavõtjate poolt au anda pr. Mall Arusalule. Tänu meie väga aktiivsele esinaisele sai meeleolukas aktus teoks. Mall oli saali kaunistanud maitsekate sinimustvalgete lilleseadetega, koos teiste Eesti Seltsi liikmetega Leila McLaughlin, Andres Ruetman (vastutas piletimüügi eest), Mati Laan (teadustaja), Raivo Neggo, Aivar Kokamagi kattis ta mitmekülgse kohvilaua. Kõige tipuks oli pr. Mall küpsetanud Eestimaa auks suure, uhke ning ülimaitsva sünnipaevakringli.
Loomulikult astus üles oma headuses teada-tuntud Los Angelese Eesti Segakoor.
Lõppsõnas tänas dr. Kaskla kõiki kohaletulnud Eestimaa häid naabreid lätlasi, leedulasi ja soomlasi.
Ürituse ametlik osa lõppes Eesti Vabariigi Hümniga, lõpetuseks kohvilaud ning meeldiv seltskondlik äraolemine.
Christel Strömberg
Los Angelese Eesti Selts
Eesti Vabariigi aastapäeva aktus Chicago Eesti Majas
Suurepäraste muusikute Heiki Mätliku (vasakul) ja Urmas Vulpi esinemist said nautida sajad Ameerika idakalda eestlased. Autori fotod
Aktuse kava oli mitmekesine. Avapalvus ning hiljem langenute mälestus oli Taavi Kaupsi poolt. Lühikese avasõna ütles Chicago Eesti Maja President Mehis Vahtra. Tervitus oli Eesti Aukonsulilt Chicagos, Eric Harknalt, kes seletas ka enda rolli Eesti ja USA kaubavahetuse suurendamisel.
Eesti vabariigi aastapäeva pühitsemise proklamatsioonid tulid Chicago linnapealt Richard Daleylt ja Illinois osariigi kubernerilt Rod Blagojevichilt. Illinois osariigi senaatorid Richard Durbin ja Barack Obama saatsid oma sümpaatsed tervitused.
Muusikaliselt oli haruldane esinemine klassikalisel kitarril Heiki Mätliku ja viiulil Urmas Vulpi poolt. Mõlemad on kodueestis silmapaistvad muusikud. Mängisid eesti heliloojate muusikat: Artur Lemba, Juhan Aavik, Heino Eller, Eduard Tubin, Ester Mägi, Peeter Vähi. Õnneks oli neil kaasas oma CD: “Sajand Eesti viiulimuusikat”, millel oli hea minek. Ei ole selles CD’s pettunud teps mitte.
Kui kellelgi võiks kerkida kahtlusi muusikalise järelkasvu üle, siis keskteismelise vanusega Jonas Tarm peletas need minema. Mängis Corelli “La Folia”, mis oli barokk-ajastust pärit meeldiv ning nõudlik lugu. Tema palju noorem vend Brendan Tarm mängis hästi ühe lühipala tshellol. Nende poiste ema Eve Tarm oli teadustajaks.
Peakõne oli kauaaegse (30 aastat) Chicago Eesti Maja endise presidendi ja asutajaliikme Enno Toomsalu poolt. Kõne oli asjalik, võttes kokku Chicago Eesti Maja ajaloo ning arutades tänapäeva probleeme. Kuigi Chicago Eesti Maja on olnud siinsel maalapil 40 aastat; palju kauem kui uued naabrid, katsuvad mõnedki naabritest meid siit välja visata. Põhjusteks toodi vahest hilisõhtune lärm ja mõningad väiksed korrarikkumised rahvarohketel üritustel. Olukord naabritega on viimasel ajal siiski paranenud, osalt tänu autode parkimise keelu tõttu tee ääres naabrite majade läheduses, kus mootorite käivitamine ja autouste kinni tõmbamine hilisõhtul kippus rahu rikkuma. Kohalik Lake County on paika pannud piirangud tegevuse kohta. Enno Toomsalul oli praktilisi soovitusi, kuidas neid leevendada. Hästi läbimõeldud praktilised soovitused on alati teretulnud.
Meeldiv aktus, mis jälle meid ühendas.
Andres Peekna
Ansambel “Tuuletargad”
Vabariigi aastapäev Buffalos
Esineb Liina Purje-Lepik koos tütarde Elena ja Maarikaga.
Foto: Mart Puust
Buffalos tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva 24. veebruaril jumalateenistusega Holy Trinity kirikus ja pärast seda koosviibimisega Morgan’s restoranis. Torontost olid tulnud kaunite lauludega esinema Liina Purje-Lepik ja ta tütred Elena ja Maarika. Kirikus teenis koguduse õpetaja Hannes Aasa Hamiltonist. Sõnavõtuga restoranis esines Buffalo Eestlaste koondise esimees Peeter Oja. Esinejaid tänas lilledega koguduse esimees Edgar Zirna.
Siiri Puust
Riigikogu valimised võitis Reformierakond
Tabelis on näidatud parteide toetus valimistel protsentide kaupa ja kohtade arv riigikogus.
Tabel: Postimees
Reformierakond alustas koalitsioonikõnelusi juba valimisjärgsel ööl. Praegu jätkuvad kõnelused Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL), roheliste ja sotsiaaldemokraatidega (SDE).
Reformierakonna esimees peaminister Andrus Ansip ütles, et eelistaks esimesena luua koalitsiooni maailmavaateliselt sarnase erakonna IRL-iga, kuid ilmtingimata tuleb liitu kaasata ka vasakpoolsed jõud.
Ansipi kinnitusel peab loodaval koalitsioonil olema lai kandepind, et see võiks kesta neli aastat. Seetõttu avaldas ta lootust, et konsultatsioonid sotsiaaldemokraatidega viivad edasi koalitsiooniläbirääkimisteni ning koalitsioonileppe sõlmimiseni.
Tema sõnul on Reformierakonnal suurimad erimeelsused sotsiaaldemokraatidega maksuküsimustes ning IRL-iga maksuerisusi puudutavates küsimustes. “Kuid kui me ei usuks kokkuleppe võimalusse, ei oleks mõtet seda otsima hakata,” lisas ta.
Rohelistest rääkides ütles Ansip, et 6.märtsil toimunud eelmine kohtumine oli meeldiv ja paljulubav. Siiski tuleb tema sõnul pidada parteiga põhjalikke konsultatsioone, kuna neist on veel vähe teada ning neil pole ka varasemat kogemust riigikogus ega valitsuses.
Ansipi kinnitusel on praegu võimalikud kõik koalitsiooni moodustamise kombinatsioonid. Reformierakonna, IRL-i, roheliste ja sotside koalitsioonil oleks 101-liikmelises parlamendis 66 kohta.
Ansip ei välistanud lõplikult võimuliitu ka Keskerakonnaga, kelle puhul on tema sõnul selgus suurem, sest pärast kaheaastast koostööd valitsuses on teada nii ühisosa kui ka see, mis erakondi lahutab.
Sealjuures nimetas ta teravaimaks probleemiks Keskerakonna palgareformi lubadust, kinnitades, et koalitsioon on võimalik vaid juhul, kui jõutakse kokkuleppele põhimõttelises küsimuses, et palgad tõusevad samas tempos tootlikkuse kasvuga. “Kui me kokkuleppele ei jõua, siis on koalitsioon Keskerakonnaga meie jaoks täielikult välistatud,” ütles Ansip.
