VES 15 – 19. aprillil, 2006

New Yorgi Eesti Haridusseltsi tuluõhtul austati Agnes Morrisoni ja Endel Reinpõldu

Jällenägemisrõõmu tõi New Yorgi Eesti Majja Tallinna Eesti Maja mänedzheri, meeleolulaulja Viido Polikarpuse osalemine õhtu peaesinejana.
New Yorgi Eesti Haridusseltsi esimees dr. Toomas Sõrra on elustanud NY Eesti Maja tegevust tõhusalt. Praegu toimuvad majas iganädalased jazz-kontserdid Kristjan Randalu ja tema orkestriga, jätkuvad kooride harjutused ja kontserdid, töötab Eesti täienduskool, äsja toimusid kultuuripäevad ja toimub veel üht kui teist. Seda märkis NYEHS-i esimees dr. Toomas Sõrra oma avasõnas saalitäiele tuluõhtu külalistele oma avasõnas. Tuluõhtuid pole mitme aasta jooksul korraldatud, kuid juhatuse otsusega elustati ka see tegevus. Otsustati ka tuluõhtutega austada Haridusseltsi tegevuses erilise panuse andnud isikuid ja käesoleval aastal olid aukülalisteks valitud Agnes Morrison ja Endel Reinpõld. Kuid tegevust NY Eesti Majas ja Haridusseltsis ei saaks läbi viia ilma tegijateta. Esimees tänas eriliselt maja mänedzheri Eve Saart ja majahoidjat Merike Pärtelit.
Meeleolu oli ülendavalt rõõmus juba all Kungla kohvikus, kust koolikellaga kutsuti külalised ilusasse peosaali, kus algas kahe Haridusseltsi juhatuses aastaid kaastegevad olnud Agnes Morrisoni ja Endel Reinpõllu austamine.
Agnes Morrisoni tutvustas EELK Lex. Ave. koguduse õpetaja praost Uudo Tari, kes rõhutas pr. Morrisoni teeneid eesti ühiskonnas, eriti aga Lex. Ave. koguduses. “Teie olete pühendanud kõik oma talendid ja energia, et käituda Jeesuse Kristuse õpetuste ja eeskuju järele…,” avaldas tunnustust õhtu aukülalisele praost Tari ja jätkas rõhutades, et nagu meremeestele tormiste vete ületamisel on tähtis näha Põhjatähte suuna saamiseks, nii on Agnes Morrison olnud “Meie Põhjatäht, olles andnud meile sihti ja suunda oma eeskujuga ja nõuannetega”. Ta tänas ka Endel Reinpõldu tema panuse eest skautluses ja dr. Toomas Sõrrat tema panuse eest eestlusele Haridusseltsi juhatajana. Koos abikaasa Tiiuga kinnitas praost lilled austatuile rinda.
Endel Reinpõldu tutvustas Virve Vaher, kes märkis hr. Reinpõllu panust Haridusseltsis, milles ta on teeninud abiesimehena 14 aastat ja esimehena neli aastat ja praegu on Haridusseltsi Vanematekogu esimees. Samuti on Endel Reinpõld esimeheks veel NY Eesti Abistamiskomitees, USA Skautmasteirte Kogus ja EELK NY Pauluse koguduses. Tsiteerides skm. Herbert Michelsonit ütles Virve Vaher, et “Endel on korra ja täpsuse tipp oma ülesandeis” ning märkis omapoolt, et Endel on väga meeldiv kaastööline, sõbralik, tasakaalukas ja rahuliku maailmavaatega.

NYEHS esimees dr.Tooma Sõrra tantsuhoos seltsi liikmetega. Vasakult Mari Teedla, Epp Milles (seljaga) ja Reet Karu. Fotod: Peeter Teedla

Oma tänusõnavõtus märkis Agnes Morrison, et selline tunnustus tiivustab teda rohkemale tegevusele. Alandlikult märkis ta, et ta soovis vähesega pihta hakkata, kuid asjad läksid aina suuremaks. Ta tänas südamlikult oma tütart, lauljanna Epp Karike Soninit, kes oma abikaasaga oli emale üllatuseks tulnud kohale oma ema austama, talle laulma kõiki liigutava “Ema süda” ning kingituseks andma ilusad kunstifotod oma emast praegustes aastates ning emast ja iseendast ema nooruses. Agnes Morrison märkis, et ta pole seda austust teeninud, kuid on selle “ahnelt vastu võtnud”. Tütar Epul oli sel õhtul ette nähtud esinemine, mille ta aga jättis ära, kuna tuli ema austama. Ennast asendama oli ta saatnud oma poja, viiuldaja Johan Sonini. Kohe järgmisel päeval oli Epul ees aga esinemine Bostonis, kus ta esines solistina Mozarti Reekviemi esitusel. Hiljem esines lauljanna veel mitmete meeleolulauludega tuntud muusikalidest. Klaveril saatis tuntud pianist ja organist Indrek Laul.

Laulab Epp Karike Sonin, klaveril saadab pianist ja organist dr. Indrek Laul.

Laulab Tallinna Eesti Maja mänedzher Viido Polikarpus.

Endel Reinpõld rääkis kokkuvõtlikult ja humoorikalt oma elukäigust, kuidas sai aastate jooksul sõjas käidud, lahingus oldud raskekuulipilduja kasutajana, tankide juhina või abilisena, sest Endel polnud selle ajani veel õppinud autot juhtima ja ammugi mitte tankidega sõitma. Oli haavata- saamine, vangipõlv USA sõjavangilaagris (15 kuud), koolipõlv Saksamaal, USA sõjaväes teenimine, töötamine talutöölisena pärast USA-sse emigreerumit, töölt äratulek, kuna tasu polnud selles suuruses, mis algu-ses lubati. Clevelandi kaudu saabus Endel Reinpõld 1963. aastal New Yorki. Siis oli ta veel poissmees, kel aega palju päeva ajal, kuna leiba teenis ta City panga data-kesku-ses öösiti. 47-aastaselt – noores eas, nagu ta ütles, sest isa oli 48-aastane – abiellus Selma Käoga, kellega ta sai tuttavaks Rootsis toimunud skautlaagris. Kohe New Yorki saabumisel “pandi” Haridusseltsi sekretäriks, siis abiesimeheks ja hiljem esimeheks. “Igal pool, kuhu läksin pandi sekretäriks,” märkis oma humoorikas, muhelevalt esitatud sõnavõtus aukülaline Endel Reinpõld.
Külalistel oli võimalus laudadelt lugeda Agnes Morrisoni mitmeleheküljelist elulugu ning näha fotosid aukülalistest. Oma austust Agnes Morrisonile avaldas veel Virve Vaher, kes märkis, et Agnes on nagu ta sugulane, sest juba Saksamaal paguluses elas ta Agnese naabrina ja imetles alati elegantset Agnest.
Siis asus tervitama Haridusseltsi endine mänedzher ja praegune Tallinna Eesti Maja mänedzher Viido Polikarpus, kes nimetab end “endiseks väliseestlaseks”, kuid ta sõnavõtust kajas tugev ühtekuuluvustunne väliseestlastega. Ta avaldas tungivat lootust, et väliseestlased, kelle arvuks väljaspool Eestit loetakse 80 000, koonduksid ja laseksid eesolevatel valimistel oma häält kuulda. Ja siis võttis Viido kitarri ja mängis ja laulis, laulis meile, laulis oma abikaasale Helile, kelle ta oli kaasa toonud. “Tule sinagi siia, mu ingel…” ja mitmeid teisi laule.
Õhtusöögi olid valmistanud “Kungla” kohviku kokad Sirje ja Jane Kopti ja ettekandjad olid ilusad eesti neiud.
Võluvat põrandale meelitavat tantsumuusikat mängis “The Mike Barry Band”. Õhtu oli tore, hästi korraldatud, hästi õnnestunud vähemalt publiku arvates ja loodetavasti tabas eesmärki ka Haridusseltsi soovide kohaselt.

Airi Vaga

EV 88. aastapäeva aktus Chicago Eesti Majas

Pildil vasakult: Chicago Eesti Maja president Enno Toomsalu, Washingtoni E.V. Saatkonna kolmas sekretär Jonatan Vseviov ja Eesti aukonsul Chicagos Eric Harkna. Foto: dr. Siim Sööt.

