VES 16 – 26. aprillil, 2006

“Middendorfi jälgedes” linastub New Yorgi Eesti Majas

Filmimees Riho Västrik tegi kolme aastaga järele Eesti maadeavastaja Alexander von Middendorfi rännakud Taimõri tundras 19. sajandi keskel. Rännakutest valmi-nud film “Middendorfi jälgedes” linastub New Yorgi Eesti Majas 28.aprillil kell 7 pl. Kohale tuleb ka filmi helilooja Tiit Kikas.

VES Taimõri poolsaar on maailma kõige põhja-poolsem kontinentaalpiirkond.
9 kuud aastas on see poole Euroopa suurune maalahmakas lumega kaetud, külmakraadid ulatuvad –50-ni.
19. sajandi keskel läbis Eestist pärit baltisakslane Alexander Theodor von Middendorff Peterburi Teaduste Akadeemia ekspeditsiooni juhina Taimõri poolsaare lõunast põhja. Inimvõimete piiril toimunud ekspeditsiooni tulemusena täienes kaart paljude kohanimedega, esmakirjeldati uusi taimeliike ja põhjarahvaste kultuuri. Ajastule omaselt tegeles Middendorff erinevate valdkondadega loodusteadustest etnoloogiani, olles kõigis küsimustes teerajaja. Selle ekspeditsiooniga kirjutas Middendorff oma nime ajalukku.
Vene tsaari ja Briti Kuningliku Geograafiaseltsi medalitega pärjatud Middendorff jättis ajalukku jälje, mis on vastu pidanud ajaproovile. Poolteist sajandit hiljem otsustasid eesti teadlased oma kuulsa kaasmaalase teekonna järele teha, et näha, kui palju see kauge põhjapiirkond aastatega muutunud on. Eesmärk oli omal nahal tunnetada põhjas rändamise karmust ja uurida, mil määral on 160 aastat muutnud selle igikeltsal paikneva maa loodust ja inimesi. Eestlased kohtusid Avami tundras pärismaalastega, kelle esiisade abiga Middendorff jõudis Põhja-Jäämereni. Viimased 500 km ookeanini on tänapäeval täiesti inimasustuseta, ometi pole tundra kaugeltki tühi. Loomariigis käib suvel vilgas elu.
Arktika on kui lõputu raamat, mille läbilugemiseks kulub inimpõlvi. Taimõril on rännumehel võimalus kohtuda maailma suurima metsiku põhjapõdra karjaga, näha korraga tuhandeid rändlinde, kes on lennanud maailma servale pesitsema ja kalastada koos põliselanikega jõgedel, mis on kui-valt kalu täis. Uuele maadeavastajate põlvkonnale pole eelkäijate poolt kuigi palju avastada jäetud, aga see ei vähenda tänaste tegijate vaimustust kõike uuesti läbi teha.
Middendorfi reisid järele teinud filmimees Riho Västrik ei taha panna võrdusmärki nende matkamiste vahele, sest olud on niivõrd erinevad. “Middendorff läks reisidele, teadmata ette, kas ta tuleb sealt tagasi või mitte. Meie pidasime ikkagi plaani tulla elusalt tagasi ja tuua ära oma tehnika,” muigab Västrik.
Tehniliselt osutus võimatuks teha reis järele täpselt samamoodi. Suure osa teekonnast matkas Middendorff saanis mööda külmunud jõgesid. Tänapäeval pole enam saadaval koeri, kes kelku veaksid, ega kodustatud põhjapõtru. “Aga ega helikop-teriga pole ka mõtet seda marsruuti läbi teha,” arvab Västrik ettevõetud reisist. Nii jäigi üle võimalus teha Middendorfi reis järele mööda veeteed kummipaadis.
Filmi produtsendi Riho Västriku arvates on just Arktika perspektiivne suund loodusfilmide tegemiseks ja tema filmistuudio Vesilind järgmised sammud ongi seotud Kaug-Põhjaga. Stuudio osaleb tuntud saami filmimehe Paul-Anders Simma filmis “Kuidas tantsida karudega”. Niisamuti on koostöös lätlastega kavas film Rootsi-Norra tundrasaamidest.
Taimõri-reisidest on Västrikul kavas panna kokku raamat, mille aluseks oleks reisipäevik.

“Middendorfi jälgedes”
Rezhissöörid: Liina Trishkina, Riho Västrik
Stsenaarium: Riho Västrik
Operaatorid: Arvo Vilu, Vassili Sarana
Helilooja: Tiit Kikas
Produtsent: Riho Västrik
pikkus 80 minutit

Erbert Runge sai Scouts Canada auliikmeks

Erbert Runge, kandes kaelas Hõbe Hunti ja rinnas lillavärvilist auliikme tunnuslinti. Foto: Jaan Lepp

Nagu varem on juba VES’s kirjutatud, pälvis skm. Egbert Runge Kanada skautluse kõrgeima autasu — Hõbe Hundi medali, mille Scouts Canada andis talle üle oma skautjuhtide austamisvastuvõtul Ontario Science Centre’s (Ontario Tehnoloogiamuuseumis) 11. aprillil 2006.a.
Arvestades skm. Runge teeneid skautlu-ses valiti ta samal õhtul ka Scouts Canada auliikmeks. Varem on valitud kolm eestlast selle organisatsiooni auliikmeteks — skm. Jaan Lepp, skm. Enn Kiilaspea ja skm. Harold Kivi.
Kolmele eesti skautjuhile — nskm. Toivo Pajole, skm. Jaan Roosile ja nskm. Pearu Tammele — anti Medal for Good Service.
Jaan Lepp

Vabariigi aastapäeva koosviibimine Arizonas

Igal aastal tähistavad Arizona eestlased vabariigi aastapäeva lõbusa kokkutulekuga. Sel aastal 26.veebruaril tuli koosviibimisele Phoenix, Arizonasse kokku 23 inimest. Foto ja info Mai Mägi.

