|
Koolide kokkkutulek Lakewoodis
Hetk kokkutuleku algusest Lakewoodi Eesti Majas, kus veel kõik põnevad üritused ootavad ees. Foto: Merike Pärtel
Kes oli see eesti kirjanik, kes armastas loodust ja kannatas skisofreenia all? Milline eesti sportlane treenis ise, ilma treenerita? Kas teate vastuseid nendele küsimustele? Baltimore’i, Lakewoodi ja New Yorgi Eesti Koolide lapsed igaljuhul teadsid! Kui mälumängu läbiviija Urmas Kärner neid ja teisi küsimusi esitas, tõusis saalis kätemeri.
22. aprillil 2006 toimus Lakewood, NJ-s Idaranniku Eesti Koolide kokkutulek, mille korraldajaks olid teist aastat järjest New Yorgi Eesti Kool. Kena traditsioon, mis toob korra aastas kokku Ameerika Eesti koolide õpilasi, on kestnud juba mitmeid aastaid. Seekordseks teemaks oli „Tuntud eestlased.“ Õpetajad olid koostanud peatuspunktid, kus 25 minuti jooksul said lapsed ülevaate kuulsamatest Eesti inimestest.
Tiina Vaska tutvustas lastele tuntumaid Eesti riigitegelasi alustades muistse vabadusvõitluse juhi Lembitu ja lõpetades hiljaaegu Friedman’i majanduspreemia saanud esimese Eesti peaministri Mart Laariga. Sportlastest rääkis Laine Skonberg — ja ilmselgelt vägagi edukalt, sest hilisemas mälumängus olid lapsed kõige innukamalt valmis vastama just spordi-teemalistele küsimustele. Karin Kärneri teemaks oli muusika-kunst, mis ei tutvustanud lastele vaid ainult klassikalist lähenemist koorilaulude ja traditsiooniliste kunstiteoste näol, vaid hõlmas selliseid nimesid nagu Eurovisiooni võitja Tanel Padar ning pop-kunstnikud Kostabi ja Navitrolla. Eesti kirjandusest rääkis Virve Lane kattes selliseid suur-kujusid nagu Jaan Kross, Marie Under, Eduard Vilde, Tammsaare jpt. Merike Pärtel andis ülevaate lastele Eesti teadlastest, kellest suurimat huvi pakkusid maailmakuulus astronoom Ernst Öpik ning seeneteadlane Erast Parmasto seenevanana. Kindlasti oli õpilastele kõige lõbusamaks peatuspunktiks Trivia, kus Monica Truumees rääkis muuhulgas Carmen Kassist, banaanisöömisvõistlusest, naisekandmisvõistlusest ning Eesti päritolu staarist Mena Suvarist. Kõige väiksemate osalejate meelelahutuse eest hoolitses Christina Vinkman.
Lõunasöögi järel said lapsed oma värskeltomandatud teadmisi proovile panna mälumängus, millele elasid samaväärselt kaasa nii lapsevanemad kui ka õpetajad. Pingelise võistluse võitis võistkond Dünamiit (koosseisus Laine Jõgi, Lianna Vinkman, Roland Riim, Aili Puskar, Katrina Vinkman ja Alex Kavalef), kes nimele vastavalt kogus plahvatusliku 380 punkti!
Suured tänud NY Eesti Koolile (eelkõige Karin Kärnerile ja Virve Lane’ile), Lakewoodi Eesti Majale, Urmas Kärnerile tema kokamütsi ja lõunasöögi eest! Eelkõige aga tahaks tänada kõiki lapsevanemaid ja lapsi, kes vihmasest ja jahedast kevadilmast hoolimata Lakewoodi olid kokku sõitnud. Ilma teieta ja teie särasilmadeta poleks meie vahva traditsioon jätkunud! Aitäh!
Merike Pärtel
Kostabi keeras kella õigeks
Kunstnik Mark Kostabi sätib NY Eesti Majas aega õigeks.
Foto: Kristiana Pärn
Artikli juurde
Kostabi keeras kella õigeks
Mark Kostabi on oma sõnul klaverit mänginud sellest ajast peale kui ta oli 6-aastane. Tema ema oli klaveriõpetaja. Foto:VES
Kunstinäituse Lõõm 06 lõpuüritus New Yorgi Eesti Majas kiskus vägisi performance’iks kätte ja polnud ka ime, sest ürituse peaesinejaks oli ei keegi muu kui efektse enesereklaamijana tuntud kunstnik Mark Kalev Kostabi.
Ésimese ameerika eesti soost kunstnike ülevaatenäituse pidulik lõpetamine algas Mark Kostabi klaverihelidega. Ettekandele tulid 2 pala, neist üks nii värske (äsja kunstniku praeguses elukohas Roomas sündinud) – et tal nimegi veel polnud. Ja kohe sai sellest nimetust klaveripalast alguse suur show publiku osavõtul. Parafraseerides oma NY televisioonis jooksvat show’d “Name that Painting”, kus kuulsad kunstikriitikud võistluse korras ja raha eest Kostabi kunsti-vabrikust tulnud värsketele töödele nime panevad, pani Kostabi NY Eesti Maja valges saalis kohe käima võistluse, et oma asjasündinud helitööle nimi saada. Kõigepealt pakuti publiku poolt välja nimesid, mida siis ühiselt hääletama asuti. Kõige rohkem hääli sai Kärt Ulmani poolt pakutud Raining in Rome ning tema võitis ka Kostabi poolt välja pandud rahalise auhinna $20 rahatähe, mille Kostabi kohapeal oma kuulsa allkirjaga signeeris.
Pärast Kostabi huvitavat ja vaimukat vestlust publikuga jätkus näituse lõpetamine mitteformaalses õhkkonnas hea veini ja suupistetega. Viimast korda sai näitusele Lõõm 06 täies hiilguses pilgu peale visata, sest juba hakkasid kunstnikud oma töid maha võtma. Näitusel olid teiste hulgas esindatud ka Mark Kostabi ja tema noorema venna Paul Indrek Kostabi tööd.
 
Vasakul pildil: NY Eesti Majja kogunes näituse LÕÕM 06 lõpuüritusele suur hulk inimesi. Kõik jäid näituse ja eriti selle lõpetamisõhtuga väga rahule.
Foto: Riina Mettas
Paremal pildil: Kunstnikud Peeter Kolk ja Victoria Schultz. Foto: Kristiana Pärn
Kokku esines näitusel 20 kunstnikku vanuses 24 kuni 94 aastat. Oli väga meeldiv üllatus, kui huvitavat ja mitmekesist kunsti teevad kaasmaalased New Yorgi ümbruses. Arvan, et põnevamgi kui publikule esinemine oli kunstnikele oma “saatusekaaslastega” kohtumine ning uute suhtlussidemete loomine.
Annette Solakoglu ja Jaanika Peerna ühistööna valmis näituse kõrvalproduktina 50 minutine videofilm, kus 10 näitusel esinenud kunstnikku räägivad endast, oma loomingust ja suhetest Eestiga. Looja seletused oma loomingule on alati äärmiselt põnevad, nad lasevad korraks piiluda sellesse suletud maailma, mida me igaüks oma hinges varjame.