E.V. 88 aastapäeva tähistamise aktuse alguseks, 26. veebruaril kell 2 oli aktu-selisi kogunenud Eesti Majja umbes 130 ringis ja neid oli nii noori kui ka vanu, mis oli teretulnud nähe. Vanema generatsiooni osavõtjate arv üritustest Eesti Majas kahaneb aastast aastasse, kuna read hõrenevad ja aastate koormus ei luba paljusid enam ka aktusele tulla, aga oli teretulnud nähe, et leidus veel küllaltki neid, kel on tervist ja tahet tulla kohale ka kauge maa tagant, et üheskoos tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva. Rõõmustav ja julgustav on samuti, et noorema generatsiooni liikmed on hakkanud järjest suureneva arvuga osa võtma eestlastele nii tähtsa päeva tähistamisest.
Peale maitsvat lõunaeinet algas aktus ühise Ameerika hümni laulmisega, Chicago Eesti Segakoori eeslaulmisel ja siis avapalvusega Taavi Kaupsilt, tänades Jumalat, et ta 88 aastat tagasi andis eestlastele rahvajuhid, kel oli julgust välja kuulutada Eestile iseseisvus ja see teoks teha. Järgnevalt, Chicago Eesti Maja president Enno Toomsalu avasõnas tervitades aktuselisi, nimetas, et Chicago Eesti Majas on tähistatud Eesti Vabariigi aastapäeva aktustega juba 38 aastat, mis on rohkem aastaid kui seda on saadud ametlikult teha Eestis, kuna üle 50 aasta Nõukogude Liidu okupatsiooni all olles, oli Eestis vabariigi aastapäeva tähistamine rangelt keelatud ja karistatav. Ta läkitas mõttes tervitused ja soovid kodumaale, rahvale tahteks ja innuks jätkata Eesti taasüles-ehitamist ja rahva juhtidele ja valitsusele tarka meelt rahva juhtimiseks ja rahva heaolu suunamiseks õigluses ja aususes, nii et Eesti saaks püsida vabana ja uhkena teiste vabade riikide peres.
Aktuse kava jätkus kohaliku ansambli “Tuuletargad” ettekannetega dr. Andres Peekna juhtimisel. Nad esitasid hoogsalt ja meeldivalt viis rahvaviisi: (1) Liivi rahvatants “Sarabumbals”, (2) “Eideratas”, (3) “Tantsu-lugu Suure-Jaanist” (4) Ameerika rahvaviisi “Simple Gifts” ja (5) Liivi rahvaviisi “Suitõd dantsh”. Siis tervitas aktuselisi Eesti Aukonsul Chicagos Eric Harkna. Ta andis ka laiaulatusliku ja julgustava ülevaate praegusest majanduslikust olukorrast Eestis ja luges siis ette Illinois’i kuberneri Rod Blagojevich’i tervituse ja proklamatsiooni, milles kuberner kuulutas 24. veebruari Illinois Osariigis Eesti päevaks ja samuti tervituse Eesti Vabariigi aastapäevaks kongressmehelt John Mark Kirk’ilt.
Järgnevalt esitas viiulil kaks pala julgete poognatõmmetega teismeline noormees Jonas Tarm, esiteks Vivaldi “Kontsert a minooris, 1.osa” ja siis Mozart’i “Eine Kleine Nachtmusik”. Järgnes aktusekõne Washingtoni Eesti Saatkona kolmanda sekretäri Jonatan Vseviovi poolt. Ta kõne oli võrdlemisi lühike, kuid väga sisukas ja päevakohane. Oma kõnes kattis ta olukordi ja meeleolu Eestis vabariigi loomisel 88 aastat tagasi ja taasiseseisvuse saavutamisel 1991. ning sellele eelnevatel aastatel, ja samuti praegust elu ja tingimusi Eestis. Ta toonitas, et ähvardav olukord pealetungiks idast ei ole veel lõppenud ja tuleb olla valvel ja valmis Eesti piiride kaitsmiseks. Samuti toonitas ta väliseestlaste osatähtsust Eesti taasiseseisvuse saavutamisel ja nende vajadust ka praegu valvelolekuks ja Eesti olukorra selgitamiseks oma kongressmenidele ja senaatoritele igal sobival hetkel.
Peale aktusekõnet esinesid: kohalik ansambel “Tsolgu”, esitades “Eesti muld ja Eesti süda”, “Imeline laas”, “Kui lapsena lustilla luhal” ja “Koit”; Ene Melts deklamatsiooniga “Ema käed” ja siis Chicago Eesti Segakoor, Tiina Oper-Arcara juhtimisel, lauludega “Tõsta lipp” (S. Purre), “Tervitus” (K. Türnpu), “Isamaale” (E. Võrk) ja “Hoia, Jumal, Eestit” (J. Aavik). Peale Taavi Kaupsi südamlikku sõnavõttu langenute mälestamiseks, milles ta mälestas kõiki Eesti vabaduse eest võidelnud langenuid ja ka kommunistliku vägivalla ohvreid, laulis segakoor veel “Langenud kangelastele” (J. Aavik)
Lõppsõnas Eve Tarm tänas kõik esinejaid, aktuselisi ja ka maitsva lõunasöögi valmistanud perenaisi, kelleks olid Gerda, Gina, Kaia, Marju, Marge, Reet ja Reet. Aktus lõppes ühiselt Eesti hümni laulmisega.
Järelkajad ja tähelepanekud: Igal üritusel on ka omad järelkajad ja kirjapaneja omad arvamused ja vaatevinklid ning neid on ka seekord. Kõigepealt, aktus oli väga sisukas ja hästi korraldatud tänu peakorraldaja dr. Siim Söödile. Kõik ettekanded toimusid ladusalt tänu teadustaja Eva Tarmule. Saal oli maitsekalt ja päevakohaselt dekoreeritud tänu Lea Saksale. Ettekannete osas tahaksin ainult mainida, et ehkki deklamatsioon “Ema käed” oli hästi ette kantud, oleks see meeldiv tunnustus emale olnud sobivam ettekandmiseks emadepäeval. Meil on ju palju isamaalikke, rohkem päevakohasemaid ja sobivamaid deklamatsioone vabariigi aastapäeva aktuseks. Teiseks, ansambel “Tsolgu” ettekanded olid küll sobivad sisuliselt, aga laulud oleksid olnud mõjuvamad ja nauditavamad, kui neid ei oleks esitatud nii kõrvalukustavalt valjult. Vähem võimendatult oleks olnud võimalik ka sõnadest aru saada. Need tähelepanekud on mõeldud kui julgustavad kommentaarid edaspidisteks üritusteks.
Lõpuks tahan nimetada, et tervitus ja proklamatsioon Illinois’i kuberner Rod Blagojevich’ilt ja tervitus kongressmen Mark Kirk’ilt olid saavutatud kohaliku ERKÜ esindaja Astrid Jaansoni vahendusel. Samuti tänu temale saabus väga päevakohane tervitus Eesti Vabariigi aastapäevaks ka Illinois’i senaatorilt Barack Obama’lt, kuid kahjuks liiga hilja aktusel ettelugemiseks.
Enno Toomsalu