VES/BNS
PERVERSSUSE PIIRIMAIL
Ilmar Mikiver
Kas poliitiline elu Läänes on sattunud äärmusliikumiste küüsi? Nõnda küsivad mõnedki vaatlejad nii siin- kui sealpool Atlandit, kellele on silma torganud läänlaste ebatavaline, et mitte öelda loomuvastane kalduvus, ühineda radikaalsete moslemitega demokraatia-vastasteks allians-sideks. On tekkinud uued rindejooned, kus ühel pool seisavad traditsioonilised demokraadid; teisel pool aga “kummalised voodikaaslased” – islami sõjakad parempoolsed koos lääne krüptokommunistliku, st. vasakpoolse eliidiga.
Selle nähtuse kohta võtab teravalt sõna briti liberaalse päevalehe Independence toimetaja Nick Cohen, kirjutades Wall Street Journalis:
Ükskõik millises ülikoolis võite tänapäeval tõdeda, et need, kes nagu radikaalsed islamofashistid naeruvääristavad moslemi naiste emantsipeerumis-võitlust, ei ole teps mitte nood paadunult konservatiivsed vana-aegsed professorid, vaid meie (fakulteedi vasakpoolsed) postmodernistid. Nende juht, George Galloway – väidetavalt esimene viimase 50 aasta jooksul parlamenti valitud radikaal – on ütelnud, et tema toetab Saddam Husseini ja Hezbollahd (shi-iitide militaristlik grupeering)“ (WSJ, 23. veebr.)
See perversne allianss marksistliku akadeemilise eliidi ja revanzhistliku sõjaka islami vahel on muu hulgas sundinud uue Iraagi demokraatlikult valitud valitsuslliikmed lausa haletsusväärsesse seisundisse. Cohen selgitab:
„Iraagi ametiühinglased ja sotsialistid on lähedal meeleheitele. Nad on pöördunud Euroopa, selle liberalismi, feminismi ja sotsialismi (klassikalise) sünnimaa juhtide poole, kuid leidnud, et (Euroopa) rikkad demokraadid, feministid ja sotsialistid ei kavatsegi neid aidata või isegi tunnustada nende olemasolu“.
Kahju on sellest, et eespool mainitud ida-lääne sümpoosion, kus Londoni ülem-meer demokraatia maatasa tegi, ei ole inglise üldsuses erilist tähelepanu pälvinud. New Statesmani kommentaar sellest kokkutulekust osalenute kohta oli:
„Vaevalt ükski nendest märkas, kuivõrd pentsik oli see, kuidas üks üldtuntud sotsialist võib ühe reaktsioonilise islami sekti ees pugeda, selle vaateid propageerida ja selle diktaate omaks võtta“. Ja asi ei ole ainult loosungites.
Peab lisama, et ülem-meer Livingston on otsustanud linna kulul ehitada Londonisse uue, suurejoonelise moshee. Ei ole kuulda, et midagi oleks teoksil mõne uue anglikaani kiriku või judaistliku templi rajamisest Londonisse.
Märkmeid Marcus Aureliuse kohta
Vello Helk 03.03.2007
Eelmistes kommentaarides oli juttu ühest Marcus Aureliuse tsitaadist, mida president korduvalt on kasutanud: „parim kättemaks on mitte muutuda nendesarnaseks“. Seda on eriti seoses Tõnismäe pronksmehega tõlgendatud nii kohalejätmise kaitsmisena kui kapitulatsioonina Moskva nõudmiste ees. Ei tohi aga unustada, et president samal ajal rääkis avameelselt kannatustest, mida on põhjustanud eestlastele nende suur ja vägev naaber.
Filosoofidel on võrdlemisi lai vaimne mänguruum ja nad võivad jätta eraelu juhtumised suuresti tähelepanuta; kuid isegi nemad ei suuda tõusta teispoole oma aja suuremat head või kurja. Halbadel aegadel leiutavad nad lohutusi ja headel aegadel on nende harrastused puhtamalt mõistuslikud.
Neid tsiteerides tuleb olla ettevaatlik. Eestlastel peaks ju olema kogemusi ENSV ajast, mil oli kohustuslik tsiteerida pühakuid, eriti Marxi ja Leninit. Ka nende mahukatest kogutud teostest on võimalik leida mõistlikke tsitaate. Teooria kõrval on aga tähtsam, kuidas seda praktiliselt läbi viidi.
On vajalik tunda tausta ja mõista lähtekohti, ka arvestada tulemustega.
Nii oleks ka vaja tutvustada Marcus Aureliust, kelle mõtetesse enamik kommenteerijaid pole ju süvenenud. Ta oli Rooma keiser 161-180, tema fragmentaarsed stoitsismil põhinevad filosoofilised tema enda jaoks mõeldud ülestähendused, mis on katse mõista ühiskonda ja aegruumi, anti hiljem välja (eesti keeles 1983: „Iseendale“). Paljugi on väga vaieldav, ent jagub mõtlemisainet. Valitsejana tuli tal enamiku ajast tegeleda vaenulike jõudude rünnakute tõrjumisega, mistõttu ta viibis Roomas väga harva.
Stoitsistliku eetika põhilisi vastuolusid on determinismi ja isiku vaba tahte vahel. Ühelt poolt johtub kõik, mis juhtub, premissidest. Teisalt ei või välised põhjused sundida inimest patu teele. Kuna tahe on autonoomne ja ainult hüveline ning kõlbeline tahe on hea, ei saa inimene teha teisele ei head ega halba – stoiku heatahtlikkus on seetõttu pettepilt.
Marcus Aureliusele oli vaja tugevat meelekindlust, kuna tema valitsusaega sattus igasuguseid õnnetusi: maavärisemisi, katkuepideemiaid, pikki ning raskeid sõdu ning sõjameeste mässe. Tema mõtisklused, mis polnud nähtavasti mõeldud avaldamiseks, osutavad, et avalikud kohustused olid talle piinarikkad ning et teda vaevas masendus. Tema isik oli liigutav: ta peab kõige meelitavamaks soovi tõmbuda eemale kärast, eemalduda maale rahusse. Selleks ei saanud ta kunagi võimalust. Tal tuli täita oma kohust keisrina. Ta ei alistunud vaenlastele. Võitles suurtest probleemidest ja kaotustest hoolimata edukalt nii Partiaga kui ka Doonau äärsete germaani hõimudega, muutis Armeenia Rooma vasalliks ja vallutas Lääne-Mesopotaamia. Suri Vindobonas (praeguses Viinis).
Marcus Aurelius ei olnud alati leplik. Ta mõistis teravalt hukka salalikkust ja valelikkust, öeldes muuseas, et kui rikutud, kui valelik on just see, kes ütleb: ma olen otsustanud rääkida sulle ausalt ja otsekoheselt. Seda pole ju vaja ette kuulutada, vaid see peaks olema kirjutatud sinu otsa ette, häälekõla peaks seda reetma, see kiirgaks välja silmadest. Aus ja hea inimene peaks olema nagu see, kelle kaenlaalused lõhnavad, mis on liginedes igal juhul märgatav. Silmakirjalik avameelsus on kui pussnuga – miski pole vastikum kui hundi sõprus, mida tuleb iga hinna eest vältida.
See umbes 1840 aasta eest kirja pandud kehtib tänapäevalgi, on ka aktuaalne Eestis – eriti Riigikogu valimiste eel. Mis puutub Marcus Aureliuse tõlgendamisse Tõnismäe pronksmehe asjus, siis võetakse Moskvas seda rajatist Venemaa sillapeana, mille juures on võimul venekeelse Eestimaa pooldajad, nagu näeb vene fotogaleriidest. Eestlased aetakse politsei abil minema. Komsomolskaja Pravda kuulutab juba võitu, et paraad jäeti ära ja president pages Tartusse! Selle sillapea laiendamise tõkestamiseks kehtib sentents ” Ubi pus, ibi incisio” (Kus on mäda, seal olgu lõikus). Tuleb kiirelt opereerida, objekti eemaldades, muidu mürgitab see terve rahvakeha. Järgneb kindlasti rämedat ja jämedat eriti venekeelset sõimu. Mõne aja pärast kerkivad aga esiplaanile teised probleemid. Eesti pole maailma naba ega pronksmees selle nabanöör. Pealegi on see kooskõlas Marcus Aureliuse hoiakuga: ei käituta Venemaa eeskujul, mille esindajad hävitasid vaba Eesti mälestusmärgid ja kus möödunud aastal Stavropolis kõrvaldati langenute hiigelmonument. Seda ei saa ka lugeda seaduslikuks rajatiseks, sest see tähendaks okupatsiooni legaliseerimist. Ajalugu tuleb panna paigale mitte alistudes, vaid ajakohastades, mitte lömitades, vaid fakte klaarides.
