|
Eesti Gaid- ja Skautmalevad USA-s tähistasid Järvemetsal Jüripäeva
Eesti Gaid- ja Skautmalevad USA-s alustasid Jüripäeva piduliku tähistamist E.E.L.K Lakewoodi Pühavaimu Koguduse kirikus. Pildil skaudid ja gaidid koos õpetaja skm. Toomas Vagaga. Fotod: Rein Linask
Eesti Gaid- ja Skautmalevad USA-s kogunesid 23. aprillil pidulikuks Jüripäeva koonduseks, mida alustati jumalateenistusega E.E.L.K. Lakewoodi Pühavaimu Koguduse kirikus.
Nagu tema jutlustele kohane, põimis õpetaja skm. Toomas Vaga teenistuse vältel kiriku ja skautluse ühisteemasid, osavalt kasutades just noortele lihtsalt mõistetavaid näiteid nii modernsest elust ja kultuurist kui ka skautluse looja Sir Robert Baden-Powelli tarkustest. Õp. Vaga tutvustas skautluse looja Baden-Powelli nägemust Jeesusest kui sangarist, rüütlist, kes võtab vastu kõik löögid ja rünnakud, mis on suunatud meie peale ning tema visioonist, et sama tugev ja enesest-andev peaks ka olema iga skaut.
Teenistuses osalesid aktiivselt ka skaudid ja gaidid. Patutunnistust (Baden-Powelli sõnastuses) luges ette ngdr. Tiina Ets. Pühakirja luges ette soravas eestikeeles hellake Leili Tõõtsov, ka nskm. Peeter Tõõtsov osales Pühakirja lugemises. Kirikupalve esitasid hj. Kristina Jõgi, skm. Gunnar Tamm, skj. Leelo Linask ja gj. Liina Sarapik.
Hellake Leili Tõõtsov luges kirikus Pühakirja (Epistel: 1. Johannes 1:1 – 2:2); julgustuseks astus ette ka tema sõbranna, hellake Elise Ashford.
Fotod: Rein Linask
Suure vihmale vaatamata sai ka kenasti peetud Jüripäeva koondus Järvemetsal. Laagri “Peamajas” peetud aktus oli pidulik, kuid samaaegselt hubane ja rõõmsameelne, rõhutades Järvemetsa ala 50. aastapäeva ja muidugi ka skaut- ja gaidüksuste saavutusi möödunud aasta kestel. Aktust alustati lippude sissetoomisega ning avapalvusega, mida esitas ngdr. Tiina Ets. Sellele järgnes liigutav “Mõttesild kodumaale”, mille käigus meenutati esivanemate kodumaad ja tervitati aatekaaslasi kodu-Eestis ning lauldi Peeter Kopvillemi laulu “Läbi päeva ja öö”.
Jüripäeva tervitusi tuli mitmelt poolt: Gdr. Urve Põhi tervitas välis-Eesti Gaidide Liidu Keskbüroo nimel ja luges ette peagaid gdr. Hilja Kuutma tervituse. Hr. Harald Põhi tervitas ja soovis edu Eesti Skautide ja Gaidide Sõprade Seltsi Liidu poolt. Ka skm. Endel Reinpõld võttis sõna, tervitades gaide ja skaute Jüripäeva puhul ning soovides õnne ja edu Järvemetsa 50. aastapäeva puhul NY Eesti Haridusseltsi, Eesti Abistamiskomitee, ja Eesti Skautmasterite Kogu USA Koondise nimel. Eesti Skautide Liidu peaskaut skm. Jaan Lepp’a tervituse Eesti Gaiderite Kogu 75.a. päeva puhul luges ette gdr. Epp Vinkman.
Skautlikku, gaidlikku tegevust on aasta vältel olnud laialt ning nii gaidide kui ka skautide edutamised andsid sellele tunnistust. Edutamiste tseremooniat alustati kauni kombega, mille kohaselt lugesid erinevad noored ette skaudi-/gaidiseadusi ning süütasid iga seaduse puhul valge küünla. Lisaks edutamiste ja kiituste andmisele, märkis see Jüripäev ka kahe hellakese lubaduse andmist: hellakese lubaduse andsid Heili Truumees ja Julia Aasma. (Pidulikul koondusel jagatud edutamiste nimekirja leiab 10. leheküljelt.)
Edutamiste tseremooniat alustati kauni kombega, mille kohaselt lugesid erinevad noored ette skaudi-/gaidiseaduseid, iga seaduse puhul süüdati valge küünal. Pildile jäid (vasakult) gdr. Urve Põhi, sj. Arne-Roomann Kurrik, ESM USAs juht skm. Gunnar Tamm, EGM USAs juht ngdr. Leena Kangro ja gaid Ashley Eevardi.