Vaba Eesti Sõna osanikud aastakoosolekul

Laupäeval, 8. aprillil toimus New Yorgi Eesti Majas Vaba Eesti Sõna kirjastaja The Nordic Press, Inc. osanike aastakoosolek, kus 200 osatähtede omanikust oli kohal 131 isiklikult ja proksidega.
Koosolekut juhatas The Nordic Press, Inc. abijuhataja Jüri Martinson ja protokollis Airi Vaga.
Aruannete põhjal selgus, et VES-i tellijate arv on jätkuvalt kahanemas, kuid lugejaskond on lisanenud tänu uuele tehnoloogiale, kus Vaba Eesti Sõna saab lugeda internetis ja kus lehe populaarsus on suur. Interneti lehekülje toimetaja Markus Vaga märkis, et lehe lugejate arv internetis võib tõusta kümne tuhandeni nädalas. Majanduslikult töötab Vaba Eesti Sõna puudujäägiga, kuna tellijatelt ja kuulutustest laekuvad summad ei kata jätkuvalt suurenevaid väljaminekuid.
Koosolekust osavõtnud osanikud valisid nii enda häältega kui ka nendele usaldatud proksidega The Nordic Pressi 2006.a. juhatuse koosseisus: Paul Samre, Jüri Martinson, Mati Kõiva, Aime Andra, Sirje Uriko, Airi Vaga ja Vaba Eesti Sõna praegune toimetaja Kärt Ulman. Toimetaja Ulmani kandidatuuri pani koosolekul ette Olev Olesk ja toetas Helju Laev. Asemikuks valiti VES-i ingliskeelse lehekülje toimetaja Markus Vaga.
Osanike koosolekule järgnenud juhatuse koosolekul loobus oma kohast Aime Andra Markus Vaga kasuks. Juhatus valis omavahel The Nordic Press, Inc. uueks juhatajaks Vaba Eesti Sõna endise toimetaja Airi Vaga ja abijuhatajateks eelmise aasta juhataja Paul Samre ja abijuhataja Jüri Martinsoni. Sekretäriks valiti Sirje Uriko, laekurina jätkab Markus Vaga.
Osanikud tänasid lahkuvat juhatust nende panuse eest Vaba Eesti Sõna ilmumise jätkumisel ja erilise tänu toimetaja Kärt Ulmanile avaldasid nii lahkuv juhatus kui ka osanikud.
Uus juhatus tänab käesolevaga The Nordic Press, Inc. osanikke temale usaldatud kohustuse eest.
Airi Vaga

Vabariigi aastapäev Salt Lake City’s

Aastapäeva tähistajad Ingrid Deklau-Zaba kodus. Ingrid seisab paremal (mustas kuues) oma abi-kaasa ja kahe lapse taga.  Sinises särgis ees dr. Kalev Ehin ja  tema põlvel tuntud kuduja ja estofiil Nancy Bush.  Pildil on 16 täiskasvanud eestlast ja 11 ameeriklast, neist 2 eesti keele rääkijad.  Puuduvad 9 täiskasvanut ja 3 last. Foto: Anne Ise

25. veebruaril tähistasid Salt Lake City eestlased ja estofiilid Eesti Vabariigi 88. aastapäeva sealse aktiivse eestlase Ingrid Deklau-Zaba kodus.  Osalejaid oli 35 täiskasvanut (20 eestlast) ja 9 last. Osalejate hulgas oli ka 5 mormooniusku Utah’st pärit  misjonäri, kes olid Eestis olles eesti keele selgeks õppinud. Eestlaste hulgas oli mitmeid väljapaistvaid haritlasi, nagu kohaliku ülikooli professorid dr. Kalev Ehin ja dr. Villu Maricq. Kohal olid ka Ingridi vanemad Anne ja Fred Ise Baltimore’st. 
Kava algas Eesti lipu sissetoomisega, mida tegi Ingridi 4-aastane poeg Bradin.  Sellele järgnes Fred Ise  lühike ingliskeelne sõnavõtt teemal, kust eestlased pärinevad ja mille üle meie väike rahvas võib uhke olla.  Tiina Jakobsoni luuletust “Eestile” kandis ette gaidjuht Eestist Maria Bulak, kes mõne aasta eest osales Lakewoodi Gaidi-Skaudi laagris Elmar Saarniidu Kajaka salgas.  Aastapäeva aktus, mis oli esimene Salt Lake City ajaloos, lõppes Eesti hümni laulmisega  helisüsteemi saatel.
Järgnes seltskonlik koos-viibimine eesti toitudega koduküpsetatud leivast ja  mulgikapsastest rosoljeni ning veel palju muud. Kringlit  ja mannakreemi pakuti ka kohvi juurde.
Kui kokkutuleku alguses ei tundnud peaaegu keegi üksteist, olid kojumineku ajaks kõik sõpradeks saanud ja oma andmed raamatusse kirjutanud, kust neid kõigile osalejatele edasi toime-tatakse.    
Oli kuulda, et kõik jäid toimunuga väga rahule ja arvasid, et mõte leida ja kokku tuua Utah’s elavaid eestlasi ja eesti keelt rääkijaid oli suurepärane. Sooviti  jällegi kokku tulla ja  tõsteti üles ka kohaliku Eesti Seltsi loomise mõte.  Räägiti ka ühisest jaanipäeva pühitsemisest.
Aastapäeva korraldaja, Ingrid  Deklau-Zaba, on olnud juba kaua aktiivne Eesti ja eestluse toetaja nii USA-s kui ka kodumaal.  Selles on talle nii mõttes kui ka teos abiks olnud tema poola juurtega ameeriklasest abikaasa Brad Zaba. Nende lapsed, 4-aastane Bradin ja 2-aastane Markus, räägivad mõlemad oma vanuste kohta head eesti keelt. 
Fred Ise

Uued Tallinki laevad kurseerivad Hanko-Paldiski-Rostock liinil
Laevandusfirma Tallink äsjaostetud laev Superfast VII alustas teisipäeva, 11.aprilli õhtul sõitu Soome Hanko sadamast Paldiskise, graafiku järgi jõudis laev liini lõpp-punkti Saksa Rostocki sadamas kolma-päeva, 12.aprilli õhtul. “Superfast VII on juba sõidus ja Superfast VIII läheb samale liinile neljapäeva, 13.aprilli õhtul. Superfast IX on praegu Tallinna sadamas, aga lähipäevil hakkab temagi sõitma,” ütles Tallinki investorsuhete juht Peter Roose.
Laevad hakkavad sõitma Eesti lipu all liinidel Hanko-Paldiski ja Paldiski-Rostock. Hankost Rostocki jõuab laev 22 tunniga.
Ostetud laevad sõitsid siiani samuti Soome Hanko sadama ja Saksa sadama Rostock vahel, kuid ei põiganud Paldiski sadamasse.
Kolmel laeval töötab kahes vahetuses kokku umbes 340 inimest, kes kõik on Eesti kodanikud, ütles Roose.
Tallink maksis kolme laeva eest 310 miljoni eurot ning võttis ostuks 280 miljonit eurot laenu.
Superfast IX ostutehingu viis Tallink lõpule kolmapäeval. Superfast VII ja Superfast VIII ostutehingud viis laevafirma lõpule esmaspäeval.
Aastatel 2001. ja 2002. ehitatud ja üle 200 meetri pikad jääklassiga laevad võtavad pardale üle 700 reisija, laeva autotekk mahutab ligi kaks kilomeetrit sõidukeid ning laevade kiirus on üle 30 sõlme.
VES /BNS

President Rüütel andis Andres Tarandile üle teenetemärgi
Tarand sai Valgetähe I klassi teenetemärgi oma tegevuse eest Eesti riigi taastamisel ja kindlustamisel, teatas presidendi kantselei.
Sotsiaaldemokraat Tarand on europarlamendi liige.
VES/BNS

Valitsus kinnitas Euroopa Pagulasfondi programmi kavandi
Valitsus kiitis neljapäeval, 13.aprillil heaks siseministri esitatud Euroopa Pagulasfondi programmi kavandi aastateks 2005-2007, mis reguleerib varjupaigataotlejate vastuvõtmist, lõimumist ja tagasipöördumist. Euroopa Liidu nõukogu otsustas luua pagulasfondi 2000. aastal. Fondi eesmärk on toetada liikmesriike pagulaste vastuvõtmisel ja sellest tulenevate tagajärgede kandmisel.
Eesti saab fondi möödunud aasta vahenditest 7,8 miljonit krooni ning tänavustest samuti 7,8 miljonit. Eestile tuleval aastal eraldatav summa ei ole veel teada.
Eesti ei ole eelmise ja selle aasta rahasid veel kätte saanud. Fondi mulluse programmi raha saab kasutada selle aasta lõpuni, tänavust raha järgmise aasta lõpuni ning järgmise aasta raha 2008. aasta lõpuni.
Selle ja tuleva aasta programme rahastab Euroopa Komisjon 75 protsendi ulatuses, siseministeerium 15 protsendi ja projekti läbiviija 10 protsendiga.
VES/BNS

Ansip: eurole üleminek 2007. aastal on vähe tõenäoline
Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole samuti garanteeritud euro kasutuselevõtt 1. jaanuarist 2008. Ansip ütles neljapäeval, 13.aprillil valitsuse pressikonverentsil, et Eesti inflatsioon on suures osas seotud kütusehindadega ning ei ole mingit garantiid, et kütusehindade tõus võib tõsta Eesti inflatsioonitaset.
Peaministri hinnangul ei saa eurole ülemineku edasilükkumist nimetada praeguse valitsuse läbikukkumiseks, kuna kümneprotsendilise majanduskasvu juures ei ole majandusseaduste kohaselt võimalik hoida inflatsiooni madalal tasemel.
VES/BNS