Film on napp ja mõjuv, silmast silma intervjuudega ja kõik need 10 nii erinevat lugu tekitavad lõpuks kummalise ühtsustunde.
Kell kaheksa, kui filminäitamine algama pidi, langes kellegi pilk suure saali kellale, mis oli talveaega pidama jäänud. Kohe sai valest ajast inspiratsiooni Mark Kostabi ning tulemuseks oli taas spontaanne happening “Kostabi keerab kella õigeks”.
Kaks kaunist blondi naist kandsid saali pika-pika redeli ning upitasid selle püsti. Kostabi ronis välklampide sähvatuste ja publiku juubelduskisa saatel üles ning keeras pidulikult Eesti Maja kella õigeks. Taas ilmusid blondid naised ja kandsid kõrgete kontsade kõpsudes pika-pika redeli saalist minema…..Film võis alata!
Vasakult: näituse kuraator Jaanika Peerna, kunstnik Mark Kalev Kostabi ja filmi autor Annette Solakoglu.
Foto: Kristiana Pärn
Näituse lõpetamisega lõppesid ka NY Eesti Kultuuripäevad 2006, mis sel aastal olid eriti rahvarohked.
Ei oskagi tagantjärele öelda, mis oli suurimaks publikumagnetiks, kas eesti teatri külalisetendused “Külmetava kunstniku portree”, kunstinäitus LÕÕM 06, eesti filmid, NY Meeskoori vahva etendus “Merelood” või suurepärased loengud prof. Mart Kalmult, arhitekt Toivo Tammikult ja Hellar Grabbi kaasakiskuvad mälestused suurest põgenemisest.
Tundus, et igaüks leidis endale meelepärast.
Kärt Ulman
Meenutusi lihavõttepühadest
Lakewoodi Pühavaimu kirikus Ülestõusmispüha teenistuse järel koksivad värvilisi mune Leili ja Linnea Tõõtsov. Pealt vaatab isa Peeter Tõõtsov, tädid Viiu Vanderer ja Kadi (Tõõtsov) Pillion. Munakoksi võitjad said pühadeteemalisi komikotte. Kokku saadi 8 võitjat. Foto: Airi Vaga
Eesti Vabariigi aastapäev Seabrook’is
Emmi Bajars, Eevi Truumees, Juhan Simonson, Dorothea Simonson ja Helgi Viire. Foto: erakogu
Pühapäeval, 26.veebruaril 2006.a. algusega kell 12 pl tähistas Seabrook’i Eesti Selts 88. vabariigi aastapäeva.
Eevi Truumees, Seabrook’i Eesti Seltsi esinaine avas aktuse, tervitades kõiki külalisi, aktuse kõnelejat Juhan Simonsoni ja pr. Simonsoni.
Aktus avati Ameerika Ühendriikide hümniga, klaveril Angelika Loper. Õpetaja Heino Nurk luges palvuse ja mälestas langenuid, lõpetades ühislauluga “Hoia, Jumal, Eestit”.
SES sekretär Helgi Viire tutvustas aktuse kõnelejat Juhan Simonsoni, andes lühikese ülevaate tema eluloost ja saavutustest, nimetades ka, et tema juured on sügavalt Seabrook’is.
Juhan Simonson ütles muuhulgas: ”Mul oli au seista siin Seabrook’is teie ees täpselt 14 aastat tagasi ja olla kõnelejaks Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel. Olime päev varem tagasi jõudnud külaskäigult Eestisse – minule esimene ja äärmiselt emotsionaalne ning sentimentaalne retk peale 48 aastast eemaleolekut oma sünnimaalt. Olime seal Eesti Vabariigi aukülalised koos meie legendaarse EV diplomaadi Ernst Jaaksoniga ja samuti tolleaegse Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimehe Mäido Kariga. Võtsime osa kõigist Eesti Vabariigi aastapäevaga seoses olevatest üritustest Tallinnas — nii Toompeal, Kadriorus, ’’Estonia” teatris, Niguliste, Kaarli ja Jaani kirikutes ametlikel vastuvõttudel, valitsuse asutustes ning kokkusaamistel tuntud vabadusvõitlejatega. Nagu juba traditsiooniks saanud Eesti iseseisvuse ajastul, toimus ka nüüd jällegi esmakordselt peale 1940. aastat kaitsevägede paraad Vabaduse Väljakul. See oli meeldejäävamaks sündmuste kõrgpunktiks.”
Pärast aktusekõnet kandis Emmi Bajars, SES abiesinaine, ette kaks deklamatsiooni “Eesti hing” (Valmar Adams) ja “Kodumaa laul” (Henrik Visnapuu).
Lõppsõnas Emmi Bajars tänas kõiki külalisi, aktuse kõnelejat Juhan Simonsoni, Angelika Loperit ja kõiki, kes Seabrook’i Eesti Seltsi vabariigi aastapäeva tähistamise heaks kordaminekuks olid kaasa aidanud.
Aktus lõppes Eesti hümniga.
Järgnes seltskondlik koosviibimine eestipärase maitsva lõunasöögi, kohvi ja kookidega. Koosviibimine oli lõbus ja elav, tuletati meelde vanu aegu ja sõpru ning tehti tulevikuplaane seabrooklaste kuuekümnendaks juubeliks. Osavõtjaid oli üle viiekümne.
Helgi Viire, sekretär
Seabrook’i Eesti Selts
In memoriam
Maimu Yllö
Maimu Yllö, 84
Keemik-analüütik
Maimu (sünd. Seepere) Yllö, 84, North Attleboro’st lahkus meie seast laupäeval, 15. aprillil, 2006 Attleboro Sturdy Memorial Hospital’is oma perekonna juuresviibimisel.
Ta oli Walter Yllö armastud abikaasa rohkem kui 55 aastat.
Maimu Yllö sündis Tallinnas, Eestis, 13. septembril 1921. a. Voldamar ja Elsa (sünd. Kingisepp) Seepere peres.
Maimu alustas oma haridusteed Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpetas oma magistritöö keemias Saksamaal Hamburgi Ülikoolis. Ta töötas 40 aastat keemik-analüütikuna kuni pensionile jäämiseni The Dupont Co., NJ-s.
Maimu oli rahvusvaheliselt tunnustatud keemik-analüütik spetsialiseerunud metallidele ning oli “The American Men of Science” nimekirjas. Samuti oli ta The American Association of University Women New Jersey osakonna president.
Ta töötas Equal Rights Amendments’i (ERA) heaks ning oli National Abortion Rights Active League liige. Samuti oli ta Seabrook’i Eesti Luteri kiriku liige New Jersey’s.
Alates pensionile jäämisest sai temast innukas linnuvaatleja ja ta tegi koostööd Cornell’i Ülikooli ornitoloogiaosakonnaga. Maimu armastas ka väga raamatuid lugeda.
Viimase kaheksa aasta jooksul oli tema koduks North Attleboro, enne seda elas ta Carney’s Point, NJ-s.