Enno Toomsalu
30 aastat Chicago Eesti Maja President

1967. aastast alates on Chicago Eesti Maja olnud tähtsaks kultuuriliseks keskuseks mitte ainult Chicago ümbruses, vaid võibolla kogu USA eetlaskonnale.
Märtsis 1976 valiti Chicago Eesti Maja presidendiks Enno Toomsalu ja ta on sellest saadik tagasi valitud 9 korda, nii et viimasel Chicago Eesti Maja üldkoosolekul 19. märtsil 2006 võis ta pühitseda oma 30 aasta ametijuubelit kui Eesti Maja president. See oli erakordne sündmus, sest vaevalt leidub kedagi teist, kes on 30 aastat oma igapäevase täisajalise ja vastutusrikka töö kõrval pühendanud suure osa oma vabast ajast ja elust Eesti rahvale ja eestlusele.
Enno Toomsalu juhtimise ja ennastsalgava töö tulemusena kasvas Chicago Eesti Maja ja kujunes paljudele kaasmaalastele „väikeseks Eestiks,“ kuhu tuldi sõpru kohtama, pidusid pidama, kontserte ja näidendeid nautima, rahvuslikke tähtpaevi tähistama, aga samal ajal ka keskuseks, kus kavandati üritusi meie sel ajal okupeeritud isamaa – Eesti- vabaduse eest võitlemiseks. Tuleb tingimata mainida, et kui kunagi oli vaja esindada Eestit või eestlasi kohalikus ühiskonnas või USA valitsusasutuste juures, siis Enno kunagi ei kõhelnud end vabaks võtmaks oma juhtivast tööst kui elektriinsener suure USA kompanii juures, et minna ja rõhutada: „Meie nõuame vabadust Eestile!“
Enno Toomsalu Chicago Eesti Maja presidendina on nii palju teinud Chicago Eesti Maja ja selle liikmete heaks, et on võimatu tema teeneid üksikasjalikult kirjeldada.
Enno ei ole olnud president, kes on ainult Eesti Maja juh-tinud, vaid alati, kui Eesti Majal on olnud vaja, kas juurde-ehitusi ja suuremaid parandusi või ka ainult igapäevast korrashoidu, on Eino esimesena käed külge löönud ja tegelikku, tihti rasket, tööd teinud. Tema ind ja entusiasm on ka palju teisi Eesti Maja liikmeid kaasa tõmmanud, nii et aastate vältel on suurem osa töid Eesti Maja juures tehtud tasuta ja vabatahtlikkuse alusel, mis on aidanud kindlustada Eesti Maja majanduslikku heaolu ja püsimist.
Kui mainida vaid üksikuid paljudest üritustest, mis on Chicago Eesti Majas aset leidnud Enno Toomsalu algatusel ja juhtimisel 30 aasta vältel, siis peaks nimetama iga-aastast jaanipäeva-Võidupüha pühitsemist 400-500 inimese osavõtul. Samuti on iga aasta suurejooneliselt tähistatud Eesti Vabariigi aastapäeva. Tartu Ülikooli 300. aastapäeva tähistati suure ja elegantse akadeemilise balliga. On olnud arvukalt solistide ja kooride kontserte, kaasa arvatud RAM’i kontsert Gustav Ernesaksa juhatusel. Oleme nautinud lavakunsti nii oma näiteringi kui ka külalisansamblite esituses. Nii võiks edasi ja edasi üritusi loetleda. Nimetame aga veel Eesti Maja suurimat üritust “Chicago Eesti Maja kutsub“ juulis 1986, mis tõi kokku 650 külalist. Selle suur-ettevõtte korraldaja ja hing oli Enno abikaasa Laine Toomsalu, aga ega Enno oma abi ka “vaka all“ ei hoidnud.
Akadeemiliselt kuulub Enno Toomsalu Korp! Frat. Estica’sse. 1997 aastal andis Korp! Frat. Estica Ennole korporatsioonilise Kuldmärgi teenete eest eestlusele.
Veebruaris 2003 tunnustas Eesti Vabariigi president Enno Toomsalu teeneid Eesti riigile ja rahvale Valgetähe 4. ordeni annetamisega.
Kui viimasel Chicago Eesti Maja üldkoosolekul 19. märtsil 2006 teatas Enno, et ta peale 30 aastat annab oma ameti üle nooremale generatsioonile, siis valis Chicago Eesti Maja üldkoosolek ühel häälel Enno Toomsalu esimeseks ja seni ainsaks Chicago Eesti Maja auliikmeks. Suurearvuline kohalolev liikmeskond avaldas Ennole tänu ja tunnustust püsti tõustes pika ja tugeva aplausiga, mis ei tahtnud lõppeda. Sellega ütles Chicago Eesti Maja liikmeskond ühele silmapaistvale väliseestlaskonna juhile: ”Tubli töö, hästi tehtud – ole tänatud!“
Endel Sepp

Lakewoodi Eesti Ühingu 60. aasta juubeliraamatust

Lakewoodi Eesti Ühingu 60. juubeliaasta raamatu “Lakewoodi Eesti Ühing – 60. Ülevaade ühe eestlaste keskuse elust ja tegevusest USA-s“, eeltööd on täies hoos ning peaks lähemas tulevikus lõppema.  Saabunud on hulgem nii Lakewoodis tegutsenud organisatsioonide tegevust kirjeldavaid artikleid kui ka perekondlikke kirjutusi.
Praegu on veel viimane võimalus nendel perekondadel, kes Lakewoodis on elanud või tegutsenud ja kes veel ei ole edastanud oma kirjeldusi raamatu kolleegiumile, seda teha.  Üksikisikutel, organisatsioonidel või eesti äriomanikel on ka võimalik raamatusse paigutada tervitusi.  Asjahuvilistel palutakse otsekohe kontakti võtta Maie Curriega, kas telefoni (732)736-1522 või e-posti teel ([email protected]).
Raamatu kolleegiumi tööd kooskõlastab Juhan Simonson, raamatu toimetajaks on Airi Vaga. Kaaneillustratsiooni eest on hoolitsenud Erik Must. Raamat ilmub umbes 300 leheküljelisena ja kajastab Lakewoodi eestlaste elu ja olu algaastatest tänaseni.
LEÜ Juhatus

ERKÜ valimiste tulemused

ERKÜ XIX Esinduskogu Valimiste Peakomitee oma 8. aprillil 2006.a. koosolekul kinnitas XIX valimiste tulemused. Valimised toimusid ainult kirja teel. Valimistest võttis osa 906 isikut. Valimiste Peakomitee tunnistas kehtivaks 904 valimissedelit ja kehtetuks 2. Hääletati 35 kandidaadile.
Valimiste tulemuste kohaselt Valimiste Peakomitee kinnitab ERKÜ X1X Esinduskogu liikmeks ja liikmekandidaatideks järgmised isikud koos neile antud häälte arvuga:.