Presidendikandidaat Toomas H. Ilves tõusis rahva uueks lemmikuks üleöö

13.aprilli Päevalehes ilmus ajalehe tellitud küsitlus, mis korraldati vahetult pärast erakondade presidendikandidaatide avalikustamist. Päevaleht uuris seekord ka seda, kuidas jaguneks rahva toetus juhul, kui president Arnold Rüütel ei kandideeriks ning kandidaatidena lisati küsitlusse ka Edgar Savisaar, Mart Siimann ja Arnold Rüütel kui varem enimmärgitud kandidaadid.
Pruukis vaid Toomas Hendrik Ilvesel öelda, et ta on valmis kandideerima Eesti uueks riigipeaks, kui europarlamendi saadiku poolehoidjate hulk läks lausa kihutades president Arnold Rüütli toetajate omast mööda. Kui veel märtsi algu-ses jäi Ilves Rüütlile selgelt alla, siis tänaseks on vahepeal kolme erakonna presidendikandidaadiks kerkinud mees 15 kandidaadi pingereas suveräänne liider.
Värske Turu-Uuringute AS-i küsitluse järgi on sotsiaal-demokraadist Ilvesel rahva seas 35-protsendiline toetus Rüütli 24 protsendi vastu. Kui lüüa kokku inimeste kolm esimest eelistust, on Ilvese edu veelgi võimsam. Sel juhul võib ta arvestada juba 53-protsendilise toetusega, mis on tervelt 21 protsenti enam kui kuu aega tagasi.
Kahe peafavoriidi tuules hoiab kindlat kolmandat kohta Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes on samuti oma populaarsust kasvatanud. Savisaar muutuks Ilvese peakonkurendiks siis, kui Rüütel peaks ikkagi otsustama, et ta teiseks ametiajaks ei kandideeri. Sel juhul korjaks Savisaar üles Rüütli “hääled” – kolme eelistuse edetabel annab Keskerakonna juhile praegu kõrge 43-protsendilise toetusnumbri. Märkimisväärselt on pöidlahoidjaid ka Tartu ülikooli rektoril Jaak Aaviksool, riigikogu aseesimehel Ene Ergmal ja riigikogu saadikul Peeter Tulvistel. “See on hea seltskond,” hindas esikuuikut Isamaaliidu kandidaat Tulviste, kes enda positsiooniga rahul ei olnud. “Olen ühe korra presidendivalimised läbi teinud ja tean, kui kiiresti see dünaamika toimub ja kohad vahetuvad.” Tulviste osutas sellele, et viimase poole aasta jooksul on ilmunud igasuguseid tabeleid erinevate tulemustega. “Ühelt poolt on kena, et ma sinna kuulun, aga teisalt ei kaldu ma neid järjestusi väga tõsiselt võtma,” märkis Tulviste. Ergma kõrval esineb tublilt ka teine naiskandidaat – Tartu linnapea Laine Jänes, keda näeks Kadriorus kolm protsenti küsitletutest.
Poliitikavaatleja Enn Soosaar põhjendas Ilvese suurt ülekaalu välispoliitilise võimekusega, mis oli talle kindlustanud hiilgava võidu juba europarlamendi valimistel. Soosaare kinnitusel on Ilves suutnud end näidata kompetentsena just välispoliitika alal.
“Kui heita pilk nendele neljale-viiele aastale, mil presidendiks on olnud Arnold Rüütel, siis on meie tagasilangus eriti tuntav välispoliitika vallas,” rääkis Soosaar.
“Eestlastel on kombeks end lätlaste ja leedulastega võrrelda. Läti on viimasel ajal silmatorkavalt edukas välispolii-tilisel areenil. Seda tänu nende mõjukale ja võimekale proua presidendile.” Soosaare hinnangul on juhtrolli kaotus eestlasi ilmselt riivanud. Edasine sõltub Ilvesest endast ehk tema võimest ning oskusest käituda nii, et rahvas tajuks teda riigipea ja rahvajuhina. Palju oleneb ka Rüütli sammudest, kui ta kandideerida kavatseb. Kas istuv president võtab või ei võta Ilvese väljakutse vastu, arutles Soosaar. “Kui ta eelistab hoida madalat profiili ja väldib avalikke diskussioone, on see pigem plussiks Ilvesele.” Nii või teisiti jälgib debatte rahvas, kes küll presidenti ei vali.
“Lootkem, et avalikkuse antud usaldusprotsendid mõjutavad tegelikke valijaid.” Nii Ilvest kui ka teisi kandidaate varitsevad Soosaare sõnul järgmisel neljal-viiel kuul mitmed ohud. “Mulle meenub presidendikampaania Soomes, kus kindla võitjana alustanud Tarja Halonen lootis mütsiga lüüa. Soomlastele ei meeldinud kandidaadi enesekindlus ja ta populaarsus hakkas ähvardavalt langema. Lõpuks jäi Niinisto Halosele vaid õige napilt alla.”
Ajalehe Postimees teatel vihjas president Arnold Rüütel hiljutisel visiidil Ida-Virumaale, et ta ei kavatse riigikogus presidendiks kandideerida.
Turu-Uuringute AS viis vahetult pärast võimalike presidendikandidaatide avaldamist läbi avaliku arvamuse uuringu, milles küsitleti 409 Eesti valimisealist elanikku. Nende andmeil jääks ka Rüütli väljajäämisel ikkagi selgeks meeliskandidaadiks Ilves Savisaare ees.
VES/BN

Venemaa kavatseb Eestilt nõuda kultuurivarade tagastamist

Venemaa kultuuriväärtuste valitsuse juhataja Anatoli Vilkovi sõnul kavatseb Venemaa lähiajal nõuda Eestilt kultuuriväärtuste tagastamist, ametlikku nõuet ei ole Eesti saanud. Vilkov ütles teisipäeval, 11.aprillil Moskvas pressikonverentsil, et Venemaa kavatseb lähiajal taotleda tagasi kultuuriväärtusi, mis asuvad Ameerika Ühendriikides, Prantsusmaal ja Balti riikides, eelkõige Eestis.
Vilkov ütles Intefaxi teatel, et Teise maailmasõja ajal läks Venemaalt kaduma 25 000 kultuuriväärtusega eset, millest on viimase viie aasta jooksul õnnestunud tagasi saada 5500.
Välisministeeriumi pressiesindaja ütles, et praegu ei ole Eesti saanud Venemaalt ühtegi ametlikku taotlust kultuur-väärtuste asjus.
Kultuuriministeerumi pressiesindaja ütles, et Vene saatkonna esindaja kohtus aprilli alguses kultuuriministeeriumi välissuhete nõuniku Madis Järvega ja tundis huvi, millised on seaduste järgi kultuurivarade tagastamise tingimused Eestist välismaale ja vastupidi.
Samal ajal ei olnud kohtumisel kultuuriväärtuste tagastamisest juttu.
Eesti soovib Venemaalt tagasi saada presidendi ameti-raha ja Esimese maailmasõja ajal Voronezhi viidud Tartu ülikooli kunstimuuseumi varasid.
Vene välisminister Sergei Lavrov ütles mullu 18. mail Moskvas piirilepingu allkirjastamisele eelnenud kohtumisel, et põhimõtteliselt tuleks ametiraha Eestile tagastada, kuid enne tuleb lõpetada teatud juriidilised protseduurid.
Voronezhi viidud Tartu ülikooli kunstimuuseumi varadest rääkides ütles Lavrov, et Venemaa pole nii kindel vajaduses see kollektsioon Eestile tagastada.
VES/BNS