P.S. Minu arvamus, et Harald Nugiseksi polnud autasustamiseks esitatud (VES 22.02.), osutus kahjuks ekslikuks. Teda esitas presidendi kantselei direktor Rainer Saks, aga tõmbas maha president ise (Eesti Ekspress 15.02.), kes sellega järgib mitte Marcus Aureliuse, vaid oma eelkäija hoiakut.
JBANC’I konverents Washingtonis
EV suursaadik Jüri Luik ja senaator Richard Lugar pidulikul õhutsöögil. Foto: Inga Lukaviciute
Noored konverentsist osavõtjad: A. J. Laupa, Mart Kuhn, Siret Kork ja Liina Sarapik. Foto: Ülle Ederma
JBANC (Joint Baltic American National Council) – korraldab iga kahe aasta järel konverentsi, kus arutatakse ajakohaseid Balti riike puudutavaid küsimusi. Kõik kolme Balti riigi keskorganisatsioonid on selles tegevad, sellega ka Eesti Rahvuskomitee.
Konverentsi peakõneleja Leedu president Valdas Adamkus.
Foto: Ülle Ederma
Seekordne konverents toimus Washingtonis, 9. – 10. veebr. teemaga “Oil and Blood: Baltic Energy and the legacy of Communism” Ettekanded olid mitmete selle ala ekspertide poolt. Energiamonopol Venemaa poolt ähvardab balti riikide ja terve Euroopa julgeolekut. Tegelikult puudutab ka Ameerika Ühendriike – igalpool on näha Lukoil’i bensiinijaamade kasvu! Väga positiivne oli kuulda uute energiaallikate ja transpordimeetodite arendamisest. Tallinn on ühendatud Helsingiga Estilink’i kaudu, mis vähendab Eesti elektri- sõltuvust Venemaast. Samuti on uusi ideid teiste uute meetodite arendamiseks teiste maade suhtes, näit. ühendada Leedu Poolaga, Poola Rootsiga, jt.
Konverentsi peakõnelejaks oli Leedu Vabariigi president Valdas Adamkus, kes rõhutas oma kõnes, et koostöö Euroopa rahvaste vahel on vajalik Euroopa julgeoleku kindlustamiseks. Huvitava kõnega esines senaator Richard Lugar piduliku lõunasöögi ajal. Seal anti talle JBANC’i poolt üle auhind “Baltic Democracy Award”.
Teine osa konverentsist koosnes Kommunismi kuritegude paljastamisest nii raamatute, suuliste intervjuude, videode ja filmide kaudu. Näidati mitu filmi, mõnda osaliselt, mis käsitlesid küüditamisi ja teisi kuritegusid. Eestit puudutavad filmid olid Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” ja James Tusty “Laulev revolutsioon”. Kõik on olulised dokumendid tollest ajastust.
Ülle Ederma
Uus E.E.L.K. Peapiiskop on Andres Taul
E.E.L.K. Peapiiskop Andres Taul. Foto: eesti.ca
Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku teadaanne
Armsad kaaskristlased ja kaasmaalased,
E.E.L.K. Peapiiskopi valimiste tulemused teatas Valimiste Häältelugemis Komisjon 26. veebruaril, 2007. Teise vooru valimistel sai häälte enamuse E.E.L.K. Peapiiskopi kandidaat dr. Andres Taul.
Möödunud päevade jooksul on see teade edastatud E.E.L.K. assessoritele, praostidele.vaimulikele ja kogudustele, ülemaailmselt asukoha maadesse kus asuvad E.E.L.K. kogudused.
Järgmiste nädalate jooksul toimub Konsistooriumi koosolek, millal E.E.L.K. Põhimääruste alusel lõpeb E.E.L.K. praeguse Konsistooriumi teenistus aeg ja Konsistoorium terves koosseisus astub tagasi, senini kannab Konsistoorium üles-andeid endises koosseisus.
Uue Konsistooriumi koosseisu moodustab Peapiiskop, mis läheb E.E.L.K. Kirikukogule kinnitamiseks.
E.E.L.K. Konsistoorium tänab Valimiste Häältelugemis Komisjoni liikmeid E.V. Aupeakonsulit Torontos, hr. Laas Leivatit, ja advokaate Indrek Uukivi jaTõnis Laari.
Soovime Jumala õnnistust meie tulevasele kiriku juhile dr. Andres Taulile suurte üles-annete kandmiseks.
E.E.L.K. Konsistooriumi nimel,
Ivar Nippak
Peasekretär
Torontos, 1.märtsil, 2007
Fitch hoiatas Baltikumi majanduskasvu aeglustumise ees
Reitinguagentuur Fitch Ratings leidis 7. veebruaril avaldatud aruandes, et Skandinaavia pankade investeeringud Ida-Euroopas ning eriti Baltikumis on toonud suurt kasumit, aga hoiatas majanduskasvu aeglustumise ees.
Fitch tõi eraldi välja Rootsi pangad SEB ja Swedbank, kelle jaoks operatsioonid Ida-Euroopas ja Baltikumis on kasvava tähtsusega. SEB ja Swedbanki tegevus on Ida-Euroopas kasvanud oluliselt kiiremini kui Skandinaavias ja Ida-Euroopas avalduvad riskid ei ole seni mõjutanud emapankade reitinguid.
“Kesk- ja Ida-Euroopa pangandusoperatsioonid on näidanud tugevat kasvu, tüüpiliselt kiiremat kasvu kui Skandinaavias. Kasvu on toetanud regiooni viimaste aastate kiire majanduskasv, mis on kasvatanud mahte ja hoidnud laenukulud madalal,” ütles Tim Beck Fitchist.
Fitch hoiatas kasvutempo aeglustumise eest Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, aga ka Baltikumis, kus turge ei ole testitud majanduslanguse tingimustes.
“Baltikumi turgude kiire kasvutempo loob olulisi krediidi- ja tegevusriske. Siin on märke, et majandused on üle-kuumenemas, eriti Lätis, ja laenuvõtjate käitumine majanduslanguse situatsioonis on läbi proovimata,” ütles Beck.
Kuna kiire kasvuga Balti riigid on väikesed ja pangandus-operatsioonide maht siin on piiratud, siis vaatavad Fitchi hinnangul Skandinaavia pangad üha enam idasse, suuremate majandustega SRÜ riikide, peamiselt Venemaa ja Ukraina poole.
Lisaks märkis Fitch ära, et Skandinaavia pangad võivad muutuda teiste arenevatel turgudel tegutsevate suurte pankade ülevõtmise huviobjektideks.
VES/BNS
Andrus Ansip lõi kõigi aegade isikliku valimistulemuse rekordi
Reformierakonna juht Andrus Ansip, kes kandideeris Harju- ja Raplamaal, lõi riigikogu valimistel saadud häälte arvu rekordi.
Peaminister Ansip kogus 22.556 häält, mis ületas 1995. aastast Arnold Rüütli nimel 17 189 häälega püsinud rekordi.