ERKÜ XIX ESINDUSKOGU LIIKMED

LIIKMEKANDIDAADID

Vabariigi aastapäev Kesk-Florida Eesti Seltsis

Pildil aktuse peakõneleja prof. Jüri Kivimäe, Toronto Ülikooli ajalooprofessor, Elmar Tampõllu Eesti õppetooli juhataja. Foto: erakogu

Kesk-Florida Eesti Selts pühitses Eesti Vabariigi 88.aastapäeva laupäeval, 25.veeb-ruaril 2006 kaunis Countryside Country Club’is, Cleawater, Floridas. Koos oli 70 osavõtjat nii Floridast kui ka mitmest teisest osariigist ja ka Eestist. Koosviibimine algas kokteilitunniga, millele järgnes aktus. Meeleolumuusikat mängis kolmeliikmeline tütarlaste grupp, kes olid Eesti rahvariietes. Aktus algas palvusega õpetaja Priit Rebase poolt. KFES’i president Henn Rebane ütles avasõna ja sopran Ellen Parve Valdsaar laulis “Hoia, Jumal, Eestit”. Peakõneleja prof. Jüri Kivimäe, Toronto Ülikooli ajalooprofessor, Elmar Tampõllu Eesti õppetooli juhataja kõne teema oli “Eesti Vabariigi sünd: ajalugu kui ime”.
Hr. Väino Aare poolt oli langenute mälestuseks südamlik sõnavõtt, millele järgnes “Uinuge, langenud kotkad” trio poolt. Hr. Jüri Linask kandis ette päevakohase luuletuse ja tervitused luges ette seltsi laekur hr. Rein Raja. Jaan Kuuskvere, KFES abiesimees, tänas kõiki, kes selle ilusa ja südamliku aktuse kordaminekuks olid oma panuse andnud. Aktus lõppes Eesti hümniga. Järgnes maitsev lõunasöök ja loterii, kust nii mõnigi endale huvitavaid võite leidis.
Kokkuvõte aktusekõnest
Toronto Ülikooli Elmar Tampõllu nimelise Eesti õppetooli juhataja, professor Jüri Kivimäe pidukõnes, mille teemaks oli “Eesti iseseisvuse sünd; ajalugu kui ime”, arutati küsimuse üle, kuidas Eesti iseseisvus õieti sündis. Kõneleja juhtis tähelepanu sellele, et juba 1917. aasta Vene Oktoobrirevolut-siooni kaoses oli Eestis tugevnenud soov Vene riigist lahku lüüa. Eesti Maapäev kuulutas 28. nov. (vkj.15. nov.) 1917 end kõrgeima võimu kandjaks Eestis. 1918. aasta algul kujunenud ohtlikus sõjalises ja poliitilises olukorras lähtus Eesti Päästekomitee sellest otsusest ja sündis 24. veebruari Iseseisvusmanifest, mis esma-kordselt kuulutati avalikult välja Pärnus 23. veebruaril 1918.
Tallinnas moodustati küll Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, kuid Saksa okupatsiooni pealetuleku tõttu jäi tegelik iseseisvus üürikeseks. Järgnevalt osutas kõneleja 19. nov. 1918. aasta tähtsusele, mil Riias Saksa valitsuse esindaja andis Eesti riigivõimu üle Eesti valitsusele, sellega Saksamaa tunnistas Eesti riigi olemasolu. Kuid ka seda riigi-õiguslikku akti ei saa pidada viimaseks tähiseks Eesti iseseisvuse sünniloos, sest puhkes Vabadussõda.
Alles 2. veebr. 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Vene vahel sõlmitud Tartu rahu kindlustas iseseisva riigi olemasolu ja Venemaa tunnustas sellega Eesti iseseisvust. Tõdedes Eesti iseseisvuse kujunemise keerulist ja imelist ajalugu, rõhutas kõneleja lõpuks siiski 24. veebruari Iseseisvusmani-festi tähtsust ja tähendust Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel.
Maare Kuuskvere

Eesti toetab Washingtoni kommunismiohvrite memoriaali

Valitsus otsustas välisministeeriumi ettepanekul toetada kommunismiohvritele pühendatud memoriaali rajamist Ameerika Ühendriikide pealinna Washingtoni 65 500 krooni suuruse annetusega.
Monumendi rajamisega tegeleva sihtasutuse esindaja on varem pöördunud kirjaliku palvega Eesti saatkonna poole Washingtonis, et Eesti toetaks memoriaali rajamist rahaliselt.
Eelnõu seletuskirja kohaselt läheb memoriaali ehitamise toetamine kokku Eesti välispoliitiliste seisukohtadega kõikide autoritaarsete rezhiimide hukkamõistmisel ning annetusega oleks Eestil võimalik anda panus oma tõekspidamiste kinnituseks, luues samas endast positiivse kuvandi kui doonorriigist. Memoriaali rahaline toetamine oleks sümboolselt ka lahkunud president Lennart Meri töö jätkamine, seisab seletuskirjas.
Tänavu suvel hakatakse Washingtoni rajama enam kui sajale miljonile kommunismiohvrile pühendatud memo-riaali, mis on kavas avada järgmise aasta juunis. Kavandi kohaselt kujutaks memoriaal demokraatiat sümboliseerivat skulptuuri kivipjedestaalil, mis asetseb 100 ruutmeetri suurusel sillutatud väljakul. Memoriaal hakkab paiknema Kapitooliumi mäel Washingtonis.
Memoriaali rajamisega tegeleva sihtasutuse The Victims of Communism Memorial Foundation auesimees on USA pre-sident George W. Bush. Sihtasutus vastutab ka memoriaali edasise korrashoiu eest.
Sihtasutuse rahvusvahelise nõukogu liikmete hulka kuulus ka Lennart Meri ja kuulub Poola endine president Lech Walesa. Välisbalti organisatsioonide poolt on üks nõukogu liikmetest ka Balti-Ameerika Rahvuskomitee (Joint Baltic American Committee) esimees Karl Altau.
Balti-Ameerika Rahvuskomitee, kuhu kuuluvad Eesti Rahvuskomitee Ameerika Ühendriikides ning lätlaste ja leedulaste vastavad organisatsioonid, on teinud monumendi rajamiseks tugevat lobitööd.
USA eestlaste ajaleht Vaba Eesti Sõna on varem kirjutanud, et monumendi rajamine läheb maksma ligi 600 000 dollarit ehk ligi kaheksa miljonit krooni.
Läti valitsus on otsustanud memoriaali rajamist toetada 1500 USA dollariga ehk ümberarvutatult umbes 19 500 krooniga.
VES/BNS

Jürgen Kaljuvee süüdistust kergendati

Nädalalehe Eesti Ekspress andmetel areneb New Yorgi Eesti Haridusseltsi endise esimehe Jürgen Kaljuvee kohtuasi talle soodsalt. Detsembrikuus USA-s kokaiini ja võltstshekkidega vahele jäänud Jürgen Kaljuvee süüdistust on Ekspressile teadaolevalt vähendatud “ulatusliku varguse katsele” (attempted grand larceny), mis kujutab endast USA-s väiksemat sorti väärtegu (misdemeanor). 
Kadunud on ka süüdistus kokaiini omamises. New Yorgi kohtupraktikat tundva allika hinnangul tehakse seda esmakordse narkosüüdistuse puhul vahel eeldusel, et kohtualune nõustub minema narkoravile.
VES/BNS

TOIMETUSE KÜLALISI

Pildil reisibüroo Karol omanik Margus Parve ja pojad Karl (11) ja Kristjan (18) VES-i toimetuses. Foto: VES

Margus Parve: “Tegelen reiside korraldamisega ja olen reisibüroo Karol juhataja ning omanik. See on Tallinnas tegutsev 10 töötajaga ettevõte. Oleme New Yorgis esimest korda ja eesmärgiks on tutvuda New Yorgi kui reisisiht-kohaga nii äri kui turismi seisukohalt.
Meil on 4 päeva jooksul õnnestunud päris palju näha ja kogeda ja muljed on positiivsed.
Tore, et tegutseb Eesti Maja!