Pommiähvardaja võitis Euroopa kohtus Eesti riiki

Euroopa inimõiguste kohus leidis, et Eesti kohtud rikkusid pommiähvarduste eest mitu aastat vangis istunud mehe protsessil õiglase kohtupidamise reegleid ning talle tuleb maksta valurahaks 101 400 krooni. 2001. aasta veebruaris mõistis Tallinna linnakohus kolmeks aastaks vangi mehe, kes 2000. aasta suvel tegi Pirita Selverile mitu pommiähvardust ja püüdis kaupluselt välja pressida miljoneid kroone. Varem kuus korda põhiliselt varguste pärast kohtulikult karistatud Hermo Taal (51) kohtuistungil end süüdi ei tunnistanud.
2001. aasta mais esitas Taal riigikohtule kassatsioonkaebuse, kuid sellele ei antud menetlusluba ning karistus jäi jõusse. Otsuse oli varem muutmata jätnud ka Tallinna ringkonnakohus.
Taal kaebas Eesti riigi 2001. aasta augustis Euroopa inimõiguste kohtusse ja 2004. aastal võeti asi menetlusse. 2005. aasta veebruaris arutas valitsus kokkuleppe sõlmimist Taaliga, kuid kokkulepet ei sündinud.
Euroopa inimõiguste kohtu otsuses seisab, et linnakohus mõistis Taali süüdi ebapiisavate tõendite alusel. “Kaebaja kaebab, et tema suhtes ei ole kohaldatud asja õiglast arutamist ning et tema õigust kaitsele on rikutud, kuna temale ei ole antud võimalust küsitleda ise ega lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid ei eeluurimise ega asja avaliku arutamise ajal,” märgib kohus.
Euroopa inimõiguste kohus märgib oma ühehäälselt vastuvõetud otsu-ses, et kohtuistungi nõuetekohane läbiviimine on kohtu ülesanne, ja antud juhul ei tehtud õigustatud jõupingutusi tunnistajate kohtusse ilmumise tagamiseks. Ka Tallinna ringkonnakohus ei teinud katset tunnistajaid üle kuulata, ehkki kohtul oli õigus seda ka omal algatusel teha.
Ehkki Taal nõudis oma moraalsete kannatuste hüvituseks vähemalt 33 100 eurot (üle poole miljoni Eesti krooni), otsustas Euroopa kohus, et Eesti riik peab Taalile maksma 6500 eurot (101 400 krooni), samuti tasuma kohtukuludeks 2500 eurot (39.000 krooni).
VES/BNS

Pühad tulevad…..

Räägitakse, et pühad tulevad.
Aga missugused pühad?
Ühed ütlevad, et munadepühad.
Teised, et kevadpühad.
Kolmandad, et lihavõtted.
Aegade jooksul on pühade õige nimi kõrvale tõrjutud.
Ateistlik ja ärimaailm on loonud mingid jänkude ja munadepühad.
Vasakpoolne, ristiusuvastane meedia rõhutab sedasama.
Paljud on jäänud ükskõikseks ja triivivad kaasa üldise vooluga.
Mis on siis need õiged pühad?
Pühade õige nimi on Jeesuse Kristuse Ülestõusmisepühad,
mille kohta on kirjutatud Piiblis.
Piibli alusel usuvad kristlased, et Jeesus suri Suurel Reedel ristil ja Jumal äratas ta surnust Ülestõusmisepüha hommikul,
sellest siis Ülestõusmisepühad.
Piibli alusel usuvad kristlased, et Jeesus suri meie kurjuse või pattude pärast.
Jeesus lunastas meie patud ja sellega oleme vastuvõetavad Jumalale.
Piibli alusel usuvad kristlased, et Jeesus on Jumala poeg ja meie Lunastaja.
Kui me võtame vastu Jeesuse õpetuse,
siis saame Jumala lasteks ja meil on Igavene Elu.
Muidugi me võime mune värvida ja koksida.
Muidugi me võime lastele jänkusid kinkida.
Muidugi võime rõõmu tunda kevade tulekust.
Sõna lihavõtted on tulnud vene usukommetest.  
Enne pühi ei tohtinud liha süüa.
Esimesel pühal oli siis liha võtmine.
See rahvapärane väljend pole õige ega sobiv Ülestõusmisepühade kohta.
Nii et meil on valik.
Kas tahame jääda ainult munakoksijateks?
Või on meie südametes ruumi ka Jeeuse õpetuse jaoks.
Õnnistatud Ülestõusmisepühi!
Allan Pensa,
Floridas

EELK Misjonikoori kontsertreis USA-s ja Kanadas

EELK Misjonikoor on saanud kutse osaleda 12.-16. juulini 2006 Missoulas (USA) toimuval Rahvus-vahelisel koorifestivalil (International Choral Festival Missoula, Montana www.choralfestival.org). Missoula rahvusvaheliste koorifestivalide traditsioon on alguse saanud 1987. aastal ja need toimuvad kord kahe aasta tagant. 2006. aasta festivalil osaleb umbes 20 koori, kes on välja valitud 150 kandidaadi hulgast. EELK Misjonikoor on üldse teine koor Eestist, kel on võimalus osaleda koorifestivalil ja tutvustada seal Eesti kultuuri ning muusikat. 1990. aastal esindas Eestit sealsamas Tallinna Kammerkoor.
Koor on saanud ka küllakutseid mitmele poole USA-s ja Kanadas enne ja pärast festivali (Columbus 07.-10.07, Vancouver 17.07, Seattle 18.07, Toronto 19.-21.07, New York 22.-24.07). Esile tuua võib näiteks ühiskontserdid Upper Arlingtoni sümfooniaorkestri (eestlasest dirigent Olev Viro) ja Columbuse sümfooniaorkestriga (dirigent George Schram). Neist viimase puhul on tegemist populaarse Columbuse vabaõhuüritusega Pops in the park.
Misjonikoor on tegutsenud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse juures alates 1998. aastast. Koor ühendab umbes 45 eri vanuses ja Eesti eri paigust pärit lauljat. “Oleme nagu perekonna mudel, kus on esindatud eri põlvkonnad. Vanemad inimesed säiluvad nooruslikumana, kui nad on noorte tegemistega kursis. Noortel on kasulik näha, et nad ei ole maailma keskpunkt,” selgitab koorijuht Maarja Vardja.
Kooriharjutused toimuvad kord kuus Tallinnas, mis eeldab lauljatelt lisaks pühendumusele kiiret õppimisvõimet ja suurt musikaalsust. Suur osa lauljatest on muusikakooli haridusega, mitmed ka kõrgema muusikalise haridusega. “Koorijuht oskab rõõmu meie seest välja tuua,” selgitas festivali konkursisõela läbimise saladust Leevi Reinaru, koorile turvalist peavarju pakkuva EELK Misjoni-keskuse juhataja. “Jumala armastus on meist igaühte puudutanud ja kokku liitnud, et seda armastust üksteisele ja kuulajatele edasi anda. Koorijuht on väga nõudlik, seegi tuleneb armastusest.
Kaheksa-aastase tegevuse jooksul on koorilt ilmunud 3 CD-d: Vaikuse laulud 1999, Hea soov 2001 ja Kiriktiil 2002. Repertuaari kuulub nii klassikaline vaimulik koorimuusika, aafrika ning afro-ameerika spirituaalid kui ka kaasaegne Eesti gospelmuusika. Oluliseks lauluks nõudlike teoste kõrval on lühikene Rõõmulaul: “See on vajalik lihtsalt “aitäh” ütlemiseks, näiteks ringreisidel pererahvale peavarju ja hoolitsuse eest,“ märgib dirigent, kelle sulest pärineb ka märkimisväärne osa koori repertuaarist. Koor on andnud kontserte arvukatel kiriklikel üritustel Eestis, aga ka Soomes, Venemaal ja Saksamaal. Misjonikoori sõnumist on osa saanud kinnipeetavad Tartu vanglas. 2003. aastal omistas Eesti Kirikute Nõukogu Misjonikoorile lokaal-oikumeenia aastapreemia teenete eest kirikutevahelise koostöö ja üksteisemõistmise edendamisel.
Repertuaari valikul koorifestivali jaoks on olnud lähtekohaks Eesti algupärane koorimuusika ja rahvamuusika, esinetakse rahvariietes. Kava sisaldab nii tuntud Eesti kooriklassikat (nt P. Sarapik, Ta lendab mesipuu poole), rahvalaulude seadeid (Mu süda ärka üles, Kangakudumine jt.) kui ka valikut koori tavarepertuaarist.