Ka Keskerakonna juht Edgar Savisaar jõudis Rüütlist parema tulemuseni, saades 18 013 häält. Seekord Lasnamäel, Pirital ja Tallinna kesklinnas kandideerinud Savisaare varasem isiklik rekord – 14 320 häält – pärines 1999. aastast.
1992. aasta valimistel sai Jüri Toomepuu 16 904 häält, mis 2007. aasta järel paigutub neljandale kohale.
BNS
Kohus jättis Jüri Estami kaebuse rahuldamata
Tallinna halduskohus jättis oma 8. veebruari istungil rahuldamata Jüri Heldur Estami kaebuse, mille ta tegi siseministri poolt eelmise aasta 26. mail väljaantud esildise ning politseile esildise täitmiseks antud korralduse tühistamiseks.
Estam tahtis minna eelmise aasta 27. mail Eesti lipuga Tõnismäe pronkssõduri juurde piknikule. Kuna siseminister Kalle Laanet avaldas päev varem keelu pidada avalikke koosolekuid ja meeleavaldusi pronks-sõduri juures, siis täitsid politseinikud neile pandud ülesanded ning hoidsid Tõnismäel ära võimalikud provokatsioonid ning tõsisemad vahejuhtumid.
Politseioperatsiooni käigus viidi politseiosakonda kaheksa inimest, teiste seas ka poliitik Jüri Estam, kes üritas keelule vaatamata siseneda lindiga piiratud alale. Estamile, kes eiras politseiametniku seaduslikku korraldust mitte siseneda politseilindiga piiratud alale, koostati väärteoprotokoll. Estam omakorda esitas kohtule kaebuse siseministri esildise peale, mis ei lubanud temal minna mälestusmärgi juurde.
EPL
Vabariigi President tänab valimistest osavõtnuid
President Toomas Hendrik Ilves tänab 555 264 inimest, kes osalesid uue Riigikogu valimistel.
“Nad käitusid demokraatliku riigi tublide kodanikena,” ütles riigipea. “Mul on hea meel, et need inimesed said aru, kui oluline on kodanike osalemine oma riigi kujundamises, et kodanikud on hakanud mõistma: riik on nende oma.”
President Ilves kinnitas, et pärast ametlike valimistulemuste väljakuulutamist Vabariigi Valimiskomisjoni poolt alustab ta kõnelusi Riigikogusse valitud erakondade liidritega. “Jäädes kindlaks varem lubatule, teen ma ettepaneku moodustada uus valitsus valimistel enim hääli saanud partei peaministri kandidaadile,” ütles riigipea. “Loodan laia kandepinnaga, teovõimelise, meeskondlikult mõtleva ja tulevikku suunatud pilguga valitsuse sündi.”
Lõplikuks valimisaktiivsuseks kujunes tänavustel valimistel 62%. 1999. aasta Riigikogu valimistest võttis osa 57,4%, 1995. aastal 69,1% ja 1992. aastal 67,8% valijaist.
VES/Presidendi kantselei
Algus eelmises VES-s
President Ilvese aastapäevakõne
24. veebruaril 2007 Tartus
Korrakem Oskar Looritsa poolt enam kui pool sajandit tagasi kirja pandu, tsiteerin: „Me ei süvene ajalukku ju mitte selleks, et minevikku ilutsevalt või haletsevalt takerduda, vaid hoopis selleks, et sealt inspiratsiooni ammutada maksimaalseks eneseteostuseks olevikus ja kindlasti ka tuleviku sihtide õigeaegseks haaranguks.“ Tsitaadi lõpp.
Euroopalikkus ja väärikus on meie vastus neile, kes peavad demokraatia mõistet kvalifitseerima määrsõnaga „juhitud“ või „suveräänne“. Riik, kus demokraatia on poolik, kus õigus sõltub kas rahast või suhetest võimuga, kardabki demokraatiat ja sõnavabadust oma piiridel. Hirm demokraatia ees muutubki nende välispoliitika mootoriks.
Ühtlasi tähendab see, et Eesti ei saa liikuda edasi, heites kartlikke pilke üle õla ja kujundades oma poliitilisi otsuseid mineviku ebaõiglusest lähtudes. Me peame end mõtteliselt lahti rebima sellest mõjusfäärist, kuhu kaks kuritegelikku rezhiimi meid vastu meie tahtmist 1939. aastal määrasid.
Meil on alternatiiv – kohustus kindlustada ja kinnistada Eesti Euroopasse, Euroopa Liitu ja euroopaliku riigina käituda. See tähendab, et me ei käsitle enam Eesti edu Euroopa Liidust eraldi. Me oleme kõige Euroopa-meelsem Euroopa Liidu riik. Me teame hästi meile avanenud võimalusi.
Seetõttu soovitan ka valijatel küsida Riigikogusse pürgivatelt erakondadelt seletusi. Näiteks, miks me ei saa eurole üle minna? Kas tõesti tuleb euro alles siis, kui meie majandust tabab kriis?
Eesti valijad ootavad järgmiselt valitsuselt selget ja läbipaistvat lähenemist Euroopa Liidu küsimustele. Lapsik küsimus – mida küll Euroopa meist mõtleb seoses ühe pronkskujuga? -, tuleb asendada palju tähtsama küsimusega: mida Eesti Euroopas teeb? Leidkem pigem sellele vastus.
Hea Eesti rahvas,meil lasub kohustus Eesti riigi ideed, oma vanematelt saadud pärandust hoida ja edasi kanda. Meie tugevus peitub väärtushinnangutes, aadetes, isikuomadustes ja kõlbelistes hoiakutes. Nendeta oleme nõrgad. Nafta- ja kullamaardlaid või imerelvi meil ju pole.
Väike rahvas peab kokku hoidma. Rõõmustama väikeste igapäevaste kordaminekute ja kangelastegude üle. Me peame üksteisele õlale patsutama, siiralt tunnustama, aga vajadusel ka rahulikult ütlema, kui midagi on viltu.
Eesti Vabariik sündis tänu haritud eestlaste ühistele püüdlustele ja pingutustele. Täpselt samuti toetub ka Eesti edasine areng ja hea käekäik ennekõike korralikule haridusele. Just see panebki mind siit kõnepuldist pöörduma kogu rahva, kõigi lastevanemate ja õpilaste poole, et kutsuda teid kriitiliselt mõtlema Eesti haridussüsteemi tulevikule.
Meie kõrgkoolid valmistavad massiliselt ette spetsialiste aladel, mille mõttekus on vahel raskesti hoomatav. Täna ei mõjuta riigi edukust enam looduslike ressursside olemasolu või nende puudumine, odav või kallis tööjõud. Eesti riigi edu määrab reaalteaduste haridusega inimeste ja inseneride osakaal ühiskonnas.
Inimestest ei saa avastajaid, leiutajaid, teadlasi ega uurijaid, kui nad ei puutu kokku matemaatika, füüsika, keemia või bioloogiaga. Meie ühiskond ei ole nii suur ega rikas, et saaksime pakkuda oma noortele mugavaid valikuid ja kergema vastupanu teed. Et kui matemaatika või loodusteadus käib üle jõu, siis müüme talle kõrghariduse erialal, mis keerulisematel aegadel jätab noore inimese töö ja leivata.
Ühiskond, mis näeb kõrgkoolidiplomis väärtust iseeneses, mis keskendub müügikunstile ja ärijuhtimisele, ei jõua minu meelest kaugele. Eestit viivad konkurentsitihedas maailmamajanduses edasi need, kes suudavad luua uusi ravimeid, kirjutada arvutiprogramme, panustada uute energiakandjate väljatöötamisse. Meie edu peitub selles, et meil oleks palju teadlasi. Et meil oleks inimesi, kellel on tehniline haridus; et meil väärtustataks kutseoskusi, professionaalsust ja leidlikkust.