Riik investeerib Tallinna-Tartu maanteesse 4,5 miljardit
Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel on Tallinna-Tartu maantee ehitamine valitsuse prioriteet ning riik kavatseb tee ehitusse investeerida 4,5 miljardit krooni.
Tänavu on peaministri sõnul kavas Tallinna-Tartu maanteel ehitada Puurmanni sild, mis läheb maksma 100-150 miljonit krooni; alustatakse Vaida-Aruvalla lõigu remontimisega, edasi tuleb ehitada uus teelõik Kosest Mäoni.
“Kui leiame raha, on juba 2008. aastal võimalik alustada Mäo ümbersõiduga, kindlasti tuleb kahetasandiliseks muuta Mäeküla liiklussõlm, edasi tuleb Paia ristmik ehk meile kõigile tuntud Viljandi ristmik muuta eritasandiliseks, siis järgmised,” rääkis Ansip.
Viimase viie aasta jooksul on riik Ansipi sõnul Tallinna-Tartu maanteesse inves-teeringud kokku 726 miljonit krooni.
VES /BNS

Anne Erm sai Prantsuse Kirjanduse ja Kunstide ordeni
Kunstide ja Kirjanduse orden, millega kaasneb rüütliseisus, anti Eesti tuntuima jazzifestivali Jazzkaar peakorraldaja Anne Ermile tunnustusena Prantsusmaa ja Eesti kultuurisuhete arendamise eest.
Erm pälvis tähelepanu oma mitmekesise tegevusega. Hinnati tema olulist rolli Eesti kunstielus ansambli Kollaazh loojana ning tema pikaajalist tööd Eesti Raadios muusikatoimetajana. Erm on toonud 1970. aastast alates kuulajateni populaarseid muusikasaateid.
Olles pühendanud ühe oma esimestest raadiosaadetest Edith Piafile, said Ermi käe all teoks prantsuse muusika, eelkõige laulude lindistused eesti lauljate ning Eesti Raadio orkestri esituses.
“Jazzkaare” korraldajana ning Jazziliidu juhina on ta palju kaasa aidanud prantsuse artistide tutvustamisele Eestis ning teinud võimalikuks järjest nimekamate prantsuse muusikute Eestisse tuleku.
VES/BNS

Mart Laar pälvis Milton Friedmani auhinna
Endine peaminister Mart Laar saab Milton Friedmani nimelise auhinna vabaduse edendamise eest, teatab Wall Street Journal.
Auhinda välja andev Cato instituut tegi auhinnasaaja nime avalikuks neljapäeval, 20.aprillil. Mainekas majandusauhind antakse välja iga kahe aasta tagant. Varem on Friedmani auhinna saanud briti majandusteadlane Peter Bauer ja Peruu majandusteadlane Hernando de Soto vastavalt aastatel 2002 ja 2004.
Auhind, millega kaasneb pool miljonit dollarit ehk ümberarvutatult umbes 6,3 miljonit krooni, antakse üle 18. mail Chicagos toimuval tseremoonial.
Laar on öelnud, et Friedmani raamat “Valikuvabadus” oli ainus majandusalane raamat, mille ta enne 1992. aastal 32 aasta vanuselt peaministriks saamist oli läbi lugenud, kirjutab Wall Street Journal juhtkirjas.
Laar võttis omaks Friedmani ideed erastamisest, ühtlasest maksumäärast ja vabaturumajandusest ning juurutas need Eestis, muutes väikese riigi reformiliidriks mitte ainult Ida- vaid ka Lääne-Euroopas, kirjutab leht.
VES /BNS

Riigikogu ei nõustunud andma ametnikele streigiõigust
Riigikogus langes võimuliidu häältega menetlusest välja Sotsiaaldemokraatliku Era-konna (SDE) algatatud eelnõu, mis oleks andnud streigiõiguse kõigile abiteenistujatele ja enamikule ametnikest. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul hääletas eelnõu tagasilükkamise poolt 56 ja vastu oli kuus riigikogu liiget.
Komisjoni esindajana sõna võtnud Res Publicasse kuuluv Marko Pomerants viitas komisjoni otsust põhjendades valitsuse arvamusele, mille kohaselt peaks streikimine olema keelatud kõigile ametnikele kui avalikku võimu teostavatele isikutele.
Sotsiaaldemokraadid soovisid kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muudatustega tagada streigiõiguse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste tehnilistele töötajatele ning enamikule ametnikest ehk kõigile, kellele ei ole vastavalt rahvusvahelisele õigusele lubatud streikimist keelata.
Sellistele valitsusametnikele nagu abiminister, kantsler, asekantsler, maavanem, maasekretär, riiklik lepitaja, riigikantselei peadirektor ja soolise võrdõiguslikkuse volinik ning asutuste juhtidele jääks streigikeeld kehtima.
Sotsiaaldemokraatide kinnitusel tekiks eelnõuga avalikus sektoris tööd tegevatel inimestel ka tegelikkuses võimalus oma õiguste ja huvide eest seista ning see tooks kaasa avaliku sektori palgasüsteemide korrastamise.
Kehtiva seaduse kohaselt ei või streikida ükski ametnik, sõltumata sellest, kas ta teostab avalikku võimu või mitte, sealhulgas ka abiteenistujad.
Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba praegu streikimine keelatud eriseadusega. Nendeks on näiteks politseinikud ja päästetöötajad.
Õiguskantsler on varem juh-tinud tähelepanu, et riigisektoris ja kohalikus omavalitsu-ses töötavate inimeste abso-luutne streigikeeld on vastuolus põhiseaduse ja Eestile siduvate rahvusvaheliste lepingutega.
BNS