Piret Riim

Läti rahvuseeposest

Vist vähesed meist tunnevad lätlaste rahvuseepost “Lacplesis”, eestikeelse nimega “Karutapja”. Annan järgnevalt ülevaate sellest lugulaulust, kasutades Tallinnas 1973. aastal välja antud eestikeelset tõlget. Raamatu tekst on trükitud eeposele omases värsivormis, mitte proosatekstina. Kohati on ta isegi riimitud. Raamat valmis eesti-läti ühistööna (kunstiline kujundaja V. Valdmanis) ja võib seetõttu arvata, et teksti nüansid on eesti keeles edasi antud nii täpselt kui võimalik.
Rahvamuistenditele rajatud “Lacplesis” on lõplikus vormis autori Andrejs Pumpursi (1841-1902) vaba looming, seega sama vahekord nagu “Kalevipojal” ja Kreutzwaldil. Pumpurs pärineb Kuramaa osast, kus vanad muistendid olid täies elujõus säilinud. Siit ammendas Andrejs ema ja vanaema kaudu suure osa eepose materjalist. Lisaks kogus ta hoolega rahvalaule ja -muistendeid, eriti Lielvaarde piirkonnas, ning uuris huviga vanu linnuseid ja säilinud varemeid.
1860-te aastate lõpus tegi Pumpurs otsuse koostada kogutud materjali põhjal läti rahvuseepos. Peale kahekümneaastast tööd lõpetas ta “Lacplesise” aastal 1887 Tartus, kus sel ajal oli Pumpursi töökoht. Raamat ilmus Riias 1888. Võrreldes “Kalevipoja-ga”, mille rahvaväljaanne ilmus 1862, on “Lacplesis” ühe inimpõlve võrra noorem. Mahult on ta “Kalevipojast” väiksem. Kui viimane koosneb 22-st loost, kokku 270 lk (1954. a. ORTO väljaanne), siis läti eeposel on kuus lugu (eestikeelne väljaanne 149 lk). Ajaline perspektiiv on samuti erinev. “Kalevipoeg” liigub enamasti abstraktses minevikus; ainult eepose lõpus on juttu raud-rüütlitest. “Lacplesis” seevastu on tihedalt seotud sündmustega 12./13. sajandi piirimaal.
Esimene lugu: Piksejumala Perkoni lossis kuulavad jumalad Saatuseisa ettekuulutust, mille järgi ristiusk jõuab peagi ka Lätimaale. Saatuseisa räägib Kristuse õpetusest, kuid hoiatab, et õpetuse kandjad ei too rahvale midagi head. Jumalad alluvad saatuse tahtele, kuid tõotavad igati kaitsta lätlaste sugu.
Teine lugu: Preester Vaidelot toob Lielvaarde vanemale laanest leitud, emakaru poolt imetatud poisikese, keda vanem oma pojaks võtab. Kord, kui poeg on saanud 18-aastaseks, tormab metsas isa kallale karu. Poeg kisub looma määratu jõuga lõhki. Isa annab pojale nimeks Lacplesis – Karumurdja (Lacis = karu; “plesis” tuleb verbist “plest” = rebima). Poeg saadetaks nüüd Burtnieki lossi tarkust õppima. Teel peatub ta Aizkraukle kantsis, kus elab ilus neiu Spidala, kes aga on salajane nõid. Kui Spidala öösel puupaku seljas nõidade peole lendab, peidab Lacplesis ennast paku õõnsusesse. Ta elab kaasa võika nõidade orgia, kuhu ilmub ka kurat. Haripunktil veetakse sisse Kangar, väliselt vaga mees, kuid seesmiselt salalik, kes põrgu ähvarduse mõjul lubab kuradit aidata. Peanõid on Lacplesise kohalolekut märganud ja käsib Spidalat kojulennul pakku koos mehega Daugavasse heita. Sealt päästab teda veehaldjas Stabradze kes annab Lacplesisele ohtude eest kaitseks imepeegli. Edasirännul Burtnieki suunas kohtab Lacplesis noormeest nimega Koknesis (puukandja) kellest saab ta hea sõber.
Kolmas lugu: Põlismetsas elavat Kangarit külastab tormisel ööl Spidala. Koos sepitsevad nad vandenõu Lacplesise vastu. Nad ahvatlevad eesti hiidu, nimega Kalapuis, et see tuleks lätlaste külasid rüüstama ja võidaks võitluses Lacplesise. Samal ajal on laevaga tormisel merel saksa preester Diedrich. Liivlased päästavad reisijad ja Diedrich tuuakse Kangari juurde varjule. Diedrichist, Kangarist ja Spidalast saavad vandenõulased. Kangar lubab Diedrichit tutvustada liivlaste vanemale Kaupole, kellest on oodata sakslastele liitlast.
Burtnieki lossis elades armub Lacplesis Burtnieki tütresse Laimdotasse. Äkki tuleb teade, et Kalapuis rüüstab Kangari ümbruse külasid. Lacplesis läheb temaga võitlema. Võitluses aga sõnab Kalapuis, et raudrüütlite ohu tõttu peaksid eestlased ja lätlased omavahel rahu tegema. Nii ka toimub. Selle auks tehakse rõõmupidu.
Öösel aga moondab Spidala ennast Laimdota ema vaimuks ja meelitab tüdruku õue. Ta viiakse Kaupo lossi ning sealt saks-laste laevale. Kangar meelitab sinna ka Koknesise. Diedrichi võrku mässitud Kaupo lubab lahkelt sakslastel Riia linna rajada ja võtab vastu paavsti küllakutse. Laev lahkub, pardal Diedrich, Kaupo ning vangistatud Laimdota ja Koknesis. Kohale kihutab Lacplesis, kellele Kangar valetab, et Koknesis olevat ise soovinud Saksamaale sõita ja olevat salaja Laimdotat armastanud. Teade mõjub Lacplesisele raskelt, ehkki ta seda päris ei usu. Ta asub Laimdotat otsima.
Neljas lugu: Kaupo on Rooma hiilgusest väga mõjutatud ja lubab koju jõudes lasta ennast ja rahvast ristida. Samal ajal ehitavad sakslased Riia linna ja käivad maal ristiusku levitamas, tappes ja põletades. Rahvas taipab nüüd, kuidas neid on petetud. Saksamaal õnnestub Koknesisel päästa nunnakloostris hoitud Laimdota ja nad hakkavad otsima laeva kojusõiduks. Vahepeal on Lacplesis merel Laimdotat otsimas. Spidala koos peanõiaga eksitavad laeva Põhjamerele. Lacplesis palub abi Põhjaneitsilt, kes meestele kätte juhatab uue meretee. Mitme seikluse järele jõuavad nad saare juurde, mis laeva jõuga enda külge tõmbab. Saarel on juba palju laevu, meeskonnad kivistunult pardal.
Viies lugu: Saarel elab vana nõid kolme pojaga. Lacplesisel õnnestub raskes heitlu-ses võita kõik pojad ja surmata ka nõid ise. Sellega on hävitatud nõiduse kütked. Üht kahtlast õunapuud maha raiudes muutub see Spidalaks, kes armu palub ja tunnistab, et nad Kangariga aitasid Laimdotat ja Koknesi Saksamaale viia. Spidala põletab teda kura-diga ohjastanud lepingu ning kasutades nõia võlurauda, äratab laevade meeskonnad. Viimaste hulgas ka Laimdota ja Koknesis. Koknesis palub Spidalat endale naiseks ja neli sõpra elavad mõnda aega saarel, kuid mure kodumaa pärast sunnib neid tagasi pöörduma. Laev jõuab õnnelikult tagasi Daugava suudmesse.
Kuues lugu: Jaanitulel arutavad rahva vanemad tumedat tulevikku seoses sakslaste tulekuga ja kutsuvad kõiki võitlusele. Lacplesis valitakse ühendatud maleva juhiks. Enne sõtta minekut toimuvad Burtnieki lossis suured pulmad, kus laulatatakse Lacplesis ja Laimdota ning Koknesis ja Spidala. Noored ei saa kaua õnne nautida, sõjatee ootab. Lacplesise juhtimisel vallutatakse tagasi linnused, tehakse maatasa sakslaste asundused, vallutatakse isegi Kaupo linnus Turaida. Arvates, et maad enam midagi ei ähvarda, laseb Lacplesis sõjamehed koju minna. Piiskop Albert aga toob Saksamaalt abiväge, kaasas must rüütel, kes olevat võitmatu. Ühel õhtul ilmub Kangari juurde Diedrich, kellele Kangar reedab Lacplesise hiigeljõu saladuse: Lacplesis on sündinud emakarust ja tal on karukõrvad; kui kõrvad maha raiuda, kaob jõud.
Kaupo ja rüütlid tulevad Lacplesise juurde ettekäändel, rahu üle läbi rääkida. Kõrgel Daugava kaldal korraldatakse sõjamängud, kus must rüütel viimaks Lacplesise välja kutsub. Ägedas võitluses raiub rüütel maha mõlemad Lacplesise kõrvad. Vägilane haarab küll rüütli ja lükkab ta kaldalt alla jõkke, kuid kukkudes tõmbab see kaasa Lacplesise ja nad mõlemad hukkuvad. Seda nähes lõpetab lossis oma elu Laimdota. Teised läti sangarid langevad uues sõjas üksteise järele. Rahvas vajub orjusesse. Aga Lacplesist mäletab rahvas kaua. Vahel keskööl näevad paadimehed kõrgel kaldal kahte meest, kes võideldes sügavikku kukuvad, samal ajal kui lossist kostab kaeblik karjatus.
“Küllap silmapilk kord saabub,
mil ta verivaenlase
üksipäini alla tõukab,
sügavikku uputab –
siisap käes on õnneajad,
siisap rahvas vabaks saab!”
Nii lõpeb läti eepos samal toonil nagu eesti oma: “Aga ükskord algab aega…”
Raul Pettai