Lisaks abikaasa Walterile, mälestavad teda ta tütar prof.dr. Kersti Yllö, Wheaton College’i asejuhataja, kes elab Providence, RI-s; tema kallis õde Lia Kotkas, kes elab Graham, Washingtonis; armastatud lapselapsed Kai Yllö Schwetner, kes on seenior Denison University’s Ohios ja Hillar Yllö Schwertner’i, kes õpib Moses Brown School’is Providence’s ning endine väimees Rick Schwertner’i, kes on Pinecroft School’i direktor Nortonis ja kes elab North Attleboro’s.
Perekonna soovil on matusetalitus eraviisiline. Külastusajad on ära jäetud.
Need, kes soovivad Maimut mälestada annetustega, võivad ühendust võtta kas The Massachusetts Audubon Society telefonil 781-259-2128 või The National Abortion Rights Active League (NARAL) telefonil 202-973-3045.
Matuste korraldamisega tegeleb The Norton Memorial Funeral Home, aadressil 19 Clapp, St., Norton.
Lisateavet saab internetist www.nortonmemorial.com
Skandinaavia juhtivaid panku valis Mart Laari panga nõukogusse
Föreningsparbankeni üldkoosolek valis Mart Laari panga nõukogu liikmeks, muutes ühtlasi nime Swedpangaks, teatas Isamaaliit.
“See on kahtlematult tunnustus mitte ainult mulle, vaid kogu Eestile,” kommenteeris Laar oma valimist nõukogu liikmeks.
Swedpank on Läänemere regiooni juhtivaid finantsasutusi, mille omandisse kuulub ka Hansapank. Pank kavatseb jätkata laienemist uutele turgudele, olles Baltimaade eeskujul veendunud nende kasvu-potentsiaalis.
Swedpanga nõukogu istungid toimuvad kord kuus, uue nõukogu esimene töökoosolek toimus 28.aprillil Stockholmis.
Nõukogu liikme aastapalk on 325 000 rootsi krooni ehk 545 000 eesti krooni (üle $43 000).
VES /BNS
Eestil on euroliidu riikidest kõige väiksem riigivõlg
Euroopa Liidu (EL) statistikaameti Eurostat andmetel oli EL-i 25 riigi keskmine valitsussektori puudujääk mullu 2,3 protsenti SKP-st ning keskmine võlakoormus 63,4 protsenti SKP-st. Eestil oli kõige väiksem riigivõlg ning eelarve ülejääk eelmisel aastal oli 1,6 protsenti SKP-st.
Valitsussektori ülejääk esines kokku kaheksas EL-i liikmesriigis, kõikudes nelja ja 0,1 protsendi vahel SKP-st. Eesti 2005. aasta valitsussektori ülejäägiks kujunes 1,6 protsenti SKP-st, mis oli Taani (4,0 protsenti), Soome (2,6 protsenti) ja Rootsi (1,9 protsenti) järel suuruselt neljas.
Suurima eelarvedefitsiidiga riik oli Ungari – miinus 7,5 protsenti SKP-st.
Eesti riigivõlg vähenes eelmisel aastal 4,8 protsendini SKP-st. Suhteliselt madala võlakoormusega olid ka Luksemburg, Läti ja Leedu.
VES/BNS
Pea veerand venemaalastest peab Eestit ohtlikuks
Arvamusuuringu kohaselt peab ligi veerand venemaalastest Eestit neile elamiseks ja reisimiseks ohtlikuks riigiks, kõige ohtlikumaks peeti Gruusiat ja Lätit, vahendas portaal Regnum. Ülevenemaalise arvamus-uuringute keskuse poolt aprillis tehtud küsitluse kohaselt pidas Gruusiat venemaalastele elamiseks ja reisimiseks ohtlikuks riigiks 53 protsenti küsitletuist.
Kõige ohtumaks peeti mõistetavalt Venemaad, järgnesid Valgevene ja Kasahstan.
Keskus küsitles aprillis 1600 inimest.
VES/BNS
Milton Friedmani auhind Mart Laarile
Mart Laar. Foto:internet
Pool miljonit dollarit ei ole väike raha ka mitte Ameerika mastaabis. 20. aprillil teatas Washingtonis asuv Cato instituut, et selle summaga on premeeritud Eesti kahekordset peaministrit Mart Laari tema teenete eest oma maa majanduse reformeerimisel ehtsaks klassikaliseks („libertaarseks“) turumajanduseks. Preemia kannab nimetust „Milton Friedmani Auhind Vabaduse Edendamiseks” ja sellega on seni vääristatud vaid kaht isikut — Peruu majandusteadlast Hernando de Sotot uurimuste eest turumajanduse võimaluste kohta vaesuse kaotamiseks ning arengumaade majanduse eksperti, briti teadlast Peter Bauerit.
Wall Stret Journal’i juhtkiri samast kuupäevast leiab, et kolmest laureaadist on Mart Laar selleks kõige paremini kvalifitseeritud ning selgitab:
„Hr. Laar on tunnistanud, et kui ta aastal 1992 peaministriks sai, oli Friedmani teos „Vabadus valida“ („Free to Choose“) ainuke majandusteaduslik raamat, mida ta oli lugenud. Ta oli aga Friedmani ideed erastamise, proportsionaalse tulumaksu ja vabakaubanduse kohta täiesti omaks võtnud ning tegutses imposantse kiirusega selle poliitika elluviimiseks. Nagu ta ise ütles:“Leidsin selle olevat täiesti mõistliku, arvates, et see on juba igal pool mujal teostatud ja et see tuleb käiku lasta ka Eestis“. Ja leht jätkab:
„Üsna peatselt aga Mart Laar avastas, et ta oli väiksest Eestist ehitamas reformiliikumise juhtkuju mitte ainult endise Nõukogude bloki liikmetele, vaid ühtlasi ka Lääne-Euroopa üha enam lubjastuvatele heaoluriikidele“ (WSJ, 20. apr.)
Nagu teada, on Eesti majandusvabaduse poolest nüüd juba kaugel ees nii Lääne-Euroopa suurtest heaoluriikidest kui ka Skandinaavia maadest. Rootsi eksperdid leidsid mullu, et 40% nende maa leibkondadest kuuluks Ühendriikides „madala sissetulekuga“ (see on: “vaeste” klassist ainult üks pügal kõrgemasse) gruppi. Saksa- ja Prantsusmaal ning Itaalias, kus aastane majanduskasv püsib nulli lähedal, oleks see suhtarv veel kõrgem, lisab Wall Street Journal.
Eestis on siseriikliku kogutoodangu aasta-kasv olnud väga tubli 6% (USA-s 3,5% – 4%) ja turuvabaduse areenil seisab Eesti kindlalt maailma tippkümnes (praegu 7. kohal). Kriitilise tähtsusega indeksitest, mis olid otsustavad Friedmani auhinna määramisel, loetleb WSJ järgmisi: proportsionaalne tulumaks, krooni stabiliseerimis-mehhanism, madalad tollitariifid ja 6-protsendiline majanduskasv. Need on kõik klassikalise liberalismi (nn. libertarismi) olemustunnused, mille tähtsaimaks eestvõitlejaks USA-s on olnud Milton Friedman juba pool sajandit.
Klassikaliseks nimetatakse libertarismi eeskätt sellepärast, et selle põhijooned on nüüd juba üle kahesaja aasta vanad — nagu nad välja töötas shoti filosoof Adam Smith oma teoses „Rahvaste jõukus” („The Wealth of Nations“, 1776); aga ka sellepärast, et tõelise filosoofilise liberalismi pooldajaid eraldada meie päevade nn. liberaalidest, kes on lihtsalt sotsialistid teise nime all.