Ilves näeb tuumik-Euroopa tekke ohtu

Europarlamendi väliskomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Toomas Hendrik Ilves näeb Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartiklis ohtu, et Euroopa põhiseaduse leppe takerdumine toob kaasa niinimetatud tuumik-Euroopa tekke.
Ilves nentis, et ühisraha euro baasil toimiv tuumik suudaks palju kergemini saavutada poliitilist üksmeelt kui erinevate hoiakutega 25-liikmeline ja peagi 27-liikmeline Euroopa Liit. Euro on praegu käibel 12 EL-i riigis.
“Tuumikus nähakse enda meelest tõhusalt funktsioneerivat Euroopat harmoneerit maksu- ja sotsiaalpoliitikaga. Skeptilised britid, tõrksad taanlased, eelarvekonservatiivsed rootslased ning oma hoopis teistsuguste hädadega uued liikmed jääksid lihtsalt välja vahtima,” kirjutas Ilves. Tema sõnul oleks sellise tuumikuga ühinemine Eestile vastuvõetamatu eeldusel, kui jääb samaks meie praegune majandus- ja sotsiaalpoliitiline suund, näiteks parteideülene soovimatus harmoneerida maksupoliitikat.
“Kui euroalal baseeruvad “Euroopa Ühendriigid” hakkavad ajama järeleandlikku Vene-poliitikat ega arvesta realistlike põhjala ja Ida-Euroopa riikidega, võib peagi koita õudusunenägu,” nentis Ilves. Ta ütles, et vähemalt seni, kuni Saksamaa kantsler Angela Merkel üritab Euroopa põhiseaduse lepet (PSL) päästa, Euroopa Liitu niinimetatud Euroopa Ühendriikide tekke oht ei ähvarda.
“Merkel on juba pakkunud “alusleppe” ideed, mis võiks hajutada hirmu, et põhiseaduse mõiste läheb liiga kaugele. Pole aga mõtet loota, et EL-i seesmist halvatust talutaks kaua ning et midagi ette ei võetaks. Euroala riikide esimene poliitiline tipp-kohtumine on juba järgmiseks kevadeks kokku kutsutud. Petlik oleks ka loota, et euroalasse mittekuuluvad riigid saaksid tuumiku poliitilisi arutelusid kuidagi vetostada,” tõdes Ilves.
Ilves näeb selles olukorras Eestil kahte võimalust: kas liituda kiiresti euroalaga või näidata initsiatiivi PSL-i asjus. Tema sõnul ei sõltu euroga ühinemine ainult Eestist, kuna kiire majanduskasvuga kaasnev inflatsioon ei võimalda praegu euroga ühinemiseks vajalikke Maastrichti kriteeriume täita. PSL-i kriisi lahendamisel puudub Eestil Ilvese sõnul loodetud tulemuse garantii, kuid see on siiski võimalus.
“See eeldab oluliselt suuremat avalikkuse tähelepanu nii ajakirjanduse, riigiasutuste kui ka kodanike tasandil. Ent nagu täiskasvanud inimese maailm ei koosne vaid must-valgetest valikutest ja meeldivatest asjadest, on täpselt sama lugu ka küpsete riikidega. Sellist küpset, täiskasvanud Eestit me tegelikult ju tahtsime,” kirjutas Ilves.
VES/BNS

Pikaajalise elamisloa taotleja peab oskama eesti keelt

Riigikogu võttis kolmapäeval, 19.aprillil 67 poolthäälega vastu välismaalaste seaduse muudatused, mille kohaselt peab pikaajalist elamisluba taotlev välismaalane oskama eesti keelt vähemalt algtasemel.
Välismaalaste seadust ja sellega seoses ka teisi seadusi muutva seaduse eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu nõukogu direktiivid, mis käsitlevad pikaajalise elaniku staatuse andmise regulatsiooni ja perekondade taasühinemist.
Seaduse jõustumisel ei väljastata enam alalisi elamislubasid ning välismaalane, kellel on alaline elamisluba, saab pikaajalise elaniku elamisloa.
Aprilli algul tegi põhiseaduskomisjon eelnõusse muudatuse, mille kohaselt peab pikaajalist elamisluba taotlev välismaalane oskama eesti keelt vähemalt algtasemel. Välismaalane, kes esitab pikaajalise elaniku elamisloa enne tuleva aasta juunit, ei pea algtaseme eksamit sooritama.
Samas ei puuduta keelenõue praeguseid alalise elamisloaga isikuid, kes saavad pikaajalise elaniku elamisloa automaatselt.
Keeleeksami sooritamisest on vabastatud ka alla 15-aastased ja üle 65-aastased elanikud, isikud, kes on omandanud põhi-, kesk- või kõrghariduse eesti keeles, täisealised piiratud teovõimega isikud ning inimesed, kes oma terviseseisundi tõttu ei ole püsivalt võimeliselt keeleeksamit sooritama.
Aprilli alguses oli Eestis kehtivaid elamislube 242 880, neist alalisi 207 380.
BNS

Eesti ülikoolid muudavad sügisest hindamissüsteemi

Alates järgmisest sügisest hakkab Eesti kõrgkoolides kehtima uus hindamissüsteem, mis on koolide esindajate sõnul euroopalikum, kuid tudengitele kohati ebaõig-lasem, kirjutab Eesti Päevaleht. Uus hindamisskaala Euroopa Ainepunktide Ülekandesüsteem (ECTS) näeb ette, et ainekursuse läbijatest tohib vaid kolmandik saada kõrgeima hinde.
Praegu võivad lehe teatel heade teadmiste korral kõrgeima hinde saada teoreetiliselt kõik kursuse läbijad.
Haridus-ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja kohusetäitja Jaan Kõrgesaar ütles Päevalehele, et muutus tuleneb vajadusest Eesti haridussüsteem teiste EL-i liikmesriikidega võrreldavusse viia.
“Hetkel on arusaamatu, et kui üliõpilane omandab välismaal mõned ainepunktid, siis kui palju need Eestis väärt on,” märkis Kõrgesaar. Ta lisas, et samasugune segadus võib tekkida mõnede Eestis õppivate välisüliõpilaste puhul. Paljudes Eesti kõrgkoolides kasutatakse juba täna ainepunktide ja ECTS-ide paralleelset süsteemi. Tallinna ja Tartu ülikoolide esindajad rääkisid lehele, et vanade ainepunktide ümberarvutamine pole väga keeruline.
Esindajate sõnul on märksa keerukam ülikoolidel rakendada uut süsteemi, mille kohaselt pannakse hindeid mitte saavutatud tulemuste eest, vaid arvestades teadmiste mahtu võrreldes teiste üliõpilastega, kirjutas leht.