See on väljakutse, millega tegelemisest me ei pääse. Ja osa sellest tuleb vastu võtta Tartul, Eesti juhtival ülikooli- ja teaduslinnal, mis juba mõni aasta on koduks ka meie haridus- ja teadusministeeriumile.
Armas Eesti rahvas,meil on põhjust olla uhke ja õnnelik. Meie väike rahvakild Lääne Euroopa tsivilisatsiooni äärel on meile loomuomase kriitilise meele ja skepsise kiuste läbilöögivõimeline ja elujõuline.
Äsjane Grammy auhind kinnitas ka rahvusvaheliselt meile endile juba ammu teada tõsiasju: maestro Arvo Pärt ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor on maailmakultuuri absoluutne tipp. Meie sportlaste mullused saavutused teevad kadedaks meist palju suuremaid rahvaid. Eestlased on loonud ülemaailmse internetitelefoni süsteemi Skype’i. Raamatukaupluste kohale ei tule enam uusi rõivapoode, vaid raamatupoed võtavad juurde lisapinda. Eesti noored filmimehed ja muusikud üllatavad uue, nutika ja originaalse loominguga.
Eestis sünnib üha rohkem lapsi. Me kodud ja külad muutuvad kaunimaks ja koolid hubasemaks. Sõitke Eestis ringi ja te näete. Mis veel, kui mitte see kõik tõestab, et oleme rahvana tublid. Usume tulevikku ja jääme kestma. Kõigi raskuste ja tagasilöökide kiuste.
Täna on meie riigi sünnipäev. Ta on tõepoolest meie õnn ja rõõm, me armastame oma maad tingimusteta, nagu vanem armastab oma last. Me nuriseme ja kurjustame, sest me tegelikult muretseme ta käekäigu pärast. Me solvume südamepõhjani, kui keegi ütleb Eesti kohta halvasti või ülekohtuselt. Me võtame südamesse, kui selles kriitikas on terakegi tõtt.
Meil ei ole ükskõik. Meid juhib usk, et Eesti esiisade ja -emade looming, meie oma riik, kestab, areneb ja õitseb. Meis on vastutus ja õppimise tahe. Meis on vajadus oma arvamus kõlaval häälel välja öelda või kirja panna. Tehkem seda, näiteks eile välja kuulutatud üldrahvaliku esseevõistluse raamides.
Oma kindla kohaga – läbi aastasadu kõige kindlama kohaga – Euroopas, Euroopa Liidus ja samamoodi Lääne põhiväärtusi kaitsvas NATO-s saame öelda, et meil pole vaenlast väljaspool, vähemalt mitte sellist, mida peaksime kartma. Kui Eestil on vaenlasi, siis me leiame neid meis endis: ükskõiksus, kalkus ligimise suhtes, upsakus, tõusiklikkus, kaaskodanikega mittearvestamine. Meie vaenlane on valetamine, korruptsioon ja ringkäendus. Eesti hea käekäigu vaenlane on vihkamine, teiste asjatu mahategemine, kadedus ja enesekeskus.
Need vaenlased aga on võidetavad, kui me hoiame ühte, oma isamaa ilu hoieldes.
Nagu nentis kord tartlane Hando Runnel:
Ilus on ikka isamaa pale/
kui sellelt pühkida kõik mis on vale.
Kuid Runnel küsis ka oma tollal põlu alla pandud kogus:
Valet me tunneme, tõesti kõik teame/
Ent kas just meie-need pühkima peame.
Nüüd, Eesti Vabariigis aastal 2007, võime taas ise otsustada. Valgus on tugevam kui vari. Pühitagu minema siis vale, mida tunneme. Võrsugu valgus, meie triumfipärg.
Kes siis veel seda teeb peale meie, kes me siin elame.
Hoiame neid tundeid ja seda usku. Hoiame Eesti ilu. Palju õnne sünnipäevaks, kallis Eesti!
Esinesid Epp Sonin ja Hando Nahkur
Sopran Epp Sonin ja pianist Hando Nahkur esinesid Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel Connecticutis 17. veebruaril ja pühapäeval 25. veebruaril aastapäeva tähistamisel Bostonis. Foto: erakogu
Akadeemikud per se
“Inimese lugu hõlmab sündimata ja elavate ja surnute hingi,” ütleb meenutuste-raamatu “Sadamad ja akadeemikud” autor Lauri Vaska teose järelmärkustes ja selgitab, miks eirab levinud printsiipi nomina sunt odiosa.
“Kõik on asjalik, akuraat ja loomulikult subjektiivne,” lubab Vaska. Paneb raamatu motoks “Warts and all” (ilustamata, tõetruult) ning kinnitab, et jutustab vaid isiklikult nähtust-kuuldust ja väldib tagantjärele tarkust.
Ta peab oma lubadust. See teeb “Sadamad ja akadeemikud” põnevaks, asjalikuks ja sümpaatseks.
Lauri Vaskale ei anna siiski rahu nii ütlemata kui ka üleliigsed sõnad. Tippteadlase jaoks näivad sõnad, millest ei formuleeru kindlad seosed ja valemid, suhteliselt ebausaldusväärsed. Sõnades ja lausetes peituv ambivalentsus, mida võimendab ja modifitseerib iga lugeja isiklik mõtteruum, võimaldab alati mitmetimõistmist.
Vaska seletab igakülgselt lahti oma kirjutamismeetodi, sest kõige vähem tahab maailmanimega keemik kedagi solvata, küll aga tunnistab, et “mõni nüke peaks vist omal kohal olema”.
Siinkohal peaks nimetama, et kuigi Eestist minejail oli võõrastel maadel kuhjaga raskusi, mõisteti vähemasti riigikorra põhiolemust. Koju jäänuil tuli sisse elada sootuks uude (märgi)süsteemi ja kohastumuse/kollaboratsionismi sisseimbumine ning selle kentsakad väljendusvormid jäid inimestele endile enamjaolt adumatuks. Sestap on vaade väljastpoolt äärmiselt huvitav ja teretulnud.
Lugeja, kes on veidigi hinganud akadeemilist õhku, loeb Lauri Vaska mälestusi kui põnevat tagasipeegeldust olnud aegadele. Ja inimestele. Kõne all on aastad 1959-89.
Millised siis paistsid sotsialismimaade akadeemikud ja muud teadlased vaba maailma inimesele?
“Vereside, sama keel, ühised rahvuslikud huvid markeerisid kohtumiste ühte tahku. Teiselt poolt aga seal- ja siinpoolsete kauged aja- ja ruumivahed, aastakümnete erimoodi eluraamid. Ja selle otsa mu enda rõõmud-hirmud kodumaad külastades,” võtab Vaska kokku nende aegade vastuolulised tunded.
Kui Venemaalt välismaailma konverentsidele saabujaid iseloomustas “tagumikuring”, kus vesteldi vaid omavahel, seljaga kõigi teiste suunas, siis eestlaste seas on Lauri Vaska kohanud igasuguseid inimesi: tõsiteadlasi, kellega kujunesid sõprussidemed, aga ka pettureid, kes imbusid teadusringkondadesse luureorganisatsiooni käsilastena. Kuid igal rahvusvahelisel konverentsil ja kokkutulekul otsis Lauri Vaska ikka kodueestlasi. Enamasti asjatult, tunnistab sadamalinnade kohtumisi käsitlev raamat.
“Sadamal on peale veekoguäärse asise paiga laiem, universaalsem tähendus: nagu varjupaik (tormide eest), kindlus, turvalisus. Ja mere poolt sõudes on sadam värav, avanev panoraam avastajale… Sadamast väljudes aga tunneme millestki ilmajäämist, või allaandmist, “tumedat tulevikku”,” kirjutab Vaska, kes aastal 1972 maabus üle pikkade aastate, nüüd juba koos abikaasa ja viie lapsega, taas kodusadamas Tallinnas.