Milton Friedman on üks maailmakuulsa „Chicago koolkonna“ loojaist ning nn. monetaristliku majanduspoliitika korüfeedest, samas ka hulga uurimuste autor, nende seas teos „Kapitalism ja vabadus“ (“Capitalism and freedom”, 1962). Tema vaated on tuntaval määral mõjutanud Ühendriikide majanduspoliitikat, kuigi mitte nii revolutsiooniliselt kui Mart Laari ja tema kaastööliste reformid mõjutasid Eestit esimestel aastatel pärast taasiseseisvumist. Ometi on Laaril ilmne hingesugulus Ameerikaga. Usutluses Wall Street Journal’le mõni aasta tagasi kõneles Laar mitte pelgalt Eesti, vaid kõigi oma saatusekaaslaste nimel, kui ta vastulauseks Euroopa Liidu suurriikide anti-amerikanismile ütles:
„(Meie), keskeurooplased ja teised, ei võta omaks prantsusepärast Ameerika-vaenulikkust“ (WSJ, 20. aprill.)
Cato Instituut, libertarismi ülemaailmne peakorter siin Washingtonis, võinuks vaevalt leida kohasemat kandidaati seekordsele Milton Friedmani majandusvabaduse auhinnale kui taas õide puhkeva Eesti noor ekspeaminister Mart Laar.
Ilmar Mikiver
Mälestati Vietnami sõjas hukkunud eestlasi
Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus toimus pühapäeval, 23.aprillil esivanemate vabadusvõitlusele pühendatud pidulik jumalateenistus, kus avati mälestusplaat USA relvajõududes Korea ja Vietnami sõjas langenud eestlastele.
15 aastaga varemetest üles ehitatud ja sisustatud Tori kirik on Eesti sõjameeste mälestuskirik. Traditsiooniliselt peetakse Toris iga aasta 23. aprillil jüripäeva jumalateenistust, iga kord on teenistus aga mõnevõrra erinev.
Seekord avati mälestusplaat seitsmele Eesti kodanikule, kes on langenud vabaduse eest võideldes USA relvajõududes. Üks neist langes 1953. aastal Korea sõjas, teised aastatel 1966-1971 Vietnami sõjas.
“See projekt sündis koostöös kaitseväe peastaabiga ja üks osapooltest oli kaplanaaditeenistus. Eestvedaja oli kolonel Tõnis Nõmmik,” ütles Tori Püha Jüri koguduse esimees Jüri Kask.
Kindral Aleksander Einselnil, kes vabatahtlikuna Korea sõjas käis, on eestlastest langenute nimede väljaselgitamine hästi meeles. Ameerika Ühendriikidele polnud sõdurite kodakondsus oluline, seda kirja ei pandud. Niisiis tuli pagulasorganisatsioonidel sõjas hukkunud eestlased ise välja selgitada.
“1978. aastal avati New Jerseys monument. Seal pidasin avakõne, mida ma siin ette lugesin. Nii et see on sellest ajast kõik teada olnud. See oli kõik eestlaste ja arhiivide ja Eesti pagulasjuhtkondade poolt korraldatud, nii et ameeriklastel ei olnud sellega midagi tegemist,” lausus Einseln.
VES/Delfi
Analüüs ei kinnitanud eesti lehmal hullulehmatõve olemasolu
Veterinaar- ja toidulabori kinnitavad analüüsid ei tuvastanud Jõgevamaalt pärit veisel BSE-d ehk hullulehmatõbe.
Regulaarse seire käigus võetud 11 aasta vanuse lehma ajuproovi esmane kiirtest andis kahtlase tulemuse BSE-le, kuid veterinaar- ja toidulabori kinnitava analüüsi tulemused olid negatiivsed, teatas veterinaar- ja toiduameti (VTA) pressiesindaja.
Labor uuris lehma ajuproovi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nõuetele histopatoloogilise ja immunohistokeemilise meetodiga. VTA pressiesindaja ütles, et protseduurireeglitest tulenevalt saadetakse proovid veel täiendavale uurimisele Euroopa referentslaborisse Inglismaal.
Haiguse levimise ennetusmeetmetena kehtib 2001. aastast täielik keeld mäletsejalistelt pärineva proteiini tagasisöötmisele mäletsejalistele. Hiljem laienes keeld kogu loomse proteiini söötmisele põllumajandusloomadele.
2002. aasta algusest on ennetusmeetmena tapmisel kohustus eraldada eri riskiastmega materjalid (seljaaju, peaaju, mandlid, kolju koos aju ja silmadega, soolestik) ja need hävitada matmispaikades või jäätmekäitlustehases.
Tarbija täieliku ohutuse tagamiseks rakendatakse 2002. aastast ka BSE seireprogrammi. Selle raames uuritakse kõik üle 24 kuu vanused hukkunud, hukatud, haigena tapetud ja hädatapetud ning kõik üle 30 kuu vanused tervena inimtoiduks tapetud veised.
Haigust ei saa diagnoosida elusloomal, uuring tehakse surnud või tapetud looma ajust. Möödunud aastal uuriti BSE suhtes kokku üle 30 000 veise.
Hullulehmatõbi ehk BSE on veiste nakkushaigus, millesse nakatumise korral loom sureb närvikoe kahjustumise tõttu. Haiguse põhjustaja ja nakkuse ülekandja on valguosake ehk prioon. BSE-le on iseloomulik aeglane kulg, silmaga nähtavad haiguse tunnused ilmnevad nakatunud loomal alles neli-viis aastat pärast nakatumist, kuid aeglasest avaldumisest hoolimata pole haigus ravitav ning loom, kes on juba haige, sureb mõne kuu jooksul.
Haigustekitaja esineb närvikoes ja teda ei leidu piimas ega lihas.
Maailmas on hullulehmatõve inimesele ohtlikku vormi Creuzfeldt-Jakobi tõppe surnud 160 inimest.
BNS
Hotelliärimees Sildmäe hakkab USA-s viina müüma
Veebruaris “Saaga” viinaga turule tulnud hotelli-ärimees Toomas Sildmäe loodab uue viinaga “Brid” vallutada USA turu, kirjutab Ärileht.
Ookeani taha minnakse premium klassi viinaga, mille pudeli hind jääb 400 krooni piiresse. “Suudame ka vastavat kvaliteeti pakkuda,” ütles Sildmäe ajalehele.
Eestis toodetava kvaliteet-rukkiviina retsepti valmistas suurte kogemustega Arno Narro, piirituse valmistab Rakvere Piiritus ning joogi segab kokku Onistar. Sildmäe ja Narro ühisosaks on viina kaubamärkide väljatöötamine ning turuletoomine.
Aasta jooksul loodetakse jõuda 13 USA osariiki. Müügiprognoosiks on esimese aasta jooksul 117 000 liitrit viina. Väikse-mates mahtudes tuuakse “Brid” turule ka Eesti müügikohtades. Perspektiivis plaanivad Sildmäe ja Narro uuele brändile USA turul kvaliteetviinade klassis kahe- kuni kolmeprotsendilist turuosa.