Enamik inimesi soovib Estonia huku uut uurimist

BNS/Faktum&Ariko uuringu kohaselt peab üle 70 protsendi inimestest vajalikuks algatada uuesti parvlaeva Estonia huku rahvusvaheline uurimine.
Uuringu kohaselt pidas laevahuku uue uurimise algatamist kindlasti vajalikuks 55 protsenti vastanutest, pigem vajalik oleks see 17 protsendi meelest.
Huku uut uurimist ei soovinud veidi alla veerandi ehk 23 protsenti inimestest, sealhulgas 12 protsenti pidas uurimise taasavamist kindlasti ebavajalikuks.
BNS/Faktum&Ariko uuringust selgub ka, et 26 protsenti inimestest pidas õnnetuse põhjustajaks pommiplahvatust ning 24 protsenti nägi selle taga mingit muud põhjust, näiteks salakauba, sealhulgas sõjatehnika vedu, poliitilisi tagamaid, kuritegevust, õnnetute juhuste kokkulangemist ning vastutavate inimeste lohakust. Vaid kümnendik inimestest pidas huku põhjuseks tehnilisi puudusi laeva ehituses.
BNS-i tellimusel küsitles Faktum&Ariko 4.-6. aprillini telefonitsi 402 valimisealist inimest üle Eesti.
BNS

NY Eesti Naiskoori vaimulik kontsert

NY Eesti Naiskoor esinemas 26.märtsil NY Pauluse kirikus. Foto: erakogu

Pauluse kogudus 26. märtsil, 2006
Koorijuht: Andrejs Jansons
Sõnalises osas: praost Thomas Vaga
Orelil: Koguduse organist Ingrid DeSisto

Eesti naislaulu kauaaegse ainsa esindajana Ameerikas on NYE Nais-laureaatkoor oma loorberid juba ammu ära teeninud alati värske repertuaari esitamisega. Ka seekord tervitas rohket kuulajaskonda värske bukett 11-ne lauluga pakutavas kavas.
Koori peakomponist Helen Duesbergi “Sanktuse”, “Dona Nobis” ja “Särava tähe” kõrval oli kavas Bachi “Mu südames on pühapäev”, Mendelsohni “Tõsta silmad üles”, Cesar Franki “Oh Issand Püha (seade) Saebelmani “Helde Isa”. Noorheliloojaist Mart Siimeri “Hüüan Su poole” (klaveri saatel), Schuberti “Kui südant piinab valu” ja suurhelilooja Rudolf Tobiase “Jeruusalemma tütred”. Milline rõõmustav valik, tunnustamaks koorijuht Andrejs Jansonsi ja koori head maitset ja tahet parimat pakkuda.
Õnnetuseks võib lugeda koori ebanormaalset asetust kõrge rõdu esinurgas suure klaveri taga ja maestro juhatamas vastaspoolsel rõdul vaevalt nähtavana, mis halvas kaasaelamust. Alte oli minimaalselt kuulda ja domineerivalt kõlas üks hele sopran. Miks ei lauldud altari ees, kõigile nähtavalt-kuuldavalt?
Pastor Thomas Vaga lähetus oli sündmusekohaselt positiivne tervitus muusikale ja naiskoorile. Ta ütles muuhulgas järgmist: “Kiitus ja tänu Jumalale, kelle sihiks on olnud Issanda ja inimliku loomingu ülistamine, tänase esineja NYE Naiskoori kauni laulu läbi. Muusika ühendab maailma üle ideo-loogiliste, usuliste ja rahvuslike piiride. Eks ole me kõik seda kogenud”.
Kava teine osa oli koguduse kauaaegse organisti August Ruudu (Ruut) abikaasa Hilda Ruudu (1903-2005) ja tütre Eetla (Eti) Leetma (lahkunud 19. märtsil) mälestamine pärja ja foto taustal altaris. Nende mälestuseks laulis naiskoor: psalm 23 Antonin Dvoraki “Jehoova mu karjane”. Mälestati ka 14. juuni 1941 ja 29. märtsi 1949 küüdita-tuid.
Päeva orelimuusika soolo esitas organist Ingrid DeSisto. Avamänguna Peeter Süda “Pastoraali” ja postluudiumiks Vidori “Toccata”.
Kõik esitlused said hea vastuvõtu osaliseks. Kaunis pühapäev lõppes maitsva kohvilauaga Tuula Malmilt Tiia McGoverni assisteerimisel Hilda Ruudu ja Eti Leetma mälestuseks ja tänuks kaasaaitajaile. Samal ajal toimunud Kultuuripäevade tõttu oli rahvast erakordselt rohkesti.
Juta Kurman

Eesti Rahvuskultuuri Fondi edutee

Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF), asukohaga Tallinnas, alustas möödunud aasta juulis oma 15. tegevusaastat. Millega tegeleb ERKF? Nende äsjasaabunud aastaraamat, mis annab ülevaate tegevusest 2003-2005, väljendab seda ERKF nõukogu esimehe, dirigent Eri Klasi sõnadel nii: “Riigi kultuurpoliitika nurgakivideks on iga-aastased riigieelarvelised eraldused ja Eesti Kultuurkapitali projektipõhine toetussüsteem. Ent eesti kultuur vajab ka sõltumatuid annetajaid, neid, kes […] nimelise allfondi kaudu jäädvustavad oma nime ja panuse eesti kultuuri kestmislukku.” ERKF-i majandusaruandes seisab täpsem definitsioon: “Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond on iseseisev kasumit mittetaotlev organisatsioon, mis on asutatud Eesti rahvuskultuuri heategevuslikuks toetamiseks rahaliste vahendite sihipärase kogumise, valitsemise, kasutamise ja jagamise kaudu.” Lisaks esimehele Eri Klasile kuuluvad Fondi nõukokku teadlane Jüri Engelbrecht, kontserdikorraldaja Madis Kolk, filmirezhissöör Rein Maran, teatrilavastaja Ingo Normet, folklorist Ingrid Rüütel, helilooja Eino Tamberg, arheoloog Jaan Tamm, graafik Vive Tolli, kirjanik Mati Unt ja literaat Rein Veidemann. Fondi tegevdirektor on Toivo Toomemets.
On rõõmustav, et selline eraalgatuslik, eesti kultuuri edendav ettevõte on loodud ja et ta on olnud edukas nii palju aastaid. Nagu varem mainitud, koosneb ERKF nimelistest allfondidest. Nimelise allfondi loomiseks on nõutav vähemalt 100 000 krooni suurune annetus (praeguse kursiga US $ 7874, Canada $ 9091, Rkr. 59880). 14. tegevusaasta lõpuks oli selliseid allfonde moodustatud 96 ja moodustamisel oli 15. Nad kõik on alustatud kas üksikisiku, grupi või mõne asutuse/organisatsiooni poolt, sihiga toetada Eesti kultuurielu mingit kitsamat või laiemat aspekti – noorte haridustee, täiendõpe, kultuuritegevus paljudel aladel, teaduslikud uurimused, õppereisud jpm. Ruumipuudusel ei saa neid kõiki siin loetleda, kuid toon mõningad juhuslikult valitud näited.