Räägib jällenägemisrõõmust ja KGB oletatavatest ja tõelistest kõrvadest, loengutest, teatriskäigust, kohtumistest, ehmatusest, kui poeg Andres teda otsima läks ja öö peale jäi … “Okupatsiooni kõverpeegel ei jäänud kellelegi märkamatuks, ehk siis ainult viieaastastele kaksikutele, Matile ja Paulile,” sedastab Lauri Vaska.
“Kerge see nädal ENSVs neile polnud, eriti mu ameeriklannast abikaasale, kes pidi kohanema temale (algselt) võõrastega võõras maailmas,” ütleb otse pereisa, kes on oma lastega kõnelnud ainult eesti keelt.
Vaid paarsada lehekülge hõlmav “Sadamad ja akadeemikud” pajatab hämmastavalt paljust. Küllap tagab sellise kontsentratsiooni ja sisukuse autori teadlasevaim. Sest Lauri Vaska on hingelt teadlane. Ta ei jäta naljalt ühtegi mõttekäiku pooleli, vaid kerib argumenteeritult lõpp-punktini välja.
Kui vältimatud söömised on mälestustes mainitud üksnes riivamisi, siis järelmärkustes viib Vaska liini lõpuni – evolutsiooni ebaintelligentse disaini, karnivooride konsumeerimiskommete ja ridapeldikuteni.
Sama põhjalik on Vaska 1998. aasta Eesti Teaduste Akadeemia raamatukogu näituse “Teadus Eestis 1918-1940” kataloogi arvustuses, jõudes selleski laiema uurimiseni, mis hõlmab soliidset hulka teatmeteoseid. Meie siin kodu-Eestis ei oskakski ehk Vaska kibeka kokkuvõtteta mõista Läände läinute tundlikkust sõnade “emigreerus”, “siirdus” ja “põgenes” valusa hinnangulisuse suhtes.
Lauri Vaska “Sadamad ja akadeemikud” võlub otsekohesuse ja aususega. Räägib akadeemikutest ja elust puhtal kujul ehk per se. Aga seda sõna kokku kirjutatult ja eesti keeles tarvitas Lauri Vaska siis, kui Shveitsi kolleeg nimetas ta rahvuskeeleks russian.
Inna Grünfeldt
Virumaa Teataja,10.02.2007
Kes on kes NY Kultuuripäevadel 2007
RAINER JANCIS
 Rainer Jancis on vabakutseline muusik, multi-instrumentalist, helilooja ja produtsent. Tema põhiinstrumendiks on kitarr, mida ta mängib enda loodud unikaalsetes häälestussüsteemides.
Jancis on õppinud Georg Otsa nim. muusikakoolis klaveri erialal (1985-1988) ning Tallinna muusikakeskkoolis (1976-1978), kuid peab end siiski kõige rohkem iseõppijaks.
Alates 1988 aastast vabakutseline muusik. Ansambli Metro Luminal asutajaliige ja helilooja. 1999 – 2003 elas ja töötas muusikuna Berliinis.
Helindanud Eesti tuntuimate kunstnike töid , nagu näiteks : Jaan Toomik, Ene-Liis Semper, Raoul Kurviz, Mark Raidpere, Arne Maasik. Video valdkonnas : Lauri Laasik, Eerik Norkroos, Uldis Jancis.
Kirjutanud muusikat populaarsetele televisioonisaadetele (Ruudu mäng, Koosolek) ja ühele vaadatuimale Saksa teleseriaalile “Die guten und die schlechten Seiten” ja kultuslikule saksa filmile “Antikörper”.
Aastal 2005 valmis Jancisel muusikaline kujundus balletile Tantsumaraton, mille koreograafiks on Mai Murdmaa.
Jancisele ei ole rutiin kunagi sobinud. Hetkel, mil albumeid ostetakse ja lood vallutavad raadioid, muudab Rainer alati stiili ja koosseisu või kaob areenilt. Nagu paari-kolme aasta eest, kui eesti rahvas laulis «Isa tuli koju, isa käed on külmad» ning «Su õrnas käes näen sinililli tärkamas». Toona tähendas Metro Luminal Eesti rock’i ringkonnis pea sama mis mõniteist aastat varem Ruja. Ent tuli romantiline rock segunes elektroonilise kummastava saundiga ning paljutähenduslikud laulusõnad kadusid või asendusid sugereerivate häälitsuste ja üksikute fraasidega. (Postimees 8. jaan. 2000)
New Yorgi kontserdil 29. märtsil kell 9 Eesti Majas esineb Rainer oma uue Trioga, koosseisus Rainer Jancis – kitarr, elektroonika, vokaal, Toomas Rull – löök-riistad, Mihkel Mälgand – kontrabass. Trio esitab kaasaegset hüpnootilist ebatraditsioonilistes taktimõõtudes (13/8 ,17/16 jne.) minimalistlikku ansamblimuusikat. Kontsert New Yorgis on selle muusika esiettekanne.
New Yorgi kontserdil mängib Rainer Jancis unikaalset, enda eritellimusel tehtud 7-keelset fretless-soolokitarri. Kontsert saab olema tunni ajane ja tõsise (meditatiivse) iseloomuga.
HELIN-MARI ARDER
 Rahvusvaheliselt tuntud noor eesti jazz-lauljatar ja helilooja, kellel on oma kindel stiil. Ta laulab nii eesti, inglise, prantsuse, hispaania kui portugali keeltes. Jazzlauljatar ise leiab, et kui tema häält mõne instrumendiga võrrelda, sobiks selleks enim flööt. Loomult pole Helin-Mari aga sugugi flöödilikult õrn – pigem võrdleks teda trombooniga, mis igas orkestris selgelt kuulda.
Helin-Mari Arder on õppinud Tartu Ülikoolis prantsuse keelt ja kirjandust ning lõpetanud G. Otsa nimelise muusikakooli. Praegu õpib Helin-Mari Helsingi ülikoolis Stadia pop-jazzlaulu ja pedagoogikat, olles sel aastal hoopis Hollandi väikelinnas Groningenis Prints Clausi konservatooriumis vahetusüliõpilaseks.
Helin-Mari Arder on pärit tuntud lauljate perekonnast. Tema vanavanaisa Aleksander Arder oli enne Teist maailmasõda tuntud laulja ning vanaisa pastor Arpad Arder. Isa Jaan Arder aga on kuulunud ansamblitesse Apelsin ja Hortus Musicus. Luuletaja Ott Arder oli Helin-Mari Arderi onu.
Helin-Mari-Arderi kaunist häält saab kuulata internetis http://helinmari.trio.ee
New Yorgi Eesti Majas annab Helin-Mari Arder mitu kontserti. 30. märtsil kell 7.30 laulab ta NY Eesti Kultuuripäevade avamisel paar laulu, tutvustamaks järgmiste päevade kontserte. 31. märtsil kell 7 esinevad Helin-Mari Arder, Siim Aimla (saksofon), Ain Agan (kitarr) ja Mihkel Mälgand (kontrabass) kontserdiga “Väike päike”, kus kõlab Helin-Mari Arderi omalooming, lisaks svingi ja eestis väga armastatud Raimond Valgre laule. 1. aprillil kell 2 Lexington Avenüü kirikus kõlab hoopis teiselaadiline muusika – kava nimi on “Mu süda, ärka üles…” ja esitatakse eesti vanema aja vaimulikku muusikat.
SIIM AIMLA
Suurepärane saksofonimängija, dirigent ja arranzheerija Siim Aimla on mitmete huvitavate projektide autor, kaasa arvatud ka New Yorgis ette kantava vaimulike laulude kava “Mu süda, ärka üles..”, millest on valminud ka CD.