Teatrielamus kultuuripäevadel

Kultuuripaevade raames sai publik osa eelmise aasta eesti suurlavastusest “Külmetava kunstniku portree”, mis kirjeldas kunstnik Konrad Mägi elu ja loomingut. Etendus on Eestis võitnud mitmeid olulisi preemiad, sh Kultuurkapitali aastapreemiad ja Hendrik Toompere jun peapreemia parima meespeaosatäitjana.
Kuigi Mart Kivastiku etendus oli ilmselgelt kirjutatud koomilise noodina, jooksis sealt läbi sügav traagiline alatoon – kunstniku hingevalu iseenda leidmisel, pettumine otsingute sihis ja pettumine iseendas. Konrad Mägi rahutu loomus ei lubanud tal jääda paigale, vaid sundis otsima seda paika, kus rohi oleks rohelisem ja taevas sinisem. Siinkohal suutsid kindlasti paljud publiku hulgas tõmmata paralleele enda eluga – nii need, kes omal vabal valikul ja igatsusest “parema” elu järele on kodust eemale sattunud, kui ka need, kes kunagi saatuse sunnil kodu maha jätsid. Kas peame tõdema, et parem on alati seal, kus meid ei ole? Kes teab vastust? Ei leidnud vastust ka Konrad Mägi, kes isegi elu lõpul vaimuhaiglas viibides ikka veel oma laeva Itaaliasse ootas. Kuid tema laev ei tulnudki. Püüd täiuslikkuse poole hukutas Konrad Mägi, kuid andis väikesesse Eesti kunstimaailma hinnalise pärli. Mis võikski olla kunstniku üllaim saatus?
Teiseks etendust läbivaks teemaks oli külmus. Konrad Mägi otsingute sihiks oli saada sooja. Oli see vaid külm klii-ma, mis teda pagema ajendas nii Eestist, Peterburgist, Soomest kui Norrast? Pigem emotsionaalne külmus ja ükskõiksus, mis kunstniku ebastabiilsele ning tundlikule loomusele oli hullem kui füüsiline koormus.
Ilmselgest traagikast hoolimata oli etendusel ka piisavalt koomilisi hetki, mis panid saali naerust rõkkama. Ehteestlaslik pilav suhtumine iseendisse kajas läbi igast si-tuatsioonist ja pakkus äratundmisrõõmu. Fantastiline Hendrik Toompere sen flegmaatilise norra talumehena oli kindlasti etenduse lõbususe üks tipp-hetki.
Kummastav oli tajuda näitlejate ürgset eesti mehelikku jõudu Eesti Maja kammerlikus suures saalis, kuid see ebalus ümbritseva suhtes hajus juba mõne aja möödudes, kui valgetest seintest ning kroonlühtritest said vastavalt stseenidele kas vaimuhaigla kõledad seinad, norra igihaljad metsad-mäed või siis lõbus Itaalia/Prantsusmaa kõrts! See ehk ongi see teatri maagiline lummus, mis viitab näitlejate meisterlikkusele – viia vaatajad teise maailma ja unustada ümbritsev.
Kindlasti ei olnud Eesti Maja suur saal kõige sobivam sellise etenduse läbiviimiseks, eriti arvestades, et algselt oli see mõeldud esitatama vabaõhuetendusena. Näitlejad pidid ilmselgelt kohanema ruumikitsikusega ning kohati oli nende ebalust ruumi jaotamisel selgelt tajuda.
Maie Raitar viitab kavalehel kunstiteadlasele Alfred Vagale, kes iseloomustab Mägit kui “kummalist probleemi” Eesti kunstnike seas. Ma ei ole kindel, kas see etendus tõi selgust meile kui vaatajaile tema olemusest või lõi veelgi suuremat segadust. Mart Kivastiku tõlgendus aga intrigeeris kindlasti avastama enda jaoks kunstnik Mägi loomingut. Igatahes oli reedeõhtune etendus suur elamus, mis jättis hinge kummalise igatsuse. Igatsuse ära..? Või hoopiski igatsuse koju tagasi…?
Merike Pärtel

Kes mäletab?

1973. a. paiku hakkas okupeeritud Eestis levima anonüümne põrandaalune kirjutis pealkirjaga “Kuhu lähed, Eesti rahvas?” Selles analüüsiti olukorda, mis valitses tookord Eestis ja sõnastati tegevuskava, kuidas võita Eesti rahva ees seisvaid ohtusid ja säilitada rahvast ning tegutsemisvalmidust ajani, kui rahvusvaheline olukord teeb võimalikuks nõukogude kommunistliku okupatsiooni lõpetamise ja Eesti iseseisvuse taastamise.
Praeguseks on teada, et selle kirjutise autoriks oli endine poliitvang Valdur Raudvassar.
Oletatavasti kunagi 70-te aastate keskel jõudis kõnealune kirjatöö ka vabasse maailma.
Praegu on ettevalmistamisel traktaadi “Kuhu lähed, Eesti rahvas?” teaduslik väljaanne. Selle koostamisega seoses oleks vaja teada, kuidas see kirjutis tookord levis, kuidas see toimetati vabasse maailma, kus ja kuna seda avaldati ja trükiti.
Andres Küngi 1978. a. ilmunud raamatus En dröm of Frihet ja selle 1979. aastal ilmunud soomekeelses tõlkes Unelma vapaudesta (kus avaldati soome keelde tõlgituna ka terve tekst) on traktaadi pealkiri varustatud numbriga AS 2392. Kas keegi teab selle koodi tähendust?
Väljaande koostajaid huvitaksid igasugused faktid, kes ja kuna nimetatud kirjutist arutas ja mida sellest tookord arvati.
Meieni jõudnud mälestuste põhjal olevat Vabaduseraadio (Radio Liberty) programmides kõnealust teksti ette loetud, samuti mäletatakse olevat olnud kaks arvustust, neist üks Alex Militsalt, teine kelleltki pagulaseesti luuletajalt. Ootaksime igasuguseid teateid, mis neid väiteid täpsustavad või ümber lükkavad.
Ootame vastuseid aprilli ja maikuu jooksul meiliaadressil: [email protected] või postiaadressil: Ravila 70-19, Tartu
Väljaande ettevalmistajate nimel:
Jüri Adams