Umbes 20 miljoni krooni kanti jääv turustusprojekt peaks Sildmäe sõnul end tasa teenima esimese aastaga.
VES/BNS
Kensico monumendi edusammud
Kensico kalmistu eestlaste monumendi kavand.
Selle aasta jaanuaris kirjutasin VES-is Kensico kalmistu eestlaste monumendist. Siis oli hea meel teatada, et kavandi üksikasjades saavutati kokkulepe ja et eeltööd monumendi elluviimiseks on alanud.
Tänaseks on jõutud veelgi kaugemale. Kensico kalmistuvalitsus kinnitas varakevadel kavandi ning juba 18. aprillil sõlmiti Olaf Söödi ja Paul Samre vahendusel leping Fasolino Memorials Co.-ga monumendi kuju, aluse ja vundamendi rajamiseks. Tellimise hinnaks on $25 956. Sellele lisandub aga kalmistu poolt nõutud nn. Endowment Fund, mis praegu on $12 000. Kava on küll astuda Kensico valitsusega läbirääkimistesse, et seda summat vähendada. Kui aga meile siin soodustust ei tehta, jääb projekti koguhinnaks $37 956. Sellest rahast on praegu olemas $18 000, kuid puudub veel $19 956, mida monumendi komitee loodab korjanduse teel kokku saada.
Aprilli lõpus saadab Abistamiskomitee laiali umbes tuhat voldikut vastava üleskutse ja monumendi pildiga, pöördudes kogu USA eestlaskonna poole, et nad projekti heldekäeliselt toetaksid. Juhtmõtteks on, et see kaunis monument pole mitte ainult Kensicol puhkavate kaasmaalaste mälestusmärk, vaid ta kõneleb lisaks oma sünnimaast eemale kistud rahvakillust, kes raskuste kiuste võõrsil endile uue kodu pidid leidma. Sellest siis kõigile palve: kui nimetatud üleskutse kord teieni jõuab, ärge pange teda kõrvale, vaid saatke omapoolne annetus esimesel võimalusel teele. Vastavad juhised on voldikus antud.
Raul Pettai
Meenutagem professor Ragnar Nurkset
Professor Ragnar Nurkse 1907-1959
6. mail 1959.a., s.o 47 aastat tagasi suri professor Ragnar Nurkse. Ta oli ja on jäänud siiani ainsaks tõeliselt maailmamainega eesti soost majandusteadlaseks ja vahest isegi kõige kuulsamaks eesti teadlaseks üldse. Tuntuselt suudaks temaga võistelda ilmselt vaid astronoom Ernst Öpik. Ragnar Nurkse majandusklassikaks saanud raamatuid „International Currency Experience: Lessons of the Inter-War Period” (1944), „The Course and Control of Inflation: A Review of Monetary Experience in Europe after World War I” (1946) ja „Problems of Capital Formation in Underdeveloped Countries” (1953) tsiteeritakse üle kogu maailma tänini. Samas tuleb häbiga tõdeda, et kuni viimase ajani ei teatud Eestis temast pea mitte kui midagi. Osalt on see tingitud Eestit pikalt ümbritsenud „raudsest ees-riidest”, mis oli iseäranis tihe sotsiaalteaduste ja -teadlaste suhtes. Eks seetõttu pole ühtki neist nimetatud raamatutest üheski Eesti avalikus raamatukogus.
7. oktoobril 2007.a. möödub 100 aastat selle eesti rahva suurmehe sünnist, kelle nimi ei kerkinud 20. sajandi rahvuslike suurkujude valimisel 1999. aastal kahjuks kordagi üles. Taas tuli tõdeda, et ükski prohvet pole kuulus omal maal. Olen juba aastaid püüdnud Ragnar Nurkse jälgi ajada ja pean tunnistama, et tema erakordselt huvitava ja ülieduka, kuid kahetsusväärselt lühikese elu loos on veel piisavalt palju „valgeid laike”. Kas või see, kui suur oli ikka tema osa Bretton Woodsi süsteemi sünnis või siis tema suhted professor Nikolai Köstneriga.
Muide, alles pärast Ragnar Nurkse sünniakti leidmist võisin ma kindlalt väita, et ta sündis Käru mõisas Vändra kihelkonnas. Nimelt on kirjanduses tema sünnikohana esitatud veel nii Käru mõisa Simuna kihelkonnas kui ka Koerut. Oma isa Virumaa päritolus olid muide veendunud isegi Ragnar Nurkse USA-s elavad pojad. Virumaa versioonile viitab ka asjaolu, et 1923. aastal väljaantud isikutunnistuses on Ragnar Nurkse märgitud Virumaa Vao valla elanikuks. Miks?
Pärast Tallinna Toomkooli lõpetamist 1926. aastal sai Ragnar Nurksest Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilane. Üpris pea lahkus ta Tartust Shotimaale ja lõpetas 1932. aastal Edinburghi Ülikooli majandusteadlasena first class degree’ga. Tartu perioodi jääb ka üks Ragnar Nurkse kui tulevase tippmajandusteadlase elu üks suuremaid kurioosumeid — nimelt ei suutnud ta sooritada poliitökonoomia eksamit toonasele professor Mihhail Kurtshinskile!
Edasi viis elutee Ragnar Nurkse üle Viini Rahvasteliidu teenistusse Genfis. Rahvasteliidu Sekretariaadis tegeles ta peamiselt rahvusvaheliste rahandussuhetega. Siinkohal vääriks mainimist pikantne seik, mis oleks võinud saada Ragnar Nurkse kui majandusteadlase tulevasele hiilgavale karjäärile saatuslikuks. Nimelt tehti pärast pooleaastase katseaja edukat läbimist Ragnar Nurksele ettepanek sõlmida juba seitsmeaastane teenistusleping Rahvasteliiduga. See harukordne võimalus ähvardas nurjuda, sest tal oli läbimata kohustuslik kaitseväeteenistus. Lepingu tingimuseks oli aga see, et ta ei peaks kaitseväeteenistuse kohustuse täitmise pärast oma teenistust Rahvasteliidus katkestama.
Ragnar Nurkse kaitseväeteenistuse küsimus tõi endaga kaasa pika kirjavahetuse ja päris korraliku tüli Kaitse- ja Välisministeeriumi vahel, kus Ragnar Nurkse peamiseks eestkostjaks sai välis-minister Julius Seljamaa. Et asi kiskus Nurkse jaoks vahepeal lausa kriitiliseks, näitab kas või toonase kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoneri resolutsioon 23. juulist 1935.a. ühel asjasse puutuvatest õienditest: „Kui Nurkse teenistusse mitte ei ilmu, siis loetakse teda väejooksikuks ja läheb kohtu alla.”