Aimla on õppinud Eestis, Soones ja Islandil. Alates aastast 2004 on Siim Aimla tagasi Eestis ning õpetab uue põlvkonna jazz-muusikuid Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis.
AIN AGAN
Üks tuntumatest Eesti jazz-kitarristidest Ain Agan on muusikat teinud juba aastakümneid. Ta ei piirdu ainult jazz-muusikaga, vaid mängib erinevat muusikat erinevates gruppides. Ain Agan juhatab ka Viljandi Kultuurikolledzhi jazz-pop-muusika osakonda. Rohkem saab muusikust teada internetist www. ainagan.ee
MIHKEL MÄLGAND
Vaatamata oma noorele eale on Mihkel Mälgand väga populaarne kontrabassimängija, kelle kontserdikalender on kogu aeg täis. Ta lõpetas G. Otsa muusikakooli ja on sellest ajast mänginud paljudes jazz-ansamblites koos paljude tuntud muusikutega, nende seas sellised suurused nagu John Scofield and Randy Brecker.
Ootame Teid kõiki NY Eesti Kultuuripäevadele 2007 neid suurepäraseid muusikuid kuulama!
NY EEsti Kultuuripäevad 2007
In Memoriam
Prof. Leon H. Sibul
 Alles see oli, kui Leon, hea sõber ja Seltsivend, saatis entusiastilise teate, et tal avaneb võimalus jagada oma teadmisi sünnimaal. Kiirteade tuli Tallinnast 20. jaanuaril Eesti Üliõpilaste Seltsi koondusekaaslastele Baltimore-Washingtoni ümbruses: “Head Uut Aastat kõigile! Olen Tallinnas, hakkan Tallinna Tehnika Ülikoolis erakorralise professorina õpetama.”
Seda kurvastavam oli sõnum vaevalt kuu hiljem, et Leoni elupäevad olid lõppenud Tallinnas enne, kui ta ise oli loengutega alustanud. Kuigi tema poolt ettevalmistatud loengute lugemisega oli juba alustatud. Ta oli kutsutud TTÜ Raadio ja Sidetehnika Instituuti telekommunikatsiooni erakorralise professorina.
Leon oli rahvusvaheliselt tunnustatud eriteadlane signalisatsiooni ja akustika aladel. Tema taust oli niivõrd mitmekülgne ja huvitav, et seda ei suudaks selle ala võhik pikemalt valgustada ja ka siis peaks inglise keele appi võtma. Paljugi tema tööst, uuringutest ja konsultatsioonidest toimus külma sõja aegse saladuskatte all, eriti kui Leon arendas rakettide ja torpeedode juhendussüsteeme USA lennuväele ja eriti mereväele. Tema haldusalas olid ka veealune, allveelaevade sonar ja kosmosesatelliitide signalisatsioon.
Leon sündis Võrus 30. augustil 1932 Aleksander ja Helene (Rängel) Sibula kolmanda lapsena. Perekonnal oli Võrus kauplus. Leon alustas kooliteed Võru Esimeses Algkoolis. Tema isa suri noorelt ja ema kolme lapsega põgenes kommunismiohu eest 1944 Saksamaale. Leon lõpetas Augsburgi Eesti Gümnaasiumi 1950, siirdudes samal aastal USA-sse. Leonist sai USA lennuväelasena Korea sõja veteran. Naastes lõpetas ta George Washington University Washingtonis BEE kraadiga, siis New York University magistrikraadiga 1964 ja PhD elektriinseneri teaduses Pennsylvania State University 1968.
Leoni kutsealane töö algas Bell Telephone laboratooriumis ja kuni emeriteerumiseni Pennsylvania State University professuuris tegutses ta nii õppejõuna, mererelvastuse konsulteerijana kui teadusliku uurimistööga.
Vend Allan kinnitab, et juba lasteaiast peale oli Leon suur lugeja ja haruldase mäluga. Põgenikelaagris võttis agaralt osa skautlusest. Tema koolivennad ja õed Augsburgist mäletavad teda kui rõõmsameelset poissi, head õppijat ja mõõdukat naljameest.
Leonit jäävad leinama abikaasa Malle, tütar Christina perega, poeg Eric, vend Allan ja õde Ilme.
Leon oli paljude artiklite autor, toimetaja ja mitmete organisatsioonide liige oma erialal. Piisab siin nimetada tema toimetatud raamatut, “Adaptive Signal Processing”, kaastoimetaja “Multidimensional Systems and Signal Processing” ja mitme erialase ühingu liige nagu “Acoustial Society of America (fellow).”
Kuid nimetame veel: Active Member, ONR Undersea Warfare Broadband Processing Working Group; Panel Member on Undersea Warfare for Countermeasures on Fleet Defense; Senior Technical Advisory Group for Advanced Lightweight Torpedo Project; jne.
Võib kindlalt ütelda, et USA ja NATO (ja seega ka Eesti) on kaotanud kaitse-struktuuride ja relvastuse eriteadlase.
Tunneme kaasa omastele nende raske kaotuse puhul.
Meie, tema EÜS-i Seltsivennad, koolikaaslased ja kolleegid, oleme kaotanud sõbra, keda on raske asendada, kuid mälestus temast jääb meie südameisse. RIP
Vello Ederma
Uus CD Lõuna-Eestist:
Rahvalikud tantsulood
CD Rahvalikud tantsulood kaas.
Oma arvustuses CD “Ilmar Tiideberg” kohta, millel on suurepärased kandle soolod (VES 15. nov. 2005), kirjutasin lõpus: “Ainuke tagantjärgi soov on, et osa viisidest võiksid olla salvestatud koos esmaklassilise viiulimängijaga hea kõlaga viiulil; keskpärane tase siia ei kõlbaks.”
Uuel plaadil on kokku 21 viisi (kestvus vähe üle tunni), millest 5 on soolod kandlel, 11 on kandle ja viiuli duetid ja 5 on lõõtspill, laul ja viiul. Lõõtspill plaadil ei ole moodne klaver-akordion, vaid vanaaegne lõõtspill, missugused on nüüd Eestis jälle moes. Tänu Ilmar Tiidebergi organiseerimisele ning muusikalise tausta tajumisele annab plaat väga hea pildi 19.-20. sajandi vahetuse külamuusikast. Elukutselt oli Tiideberg põllumajandusinsener, nüüd elab ta ikka Pringi külas Valgamaal. Samast külast on pärit tema hea sõber, vanameister Alfred Kuus, kes on tuntud kanneldaja; praegu elab ta Torontos.
Viimasel ajal on Soomes ja Skandinaavias levinud uus stiil, milles leidub ristsugutusi dzäzz- ja rokkmuusikaga. Niisugune stiil on levinud ka Eestis. See ei ole enam külamuusika, pigem linnamuusika. Käesoleval plaadil on aga puhas külamuusika.
Ilmar Tiideberg mängib taas omatehtud suurel kandlel, kuid seekord on viisikeeled üksikkeeled, mitte oktaaviliste vahedega häälestatud topeltkeeled, nagu eelmisel plaadil “Ilmar Tiideberg” (mis on ka saadaval VES poes). Tänu heale viiuliga koosmängule enamikel viisidel, ei ole puudust harmooniast. Ning üksik-viisikeeltega kandlel on koosmäng lihtsam.
Viiludaja Marju Varblase mäng on võluv. Olles lõpetanud Viljandi kultuurikolledzhi, teenib tema leiba folkviiuldaja ja festivalide/kontsertide korraldajana. Rahvapärasest viiulimängust on saanud palju teadmisi ja oskusi Indrek Kaldalt. Üks tulemus on sagedane topeltkeelte helistamine. Klassikalised viiuldajad seda ei tee, kuid paremad külaviiuldajad küll, nagu mainis Herbert Tampere oma raamatus “Eesti rahvapillid ja rahvatantsud”. Lisaks on tal improvisatsiooniline stiil, mis hüppab peaviisist harmooniasse, siis jälle lihtsamasse saatesse ja tagasi, lennul.