* The Front Page reports from the New York Estonian House, where an annual gala fest was held by the New York Estonian Educational Society. Dr. Toomas Sõrra began the evening with an overview of the many activities that are occurring at the Estonian House, which has helped breathe new life into the house. The evening’s event also honored two long-time New York Estonians whose active participation in the Society have done much to help keep Estonian culture alive. They were Endel Reinpõld and Agnes Morrison. Both Mr. Reinpõld and Ms. Morrison spoke to guests, recalling events in their lives, both in New York and other parts of the country and world.
* Ilmar Mikiver writes about German Chancellor Angela Merkel. She has been called a “breath of fresh air,” but Mr. Mikiver, agreeing with National Review editor Jim Geraghty that it is doing her a disservice. The article explains some of the things done by Ms. Merkel after assuming her position, including rebuilding better ties with the US, and taking a more critical stand against Russia. Likewise, she has come out strongly against dictatorships, both in the Belarus as well as Iran. Regarding Iran, she has noted that Germany cannot deal with a nation that has such an extreme anti-Israeli position. She has been dealing with problems head on, rather than pushing them off on the UN to deal (or not deal) with.
* Eerik-Niiles Kross writes about the crimes committed by Communists, noting that it is important to punish the guilty. But at the same time, he argues against a blanket condemnation of all Communists in Estonia as collaborators. But rather than forgetting the past or whitewashing it with personal versions of events, it is vital that everything be revealed. Those who have nothing to hide and were active in the Soviet system for personal reasons have nothing to fear, and all will be clear.
* Vello Helk writes about Jaan Tõnisson, a member of Estonia’s government in 1940 when the Soviets entered the country. Despite a history of nationalistic work in Estonia, Mr. Helk discusses some historians doing to Mr. Tõnisson what has also been done to Estonian president Päts; the attempt to show them as working closely with the Soviet Union, and, in essence, branding them as traitors. What Mr. Tõnisson did exactly to defend Estonia from German aggression is still being looked into. But this will require level-headed, academic investigation and not emotional, knee-jerk reactions.
* Raul Pettai writes on the Art and Culture page about the Latvian epic “Lacplesis,” or “Bear slayer.” Most Estonians know little if anything about the folk-epic of their Baltic neighbor, so Mr. Pettai gives readers an overview. The work was written, or compiled, by Andrejs Pumpurs, but as the Estonian Kalevipoeg, the work is really part of a long oral tradition. Like Kalevipoeg, Latvia’s epic tells of the exploits of a giant-sized man whose name is Lacplesis. He defends Latvia from assorted invaders, with pointed shots taken at Germans, who, after invading in the 13th century, held much power in Latvia.
* Two more articles about Estonian groups in the US celebrating Independence Day are in this week’s paper. Estonians and Estophiles in Salt Lake City gathered to celebrate the day with a little program as well as a chance to spend time together and celebrate. Chicago Estonians gathered at the Estonian House in Chicago to commemorate the day. About 130 people gathered at the house to celebrate Estonia’s birthday.

IMF Praises Estonia for Economic Growth

ER – A delegation of the International Monetary Fund (IMF), ending its six-day mission in Estonia, made a concluding statement saying Estonian key macroeconomic developments in 2005 attest to the economy’s continued dynamism.
According to the IMF statement Estonian growth accelerated to nearly 10 percent, propelled by strong investment and an export boom. “A pick-up in the private sector saving rate and a strong fiscal position contributed to a large decline in the current account,” concluded the IMF mission.
Prime Minister Andrus Ansip met with the head of the IMF mission to Estonia, Franciszek Rozwadowsk. The main topics of the meeting were the current condition of Estonia’s economy, development trends and the euro accession process.
The IMF representatives praised Estonia’s economic growth, which is based on earlier successful reforms, and recognised the low government debt and conservative budgetary policy. In the opinion of IMF, Estonia’s inflation level corresponds to the pace of economic growth.
Mr. Ansip confirmed that Estonia’s public finances are healthy. Over the last five years, the budget has been in surplus and the debt burden has been the lowest in the European Union. According to the Prime Minister, the government continues to implement the conservative budgetary policy which provides an environment favourable for economic development and contributes to preserving economic growth.
In the overall opinion of IMF, Estonia is well placed to join the EMU and would benefit from membership. Early euro adoption is an appropriate target since this would reduce, if not eliminate, the risks faced by the economy as it continues on the path to real convergence. Nevertheless a delay would not create significant risks so long as the CBA continued to be underpinned by strong financial and structural policies.

IMF Staff Visit to Estonia—Concluding Statement, April 5, 2006

Estonia’s enviable economic performance in the last decade and a half was marked by rapid real convergence and low inflation. This was facilitated by policies—a currency board arrangement (CBA), conservative fiscal policies, and liberal economic institutions—that created profitable investment opportunities and attracted a large inflow of private financing. Estonia’s strong performance under the euro-based CBA testifies to its readiness to join the EMU, a step that would foster increased economic integration and eliminate risks associated with having a separate currency. While a rise in inflation precludes adopting the euro by January 2007, as was planned at ERM 2 accession, the authorities plan to limit the delay with policies aimed at bringing inflation below the Maastricht threshold by mid-2007. This is an appropriate objective. While eventual euro adoption will reduce financial risks, however, it will not warrant complacency: rapid convergence has necessarily led to vulnerabilities—a wide current account deficit, rapid credit growth and, more recently, potential overheating—that call for vigilant financial sector monitoring and a cautious fiscal stance. The key policy challenges will be the same under the euro as under the CBA.

Read the entire report at: http://www.imf.org/external/np/ms/2006/040506.htm

PM Granted the Order of the Cross of Terra Mariana to Helmut Kohl

ER/ves – Prime Minister Andrus Ansip presented former German chancellor Helmut Kohl the decoration of the 1st class of the Order of the Cross of Terra Mariana for supporting Estonia’s strive towards independence. The presentation occurred during Mr. Ansip’s official visit to Germany.
In his speech Prime Minister Ansip spoke about Helmut Kohl’s contribution to the reunification of Germany and Europe, and his role in the changes at the beginning of the 1990’s in Europe.
“The reunification of Germany was an event of invaluable importance to all of reunified Europe. You grabbed hold of an opportunity that was open only for a moment and you made a decision, with your characteristic decisiveness, that democratic Europe had been waiting a long time for,” said Mr. Ansip.
The Prime Minister added: “It was the developments at Germany’s internal border that decisively lead to the restoration of our statehood. The fall of the Berlin wall showed that one era, embodied by Soviet occupational power, was over.”

Estonian NGOs Called to Assist Belarusian Youth

ER – Estonian non-governmental associations and civil activists have called for support to help repressed Belarusian young people continue their education in Estonia as hundreds of students have been expelled from universities because of acts and remarks unacceptable to the Belarusian authoritarian regime.
A statement sent to the government, parliament and rectors of higher educational institutions urges the Estonian state and universities to speedily offer scholarships and places at universities in this country to those young people whom Alexander Lukashenka has banned from studying in their own country and who have been expelled from universities there.
“This way we shall help uphold hope for the birth of a democratic Belarus and thereby defend the survival of the ideals of freedom on the European continent,” the NGOs said, adding that this is Estonia’s chance to show its respect for European values, that is, democracy and human rights.

POLITICAL BRIEFS

Estonia’s Res Publica, Pro Patria Union Decided to Merge
ER – The boards of Res Publica and Pro Patria Union gave the go-ahead to plans to set up a new party on the basis of the two parties.
The new party emerging from the unification of Res Publica and Pro Patria Union will be named “Eesti Eest” (For Estonia), according to a joint declaration of intent signed by the Pro Patria Union leader, Tõnis Lukas, and Res Publica Chairman Taavi Veskimägi.
The parties’ management will be unified during a transition period lasting till June 2007 when a congress of the merged party will take place.

Social Democratic Party Named Presidential Candidates
ER – The board of Estonia’s Social Democratic Party named the party’s candidates for the presidential election later this year; they are MEP Toomas Hendrik Ilves, Tartu University rector Jaak Aaviksoo and MP Liina Tõnisson.
The biggest number of votes was given to Mr. Ilves, who said he has in the last week and a half realized that the public has approved his decision to run for the position.
“Nevertheless, it is at present much too soon to predict the parliament’s final choice, only two parties have revealed their candidates,” said Mr. Ilves.

Third Estonian Honorary Consulate Opened in the United States
ER/ves – The new honorary consul in the US, in Portsmouth, NH is Irja Cilluffo whose consular jurisdiction covers New Hampshire, Massachusetts and Rhode Island. The honorary consulate is located at 179 Pleasant Street, Portsmouth, New Hampshire 03801.
Irja Cilluffo was born in Estonia in 1941 and has lived in Portsmouth for almost 20 years. Ms. Cilluffo is a business and languages graduate from the Zurich Business College. She works for an investement company Cilluffo Associates.