Sellest vaidlusest pärineb ka ilmselt esimene kõrgetasemeline positiivne hinnang Ragnar Nurksele. Oma toetuskirjas August Schmidtile (hilisema nimega Torma) annab Rahvasteliidu Sekretariaadi finantsosakonna ja majandusuuringute talituse direktor Alexander Loveday tollal alles 27-aastasele Ragnar Nurksele hiilgava iseloomustuse: „… minu arvates on Nurkse tõeline avastus ja loodetavasti tõestab ta oma tegelikku väärtust Rahvasteliidule niipea, kui asjaolud lubavad meil temaga teenistuslepingu sõlmida. Temas on õigupoolest midagi ootamatult haruldast, täpsemalt see eripärane mõttelaad, mis on oodatud meie uurimistöös, samuti nii erakordne keelteoskus kui ka esmaklassiline haridus. Ta on tõestanud mulle enda üsna tavatut kasulikkust oma suutlikkuse ja ettevalmistuse, samuti ka kiire taibukusega. Ma võin suunata teda ühelt teemalt teisele, kui tööpinge seda nõuab, kui just keegi teine osakonna töötajatest pole otseselt selle täitmiseks ette nähtud.”
Teine maailmasõda viis Ragnar Nurkse USA-sse, kus talle olevat pakutud kõrget ametiposti (kas mitte isegi asepresidendi kohta?) äsjaloodud Rahvusvahelises Valuutafondis. Ragnar Nurkse otsustas aga akadeemilise karjääri kasuks. 1947. aastal valiti ta Columbia Ülikooli korraliseks professoriks, millisel ametikohal töötas ta kuni surmani. Tõsi, vahetult enne surma nimetati ta Princetoni Ülikooli professoriks.
Oma järelehüüdes Ragnar Nurksele kirjutas „Vaba Eesti Sõna” muuhulgas: „Prof. Nurkse polnud üksi hinnatud oma õpilaste poolt vaid rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud majandusteadlane. On selge, et sellise kuulsuse taga, kodus ja võõrsil, peab olema põhjus — põhjus, mis tõmbab kaasa tudengite hulki, mis eraldab üht teadlast teisest. Kokkuvõtlikult võiks nentida, et nende otsitud põhjuste hulgas esinevad: põhjalik rahvusvahelise majanduse teooria ja praktika tundmine, ideede originaalsus, selge ja võltsimatu visioon probleemistikust, julge ja konstruktiivne prognoos, loogiline ettekandmise võime, ja lõpuks õppejõu isiksuse külgetõmbejõud.”
Ragnar Nurkse on väärt, et tema mälestust jäädvustada. Olen oma esialgsed uurimistulemused võtnud kokku kahes 2004. aastal ilmunud pikemas artiklis. Neist üks ilmus ajakirjas „Akadeemia” (nr 5: Kes oli ja on Ragnar Nurkse?), teine aga nii eesti kui inglise keeles Eesti Panga kvartalikirjas „Kroon & Majandus” (nr 1: „Ragnar Nurkse (taas)avastamine”. Neis mõlemas on kahjuks vigu, mida ma olen oma hilisemate uurimustega saanud korrigeerida.
Oleksin äärmiselt tänulik kõigile „Vaba Eesti Sõna” lugejatele, kellel on mingeid mälestusi Ragnar Nurksest, iseäranis võimalikest isiklikest kohtumistest temaga. Või siis ka seoses tema ema Victoria Clanman-Nurksega (1882-1964), kes oli mäletatavasti valitud Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides 3. ja 4. Esinduskogusse. Ootan kirju aadressil 10127 Tallinn, Kuristiku 18-2 või siis e-postiga aadressil [email protected]. Ka Eesti Pangal on kavas tähistada Ragnar Nurkse 100. sünniaastapäeva.
Dr. Kalev Kukk
Portlandis kõlas eesti laul
Clackamas Community College’i kammerkoor ja kammerkoor “Unistus” esinevad Portlandis eestikeelse kontserdiga Veljo Tormise ja teiste eesti heliloojate loomingust. Ees vasakul eesti noored rahvatantsijad. Foto: Page Baker.
Kohaliku ameerika rahvaülikooli Clackamas Community College’i kammerkoor ja vilistlaste poolt loodud laulukoor “Unistus” austasid Veljo Tormise külaskäiku Portlandi eestikeelse erikontserdiga, tähistades ühtlasi nende sõprussidemete loomise 10. aastapäeva. Kontserdi kava sisaldas suure osa Veljo Tormise helitöid.
13.märtsil k.a. meelitas eesti koorimuusikale pühendatud erikontsert Portlandi naaberlinna Milwaukie Luteriusu Kirikusse arvuka hulga muusikasõpru. Sellel eesti muusikat ja koorilaulu ülistaval tutvustamisel oli peaosa CCC muusikaosakonna juhatajal ja koorijuhil Lonnie Cline’il. Viimane tutvustas kontserdi avamisel publikule ka auväärset külalist ja kauaaegset sõpra Veljo Tormist Eestist, kellele anti laulukoori poolt kingituseks värviküllane pulli kujutava looma pea kuju. Viiekümneliikmelise ühendkooriga liitusid korijuhi soovil ka mitmed kohalviibivad eestlastest koorilauljad.
Kontsert algas nelja Veljo Tormise lauluga, kokku tuli neid esitamisele kuus: “Laulusild”(Bridge of Song), “Meil aiaäärne tänavas” (Our Childhood Village Lane), “Kord mõtetes istus” (Once Sitting Deep in Thought), “Kodukeel” (Native Tongue) – solist Rosalie Mugli; “Marika laul”- Joel Shempert; “Kuu valgus metsas” (Moonlight in the Forest) – Ostin P. Drais; “Saare leib” (Bread from Saaremaa) – Veljo Tormis; “Kuu” (Moon) – Tuudur Vettik; “Meeste laul” (Men’s Song) – Veljo Tormis.
Kontserdi teine osa sisaldas järgmised laulukooride ettekanded:”Sääl kord kasvab kaunis kodu” (One Day There Will Grow a Beautiful Home) – Mihkel Lüdig; “Su Põhjamaa päikese kullast” (Radiance of the Nordic Sun) – Tuudur Vettik; “Sind surmani” (To You, until Death) – A. Kunileid, “Laul Põhjamaast” (The Song about Northern Land) – Ülo Vinter. (Sellele laulule oli Liina Teose ja Portlandi eesti rahvatantsijate poolt seatud ka liikumine.) “Ärkamise aeg” (Awakening) – Rene Eespere, pianist Scott Mangle.
Ka Portlandi eestlaspere austas tunnustatud helilooja Veljo Tormise külaskäiku, korraldades temale sõbraliku vastuvõtu kohaliku koorijuhi Kati Tamme kodus ligi paarikümne osavõtjaga.
Teise kontserdina esines Portlandis, Clackamas Community College’i auditooriumis 25.märtsil CCC kammerkoor “Unistus” Lonnie Cline’i juhatusel. Kontserdi kavas domineerisid eesti koorilaulud. Kontserdile pakkusid teretulnud elavust Portlandi eesti rahvatantsurühma “Tulehoidjad” ettekanded kontserdi alguses ja koreograafia mõningate laulude esitamisel.
Helmuth Kalmann
Neeme Järvi kontserdid raadios
Vahest teavad enamus NY/NJ muusikasõpru juba, et Neeme Järvi kontserte saab kuulata raadiojaamas WQXR-FM (96.3 MHz). Seeria algas neljapäeval 13. aprillil ning jätkub neljapäeva õhtuti kuni 6. juulini. Algus on iga kord kell 9 õhtul.