Lõõtspilli mängija ja laulja Asso Int on juba tuntud neile, kes omandasid VES poest CD “Rahvalikud lood”, millel mängib ja laulab Asso Int koos Martin Teppoga (kannel) ja Aivar Teppoga (lõõtspill). Väga hea plaat. Käesoleval plaadil pakub Asso Inti lõõtspillimäng ja jõuline lauluhääl meeldivat vaheldust ning täiendust 19.-20. sajandi vahetuse aegse rahvaliku muusika pildile. Vahel jätab Marju viiulimängu ning laulab Assoga kaasa.
Vaheldus on tähtis. Liiga paljudel rahvusvaheliselt tuntud rahvapillimuusika salvestustel on kõik viisid mängitud enam-vähem sama moodi; samad pillid, samad mängijad. Tulemusega, et esimesed kolm-neli viisi on kütkestavad, aga peale selle algab suhteline tüütus. Plaadil “Rahvalikud tantsulood” on see välditud. Vaieldavalt, see on üks parimatest rahvaliku muusika salvestustest üleüldse.
Andres Peekna
Ansambel “Tuuletargad”
Endel Kõksi näitus Tallinnas
Kunstihuvilistel on harvaesinev võimalus 22. veebruarist kuni 25. märtsini Tallinnas Galeriis Vernissage näha ühe tuntud, kuid enamiku aja oma elust välismaal elanud ja töötanud eesti kunstniku Endel Kõksi loomingut – avatud on ülevaatenäitus Kõksi reisimuljetest inspireeritud töödest.
Kunstigalerii Vernissage galeristi Kristiina Radevalli sõnul on nad kokku kogunud arvestatava hulga Endel Kõksi reisidel tehtud või reisimuljetest inspireeritud töid kunstniku sugulastelt ja erakogudest.
“Saab näha nii maali, akvarelli kui ka graafikat. Endel Kõks oli küll eesti kunstnik, kuid avatud välismaa moodsatele mõjudele ja kunstivooludele, olgu siis abstraktsionism või popkunst,” ütles Radevall.
Eestist okupatsiooni eest välismaale põgenenud Kõksi tuleb hinnata sellegi eest, et ta pani kirja eesti kunsti loo Saksamaal ja oli eesti kunstnikke ühendava Eesti kujutav-kunstnike keskuse loojaid juba 1946. aastal.
VES/etv24.ee
Toimetas Helve Laasik
* The Front Page reports on several stories this week. At the bottom of the page is a graphic representation of the election results. It is clear that no party received a majority of the vote, and coalition talks must now begin. The remaining articles are from the Estonian Independence Day celebrations in various Estonian-American communities around the country. The top right article reports from Los Angeles, and the top left article reports from Chicago. The bottom left brings a report from Buffalo, NY. In each case, musicians cheered the audience. In LA, Hanna-Liina Võsa perfomed to everyone’s delight. In Chicago, the musical entertainment came from Heiki Mätlik and Urmas Vulp, who thrilled listeners with a classical performance. Buffalo enjoyed the singing of a family-trio, as Liina Purje-Lepik entertained with her two daughters Elena and Maarika.
* Ilmar Mikiver discusses an unholy alliance that seemingly is forming between the old-guard socialists of the West, and so-called Islamofascists. he cites an article in the Wall Street Journal by Nick Cohen that states that George Galloway, arguably the most radical member of the British parliament and the unofficial head of post-modern Leftist academics, has stated that he supports Saddam Hussein and Hezbollah. How do radical leftists and feminists support such causes, when they believe and act in ways that are completely contradictory to liberal principles?
* Vello Helk continues his discussion on the political climate in Estonia. As President Ilves has paraphrased Marcus Aurelius’ statement “To refrain from imitation is the best revenge” with regard to discussing action on the Bronze Soldier or with Russia, Mr. Helk introduces the reader to Marcus Aurelius. He was a Roman emperor from 161-180, and ruled a Rome with problems that could be paralleled in Estonia. This is what Mr. Helk does in the latter part of his commentary.
* The Art and Culture page has a review of Lauri Vaska’s collection of memories in acadmic circles, entitled “Ports and academics.”
* The photo on the page shows Soprano Epp Sonin and pianist Hando Nahkur, who performed at Estonian independence day festivities in various places in the North East.
Reform party holds talks with Pro Patria/Res Publica, Greens, and SD
VES – As last week’s electin failed to give any one party a clear mandate, the negotiations to form a coalition government has begun.
Meetings with the Pro Patria/Res Publica Union have gone positively, and more meetings to discuss items of substance are planned.
Reform party leaders also met with leaders from the Estonian Green party, and the Social Democrats. A coalition government between all four parties would give them 66 seats in parliament.
The Reform party also met with their current coalition partner, the Center party, but analysts are doubting that an agreement will be made again. Prime Minister Andrus Ansip has stated, though, that no coalition possibility will be overlooked at this time.
The Reform party is generally assumed to be looking for a partner that shares its more center-right leaning.
Issues discussed with Pro Patria/Res Publica inlude parents and families, education, and general economic plans. Mart Laar, the head of the Union, stated that no major differences in outlook exists between the parties.
Prime Minister Ansip is currently out of the country, so all meetings are considered consultation, and no moves toward a coalition will be made yet.
Statistics of the results are available here
Unemployment down in 2006
VES/ER – The number of unemployed people registered with the Estonian Labor Market Board was down 32.9% from 2005, according to recently released numbers.
The director general of the Labor Market Board, Tiina Ormisson, said the drop in unemployment was attributable to the new labor market services and benefits law successfully enacted in 2006, as well a to double-digit rates of economic growth.
Despite the dramatic reduction in unemployment number’s new job offers during the year numbered 29,909, up from 29,159 in 2005.
Estonian Ambassador to Russia:
Estonia Honors Memory of Fallen in War
ER – Estonian Ambassador to Russia Marina Kaljurand said that the memory of those who fought against fascism was respected in Estonia.
“The memory of all those who died in the struggle against fascism, either soldiers, officers or just victims, has always been respected in Estonia, is respected now and will be respected in the future,” the diplomat told reporters after meeting with head of the Russian Orthodox Church Alexy II.
Kaljurand said the whole history of Estonia was proof to this. “There are now several hundred places of burial of Soviet soldiers in Estonia. We are taking care of them as provided by international law, international moral principles and Estonian laws,” Kaljurand underlined.
She added that Estonia would never take any steps that would go against international standards, practise or ethics.
President Says Relations with Russia Not Dependent Solely on Estonia
ER – Progress in Estonian-Russian relations does not depend solely on Estonia, President Toomas Hendrik Ilves said.
Relations with any country depend on both sides’ wishes and positions, the president said.
“Estonia wants to have businesslike and mutually respectful relations with Russia,” the head of state stressed. A major obstacle to this is Russia’s continued reluctance to speak about the past as it actually happened — the birth of the Estonian state in 1918, depriving the country of independence by the Soviet Union in 1940 and 1944, and the great suffering the years of occupation caused Estonia and the Estonian nation, the president said.
“We witnessed Russia’s unwillingness to look honestly at the history also in connection with the border treaty when Russia would not accept the mention of the Tartu Peace Treaty,” Ilves added.
It can be seen now as well, as recalling the year 1944 Moscow only speaks about the liberation of Estonia and will not admit that for Estonia this meant replacement of one occupation regime with another, the president said.
|