Loodan, et loetelu annab lugejale pildi ettevõtte mitme-külgsusest. Rida allfonde on asutatud väliseestlaste poolt. Nii näiteks toetab Abel-Mirka Fond eesti majandusteaduste üliõpilaste koolitust USA-s.
Nüüd ERKF-i rahalisest küljest. Kogu tegevusperioodi, 1991-2005, tegevustulemus (tulude-kulude tasakaal) on 52,185,761 krooni. Viimase tegevusaasta (2004-2005) jooksul laekus 554 taotlust, millest rahuldati 308, kogusummas 3,186,702 krooni. See summa jaguneb alade järgi: haridus – 31.5%, kunst ja teater – 17.6%, muusika – 17.5%, rahvusteadused – 9.8%, rahvakultuur – 5.1%. Väiksemad kategooriad on filmikunst, kirjandus, meditsiin, tehnika jt.
Kui keegi on ERKF-ist lähemalt huvitatud, siis on siinkohal kontaktandmed: Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond, A. Weizenbergi 20a-13, 10150 Tallinn Telefon: +372 601 3428, E-post: [email protected], Kodulehekülg: www.erkf.ee
Raul Pettai

Eesti kultuuriministeerium ei leidnud raha Tubina festivali jaoks

2001. aastast korraldatud rahvusvaheline festival “Eduard Tubin ja tema aeg” jääb sel aastal ära, kuna festivali korraldajate sõnul ei andnud kultuuriministeerium neile ürituse korraldamiseks raha.
Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu teatel sõlmis ühing detsembris koostöölepingu Eesti Kontserdi ja Eesti raadioga ning saatis kultuuriministeeriumile festivali eelarve.
Festival oleks pidanud toimuma 17. maist 8. juunini ning selleks oli saavutatud juba ka kokkulepped nii väliskülaliste kui ka kodumaiste interpreetidega.
Selle aasta 13. aprillil saatis kultuuriminister Raivo Palmaru aga Tubina Ühingule kirja, milles teatas, et ministeerium ei planeerinud 2006. aasta eelarvesse Tubina festivali ning pingelise eelarve tõttu ei toetanud Kultuurkapitali Nõukogu festivali toetamist.
Seetõttu on Tubina ühing sügavalt nördinud Palmaru otsuse ning varasematest lubadustest taganemise pärast.
“Ministri otsus heidab halba varju mitte ainult eesti riigi kultuuripoliitikale, vaid rii-gile tervikuna. Rahvusvaheline festival “Eduard Tubin ja tema aeg” 2006 on ainus regulaarne rahvusvaheline muusikafestival Eestis, mis ei leidnud kultuuriministeeriumi toetust,” teatas Tubina ühing.
Kultuuriministeeriumi pressiesindaja Ave Toots-Erelti sõnul leppisid Palmaru, ministeeriumi kantsler Siim Sukles, Eesti Kontserdi peadirektor Aivar Mäe ning Tubingu ühingu esindajad Vardo Rumessen ja Toomas Velvet aga 2005. aasta augustis kokku, et festivali hakatakse edaspidi korraldama üle aasta.
“Kohtumisel jõuti põhimõttelise otsuseni, et kuna üks oluline etapp sai helilooja juubeliaasta tähistamisega läbi, tuleb nii ürituse sisu, vorm kui ka arengusuunad üle vaadata ning et tegemist on ühe kallima muusikafestivaliga Eestis, oleks põhjendatud korraldada seda edaspidi üle aasta,” teatas Toots-Erelt.
2006. aastal toetab kultuu-riministeerium Toots-Erelti sõnul Tubina ühingut 300 000 krooniga, nagu eelnevatelgi aastatel.
“Nii et ministeeriumi toetus ühingule on jäänud samaks,” kinnitas Toots-Erelt.
Tubina ühingu teatel planeeriti 2006. aasta festival kammermuusikafestivalina pühendusega Tubina suure kaasaegse Dmitri Shostakovitshi 100. sünniaastapäevale.  
Eelmisel aastal osales Tubina festivalil 6 külalis-orkestrit Euroopast, kes koos ERSO ja Vanemuise sümfooniaorkestriga kandsid ette Tubina kõik kümme sümfooniat.  
“Vastukajad nii meil kui välismaal olid ülivõrretes ja  korraldajad tegelesid innukalt 2006. aasta festivali ettevalmistamisega,” teatas Tubina ühing.
VES/BNS

* The Front Page reports on a new film by Estonian director Riho Västrik, which explores the trip taken by Alexander Theodor von Middendorf to the arctic. von Middendorf undertook his journey over 150 years ago, and the director wanted to return to see how much has changed over the years. The result is a movie, “In the steps of Middendorf,” which will be shown at the Estonian House in New York on April 28. The article discusses the diverse world of the arctic as found by the adventurers and their film crew.
* The second article on the page announces that Scoutmaster Egbert Runge was awarded the highest honor in Canadian Scouting, the Silver Fox. Mr. Runge was also awarded honorary membership in the Canadian Scouts.
* Ilmar Mikiver writes about the economics of fear. An article is cited which notes that the debate over global warming has become a billion dollar business, with both sides having much to gain. He notes in a cited article, that many of those who warn the world of global warming have economic interest in spreading these warnings, and thus perpetuate more income for themselves. They sell fear. Likewise, the economics of fear has been played in France, where the government has, for many years, played on the fears of the people for gain. With riots in the streets, though, it may seem that the tactic is just about played out. The big difference between the two is that politicians and academics can milk the environmental panic and fear cow for a long time. The French, on the other hand, are just about bankrupt.
* Vello Ederma speculates on the upcoming Estonian Presidential race. Although many candidates are being floated, thus giving the notion of a democratic choice, he warns that come June, very few will be left or remembered. A strongly touted candidate at this time is Toomas Hendrik Ilves. But Mr. Ederma fears that the Center-Left parties in Estonia will not allow him to be elected and he will be pushed aside. To re-elect Arnold Rüütel, argues Mr. Ederma, is a step backward.
* Vello Helk also comments on the upcoming Presidential race. He comments on the possibility of Arnold Rüütel running for re-election. At this time, no decision has been made, and a spokesman has stated that none will be made until June. Mr. Helk speculates both ways, noting that for former Communists, the presence of Mr. Rüütel in Kadriorg is necessary. Estonia needs someone younger and more connected to the world, rather than a left over of the status quo from the Soviet times.
* The Eduard Tubin festival, held since 2001, will not be held this year, according to organizers who claim the Ministry of Culture did not support the event with funds. The article, appearing on the Art and Culture page, discusses the situation, with both sides commenting on why the money was not found, and why the event cannot be held. The Tubin festival, organizers claim, is one of the largest music festivals in Estonia which draws an international audience.
* Page 5 reports on the performance of the NY Estonian Women’s Choir at the Estonian St. Paul’s congregation in NY. The concert featured a varied repertoire, accompanied in word by Rev. Thomas Vaga, and with organ by Ingrid DeSisto. The event was well received with a large audience due to the concurrent Estonian Culture Days.