Esimesel kahel kontserdil kanti muu hulgas ette Haydni sümfoonia nr. 94, Tshaikovski 1. klaverikontsert, Brahmsi “Akadeemiline avamäng” ja Saint-Saënsi 2, klaverikontsert.
27. aprilli kavas oli rida Ravel’i teoseid ning Tubina “Süit eesti tantsudest viiulile ja orkestrile”.
4. mail kuuleme jälle Haydni muusikat (sümfoonia nr. 96) ja solist Jie Chen esitab Chopin’i klaverikontserdi nr. 1. Eesti muusika kõlab 18. mail (A. Pärt’i “Cantus”) ja 29. juunil (E. Tubina 4. sümfoonia). Head kuulamist!
Raul Pettai
Kevadised muusikamärkmed
See oli hiljuti kui Eesti Filharmoonia Kammerkoor tegi eduka ringreisi Ameerikasse, esinedes paljudes keskustes ja pälvides kõikjal parimaid arvustusi (vt. VES 3/23 ja 3/30). Teise suure, võiks öelda kaudselt eesti, üritusena kanti 11. aprillil ette New Yorgi Riverside’i kirikus dirigent Neeme Järvi juhatusel Gustav Mahleri monumentaalne 2. sümfoonia, kirjutatud orkestrile, koorile ja kahele naissolistile – sopran ja metsosopran (originaalselt kontraalt). Helitöö populaarne nimi on “Resurrection Symphony”. See pole aga vihje ülestõusmispühadele. Nimi tuleneb teose tekstist, mis tegeleb surma, viimse kohtu ning surmajärgse andestusega.
Sümfoonia ettekandeks koostati erakordne ansambel – enam kui 100 tippmuusikut orkestritest nagu New Yorgi Filharmoonia, Philadelphia Orkester, Detroidi Sümfoonia-orkester, New Jersey Sümfooniaorkester (NJSO) ja Metropolitan Ooperi orkester. Koori osa laulsid New York Choral Artists ja Riverside’i kiriku koor. Solistid olid Twyla Robinson (sopran) ja Susanne Mentzer (metsosopran). Kontsert oli mõeldud tuluõhtuna Riverside’i kiriku 75. aastapäeva puhul ja seetõttu annetasid kõik muusikud oma kaastöö vabalt. Lisaks oli kontsert mõeldud erilise austusavaldusena Neeme Järvile, keda orkestrimuusikute hulgas kõrgelt hinnatakse.
Võiks arvata, et sarnast, erinevatest orkestritest tulnud muusikute kogu on raske kokku sulatada. Ometi andsid kriitikud ettekandele väga positiivse hinnangu, nii et üritust tuleb lugeda igati õnnestunuks. Kiideti eri pillirühmade kõla, suurepärast koosmängu ning teose üldist tõlgitsust. Olgu samuti märgitud, et kogu ettekanne filmiti.
Neeme Järvi esimene täishooaeg NJSO-ga (2005-2006) hakkab lõpule jõudma. Mais on veel kaks kontserti. Esimene toimub 12.-16. mail (Newarkis ja Trentonis) kus kavas on peale Rahmaninovi 3. klaverikontserdi ja Barberi avamängu ka Tubina 4. sümfoonia. Tubina helitööl on huvitav ajalugu. Ta valmis 1943, kuid Tallinna pommitamisel 9. märtsil hävis “Estonias” kogu orkestripartii. Partituur õnneks säilis raudkapis, mis küll läbi nelja põleva majakorra keldrisse kukkus. Kappi avades selgus, et raamat oli alles, kuigi servadest kõrbenud. Nii sai sümfoonia esiettekanne toimuda Tallinnas 16. aprillil 1944.
Paavo Järvi ja tema Cincinnati Sümfooniaorkester (CSO) on samuti lõpetamas edukat hooaega. Jaanuaris kanti kahel kontserdil muuhulgas ette A. Bruckneri 5. sümfoonia, R. Straussi 2. metsasarvekontsert, E. Elgari “Enigma variatsioonid”, R. Schumanni klaverikontsert (solist G. Ohlsson) jm. Järgmine hooaeg (2006-2007) avatakse septembris J. Brahmsi muusikaga – 1. sümfoonia, viiulikontsert (Gil Shaham) ja “Akadeemiline avamäng”. Edasises kavas on rida vene heliloojaid nagu Shostakovitsh, Skrjabin, Tshaikovski, Prokofjev, aga ka Sibelius, Bartok, Schumann jt. Ei puudu läbilõige kaasaegsest muusikast, nagu Charles Coleman ja Erkki-Sven Tüür. Samuti on võimalus kuulda terve rida esmajärgulisi soliste.
Kristjan Järvi, Viini Tonkünstler Orkestri muusikadirektor, on ameerika helilooja Leonard Bernsteini entusiast. Ta esitas hiljuti Viinis Bernsteini teose “Mass” (1971), milles osalevad orkester, mitut liiki jazzlauljad, elektrikitarrid ning poistekoor. Selle teose ettekandega tutvustab K. Järvi vana ja uue maailma kõlaelementide uudset sünteesi. On väärt tähele panna, et Viini traditsioonidega harjunud kontsertpublik elas kavale entusiastlikult kaasa.
Aga nimekaid eesti dirigente jätkub kõikjale. Eri Klas esines veebruaris Portlandis, Oregonis, sealse sümfooniaorkestriga. Ülevaate sellest andis H. Kalmann VES-i 23. märtsi numbris.
Raul Pettai
* The Front Page reports from the Lakewood, NJ, where students from several Estonian Schools, from Baltimore to New York, gathered for what is becoming an annual gathering of east coast Estonian schools. This second meeting was organized around the theme of famous Estonians, and taught the children all about well-known Estonian politicians like Mart Laar, as well as scientists, writers, artists, athletes, and so on. Students were quizzed on the know-ledge they picked up in a trivia game, with team Dünamiit winning with an explosive 380 points. The event was organized by the New York Estonian School.
* Ilmar Mikiver writes about some of the shake-ups of the year. One of the biggest is no doubt the discovery of the so-called Gospel of Judas [Iscariot] which purports to turn 2000 years of Christian doctrine upside down. But another, and perhaps greater upset, is the recent analysis by Bruce Brawer, which claims that Europe’s biggest threat is not radical Islamic groups, but itself. Mr. Mikiver notes how the book discusses the problems that European countries face, due to years of inefficient social programs, appeasement politics, etc. As recent elections have shown, Europeans cannot even draw a clear mandate for their leaders (evident most recently in the Italian elections). Likewise, politicians must, in essence, outright lie in order to be heard and get elected, after which they are unable to do anything about election promises.
* Mart Laar has been honored with the Washington DC based think-tank Cato Institute’s “Milton Friedman Prize for Advancing Liberty.” The article on page 2 discusses Mr. Laar’s ideas and how he used Mr. Friedman’s theories when helping to build Estonia’s economy when taking on the Prime Minister’s role in 1992. Estonia is far ahead of many central European and Scandinavian countries in terms of econo-mic development and freedom.
* Vello Helk writes about Vaino Väljas, a former communist who served as the Soviet ambassador to Venezuela and Nicaragua. Mr. Väljas has made what he calls “Hannibal’s oath” to leave his memoirs unwritten. Mr. Helk analyzes the life of Vaino Väljas, pointing out that if he truly has “repented” from the communist past, he should have no more connections with a leftist party, either. But he does.
* Raul Pettai gives readers a progress report on the establishment of a permanent memorial for Estonians at Kensico Cemetery in Westchester County, NY. The proposed monument is shown in the photo. Nearly half the funds needed have been collected, but Mr. Pettai urges people to send in additional donations in order to ensure that the monument gets established.
* Maestro Neeme Järvi shares an open letter to Prime Minister Andrus Ansip, where he notes the importance to help ties with Russia through music. As last year was the 100th anniversary of Eduard Tubin, this year marks 100 years since Shostakovich was born. St. Petersburg in Russia will celebrate the event with a festival. Mr. Järvi feels that Estonia should work with them to do a similar event in Estonia. Shostakovich and Tubin knew each other and respected each other’s work tremendously. Working with St. Petersburg would help ensure strong ties between cities. Mr. Järvi also laments the decision by the Ministry of Culture to not help Estonian music festivals with any funding. Such event, reminds Maestro Järvi, are of vital cultural worth to Estonia.
Estonia to Support Victims of Communism Memorial
Er/ves – The Estonian government has ruled to allocate 65,500 Kroons (EUR 4,185) to help build a memorial to victims of communism in Washington D.C.
A representative for the memorial’s foundation had earlier turned to the Estonian embassy in Washington with a request that Estonia supported the project financially.
According to an explanatory letter, the construction of the monument would be in conformity with the Estonian foreign policy stance as regards the condemnation of all authoritarian regimes. In symbolic terms, aiding the construction of the memorial financially marks a continuation of the work of late President Lennart Meri, who was a member of the foundation’s international council. U.S. President George W. Bush is the honorary chairman of the Victims of Communism Memorial Foundation.
A sculpture representing democracy, modeled on the statue erected by pro-democracy students in Tianament Square, will be positioned on a stone pedestal.
Estonia among EU Countries with Biggest Budgetary Surplus
ER – According to Eurostat, the European Union’s (EU) statistical office, Estonia has the smallest public sector debt and one of the biggest budgetary surpluses among EU countries.
The average government sector debt of EU25 was 2.3 percent of GDP last year, and the average debt burden was 63.4 percent of GDP. Estonia has the smallest state debt and its budgetary surplus last year was 1.6 percent of GDP, the Finance Ministry said.
“The fact that Estonia has one of the biggest budgetary surpluses among countries of the European Union shows the success of the government’s budgetary policy. The budget has a surplus, the foreign debt is declining and reserves are increasing,” Finance Minister Aivar Sõerd said. “Besides, Estonia has the lowest debt burden in the European Union.”
Former Estonian Prime Minister Mart Laar Wins Friedman Prize for Liberty
WASHINGTON, April 20, 2006 — The Cato Institute today announced that the recipient of the 2006 Milton Friedman Prize for Advancing Liberty is Mart Laar, the former prime minister of Estonia and main architect of his country’s remarkable economic transformation into one of the world’s freest and most dynamic economies.
The prize and its accompanying $500,000 cash award will be presented to Laar on May 18 at the Drake Hotel in Chicago. Named after Nobel laureate Milton Friedman, the prize is awarded every other year to an individual who has made a significant contribution to advancing human freedom. The Friedman Prize went to the late British economist Peter Bauer in 2002 and to the Peruvian economist Hernando de Soto in 2004.
Upon hearing that he had been chosen as the third recipient of the prize, Laar said: “I am very happy and proud to receive such an important prize. The Milton Friedman Prize is especially important to me as I am such an admirer of Milton Friedman’s works and I am proud that we succeeded to prove in Estonia that Milton Friedman’s ideas really work. This is not a prize for me but to all my fellow Estonians, who have made the Estonian miracle possible.”
Throughout his public life, Laar has embodied the values of liberty and free choice recognized by the prize, and his dedication to these ideals helped him to lead his country to economic prosperity through a radical free market program.
Today, Estonia is hailed as a model for emerging democracies and is cited as an example that ailing Western European economies should follow too. Consistently near the top of the Economic Freedom of the World Index, Estonia is now a member of NATO, the EU and the WTO, with well over 90 percent of its formerly state-run economy privatized.
When Laar took the reins of power of the newly independent country in 1992, he was only 32 years old, and Estonia was struggling to heal from the wounds of Soviet occupation. Laar believed that the way to ensure success for Estonia was to cultivate freedom and self-determination. In only two years in office, he negotiated the withdrawal of Russian troops from Estonian soil and introduced the kroon, one of Eastern Europe’s most stable currencies. He also instituted a flat tax rate, a move which has been widely copied—even in Russia. Under Laar, Estonia removed price controls, discounted useless regulations, and saw the largest real per capita income of any of the former Communist states.
But as Laar, who served two terms as prime minister, has pointed out, he is not an economist: “I had read only one book on economics — Milton Friedman’s Free to Choose. I was so ignorant at the time that I thought that what Friedman wrote about the benefits of privatization, the flat tax and the abolition of all customs rights, was the result of economic reforms that had been put into practice in the West. It seemed common sense to me and, as I thought it had already been done everywhere, I simply introduced it in Estonia, despite warnings from Estonian economists that it could not be done. They said it was as impossible as walking on water. We did it: we just walked on the water because we did not know that it was impossible.”
“Mart Laar, who was inspired by Milton Friedman, is the perfect Friedman Prize winner,” said Ed Crane, president and CEO of the Cato Institute. “His courageous program as Estonia’s prime minister created the “Baltic Tiger”, a free and prosperous nation that is a model for the world to emulate. Laar’s selection again underscores the international nature of the Milton Friedman Prize for Advancing Liberty.”
In 2001, Friedman agreed to lend his name to the award. He said in a statement about the award: “Those of us who were fortunate enough to live and be raised in a reasonably free society tend to underestimate the importance of freedom. We tend to take it for granted. It has made us in the West more complacent, so having a prize emphasizing liberty is extremely important.”
-NEWS IN BRIEF-
Free phone is big business – It seems that the former owners of Skype, the technology that made it possible to make calls for free over the internet, earned nearly 1.7 billion Kroons ($135Mil. US) from the sale of the technology to the online auctioneer eBay Inc. last year. That’s not too bad for a free service. According to the profit distribution proposal, ASI, the parent company of Skype, will distribute 16 million Kroons in a dividend to owners. ASI is equally owned by four creators of Skype – Toivo Annus, Jaan Tallinn, Ahti Heinla and Priit Kasesalu.
And speaking of surplus cash – According to Eurostat, the EU’s statistical office, Estonia has the smallest public sector debt and one of the biggest budgetary surpluses among EU countries. “The fact that Estonia has one of the biggest budgetary surpluses among countries of the European Union shows the success of the government’s budgetary policy. The budget has a surplus, the foreign debt is declining and reserves are increasing,” Finance Minister Aivar Sõerd said. But he’s just being modest.
And some hope it will get better – The liberal Reform Party’s economic policy platform for next year’s general elections states that the party’s long-term goal is to have Estonia emerge among the top five of the European Union’s richest nations.
|