Estonian Parties Nominated Presidential Candidates

ER/VES – Five of Estonian political parties have nominated a total of 12 names all in all as presidential candidates.
MEP Toomas Hendrik Ilves was named by the Reform Party, Pro Patria Union and the Social Democratic Party, and Rector of Tartu University Jaak Aaviksoo was on the lists of Res Publica and Social Democrats.
The Reform party also proposed Population Minister Paul-Eerik Rummo and the Mayor of Tartu, Laine Jänes.
The Centre Party’s candidates were parliament Speaker Toomas Varek, Head of the Parliamentary Foreign Affairs Committee Enn Eesmaa and Chairman of the Tartu City Council Aadu Must.
Res Publica named in addition to Mr. Aaviksoo the Deputy Speaker of the Parliament Ene Ergma and the Chairman of the Board of Eesti Telekom, Jaan Männik.
Pro Patria Union’s two other candidates were MP Peeter Tulviste and businessman Jaan Manitski, and the Social Democratic Party also put forward MP Liina Tõnisson.
Parties engaged in a search for a joint presidential candidate decided to give the nominees a month to present their views and start narrowing the field in May.
The People’s Union has floated the name of President Arnold Rüütel, although Mr. Rüütel has not made any comment or expressed any intent to run for re-election. He has until well into the summer to make a decision. The election will occur in the fall, after many of the candidates will have dropped out or been dealt out as a result of political deals to support stronger candidates.
Currently, according to The Baltic Times, Toomas Hendrik Ilves is most favored to take over the presidency.

Keys to border treaty with Russia in Brussels and Washington

“To sign the border treaty, both Estonia and Russia should make concessions and step back a bit, but I do not think it would happen this year, it is a long process,” Estonian MP Mikhail Lotman (Res Publica) said in an interview to a REGNUM correspondent in Tallinn on April 18, the Russian news agency reports.
Mikhail Lotman noted that, to his opinion, “the key to signing the treaty between Russia and Estonia is kept in Brussels and a bit in Washington.”
Estonian Foreign Minister Urmas Paet believes that “between Russia and Estonia very good practical relations have been established. Every year, more and more tourists arrive in Estonia, relations at the level of police agencies, border services, as well as cultural and educational relations are very good. However, political relations, of course, had a negative experience last year with the border treaty.” The minister stressed that “settlement of the treaty issue lies within interests of both Russia and Estonia.”
“We are waiting for Russia to submit the treaty to the parliament and ratify it as it was done by the Estonian parliament,” said the minister. “Our parliament has changed nothing in the treaty signed by me and the Russian foreign minister.” According to Urmas Paet, some Russian politicians do not like that Estonian MPs pointed out that we live in the republic that started in 1918 not in 1991.” “I hope that Russia will come to this process, but hardly this year,” noted Mr. Paet.

Estonia and Germany Wish to See a Strong EU

ER – Prime Minister Andrus Ansip met with the Chancellor of Germany Angela Merkel to discuss Europe’s future and energy security issues. Ansip outlined Estonia’s endeavours in joining the Eurozone.
According to Prime Minister Ansip, the European Union faces the great challenge of how to restore people’s trust in the Union.
“I am glad that a principal agreement has been reached on the Union budget with the European Parliament. The next great challenge is the Constitutional Treaty. Estonia wishes to belong to a strong European Union and will continue the ratification of the Constitutional Treaty in the Riigikogu this spring,” said Ansip.
According to Merkel, the entry into force of the Constitutional Treaty would be a great leap toward strengthening common foreign policy, which is important to Europe and especially the smaller Member States. Germany welcomes Estonia’s decision to continue the Constitutional Treaty procedure.
Chancellor Merkel stressed the increasing importance of energy issues in the European Union.
Both Estonia and Germany wish to find solutions on the European level to establishing transnational electricity system connections, ensuring the security of supply and diversifying sources of energy. The government leaders expressed their hope that discussions for the approval of CO2 trade rules beyond 2012 will begin in the near future.
Another energy issue discussed was Russia’s great role in supplying fuel to Europe. Estonia and Germany share the common interest of establishing a constructive dialogue with Russia in this sphere. Both countries hope that Russia will decide to join the International Energy Charter that regulates the principles of energy trade.
Prime Minister Ansip acquainted the Chancellor of Germany with Estonia’s wish to join the Eurozone. “Nearly 10% economic growth and the high world market prices of fuel may become the factors governing if and when we can adopt the euro. Estonia’s membership will add one state with a strong and stable economic policy to the Eurozone,” said Ansip.
According to Merkel, Estonia is like a hostage to quick economic growth in this respect. The Chancellor added that this was a multi-faceted issue that certainly needs further discussion to be resolved.

Estonia to Seek Membership of UN Human Rights Council in 2012

ER – Estonia has decided to present its candidature for election to the UN Human Rights Council for the period from 2012-2014.
According to the Foreign Ministry presenting Estonia’s candidature for that period enables Estonia to better plan its membership and make necessary preparations.
The first elections to the newly established council that will consist of 47 members of the UN will be held at the General Assembly session on May 9 this year.

Police defuse bomb in Talinn apartment

Estonian police defused a bomb in the Tallinn apartment of a man who had apparently planned to use it to commit suicide, the Irish daily Evening Echo reported last week.
Security Police would not identify the suspect by name, as is customary in Estonia, but said he was 44 years old and was a native Russian speaker living on Pae Street in an area that has seen a series of explosions, some fatal, over the past 10 years.
Police said they were tipped off by neighbours and found a live bomb containing 200 grams of TNT in the suspect’s apartment. The suspect was detained outside his apartment.
Police evacuated the apartment buildings adjacent to the suspect’s and a bomb squad team defused the bomb.
In sharp contrast to the medieval charm of downtown Tallinn, the Soviet-era Lasnamae district, which is home to Pae Street, is made up of rows of run-down apartment blocks built in the 1970s and 1980s.
Most of the more than 100,000 residents belong to Estonia’s Russian-speaking minority.