NY-i Linnutee üksuse tüdrukud Heili Truumees ja Julia Aasmaa andsid Jüripäeval hellakese lubaduse. Pildil õnnitleb neid ngdr. Virve Jõks-Lane.
Lõpetuseks andis komandant ngdr. Liina Sarapik veelkord sõna gdr. Urve Põhile, kes nii ilusasti ja südamlikult jagas tarkust, indu ja koostöövaimu USA malevate juhtidele ngdr. Leena Kangrole ja USA skautmaleva juhile skm. Gunnar Tammele. Kinkides neile kummalegi ühe poole kahepoolsest puust nikerdatud küünlajalast, võttis ta südamlikult kokku Jüripäeva koondusel valitsevat koostöövaimu ning õpetas: “Olgu teie töös rohkesti rõõmu ja veidike vallatust, natuke jonni ja kõvasti kannatust.” Selle peale lauldi lõpetuseks Eesti hümni ning seisti valvel lippude väljaviimiseks.
Ei saa märkimata jätta NY-i Linnutee hellakeste suure-arvulist osavõttu. Hellakeste read muudkui kasvavad ja tore oli juba eelmisel õhtul tunda, kuidas Peamaja lausa sumises nende tegevusest ja laulust. Ka hellakestel ei jäänud tähele panemata, et Järvemetsa võlu kumab aastaringselt.
Päike oli juba piilumas selleks ajaks, kui pakuti peaperenaise (ja värskelt Tammetähe I märgiga austatud) pr.Virve-Kai Bulla poolt valmistatud maitsvat lõunasööki. Pärast seda kogunesid skaut- ja gaidjuhid eeloleva suve suurlaagri Võluja: Järvemetsa 50 ettevalmistavaks koosolekuks. Suurlaagri planeerimine on täies hoos ning põnevusega oodatakse skaute ja gaide nii USA-st kui ka välismaalt ja kodu-Eestist. Järvemetsa sünnipäeva puhul pakutakse ka esimest korda võimalust osaleda “veteranide” all-laagris, kuhu kutsutakse osa võtma ka neid gaide ja skaute, kes pole enam ammu skaut-, gaidvormi kandnud ega aastaid Järvemetsa valgetel radadel käinud! Tulge kõik! Olge võlutud, Järvemetsa kutsub! Suurlaager leiab aset 22.-30. juulil 2006.
Laagrijuhid soovivad siin meelde tuletada, et suurlaagri järgmine ja soodsaima hinnaga registreerimistähtpäev on 31. mai 2006. (Lisainfo: www.jarvemetsa.org)
Leelo Linask
Ülemaailmse Eestlaste Kesknõukogu aastakoosolek Bocholtis
ÜEKN täiskogu ühisfotol. Ees põrandal istub korraldaja Riho Zieminski. Istuvad vasakult: Marju
Rink-Abel, Ülle Ederma, Ellen Leivat, Pille-Mai Laas, Gina Bauer, esimees Jaak Juhansoo, Pärja
Svarpstina, Piret Valma, Meeri Lepik, Mare Litnevska, Iri Luts ja Ellen Ahmedzhanova. Seisavad
vasakult Avo Kittask, Jüri Linask, Rein Asu, Mati Kõiva, Laas Leivat, – , Henno Uus, Peeter Luksep,
Leelo Pukk, Priidu Pukk, Urmas Lepik, Ado Reinvald, Ylo Anson, Liia Urman, Iivi Zajedova, Veljo Areng, Sulev Kalamäe ja Aho Rebas.
Märtsi-aprillikuu vahetusel pidas Ülemaailmne Eestlaste Kesknõukogu oma aasta-koosoleku ehk täiskogu Bocholti väikelinnas Hollandi piiri läheduses. ÜEKN on organiseeritud väliseestlasi ühendav keskorganisatsioon, mille raskuspunkt juba aasta-kümneid on olnud USA idarannikul. ÜEKN tuumiku moodustavad n.n. ”suured” eesti kogukonnad oma keskorganisatsioonidega USA-s, Kanadas ja Rootsis, kus asub kümneid tuhandeid eestlasi. Lisaks ”suurtele” on liikmeteks eestlasi koondavad organisatsioonid Austraalias, Saksamaal, Inglismaal, Lätis, Leedus, Ukrainas, Belgias, Tsehhis ja Venemaal. Kontakte on ka Portugali ja Soome eestlastega.
Lähtudes arusaamast, et ühenduses peitub jõud, tahab ÜEKN olla väliseestlaste kontaktvõrguks ja huvide kaitsjaks nii liikmete asukohamaadel kui Eestis. ÜEKN tahab toetada üritusi, mis ühtuvad ÜEKN-i üldrahvuslike eesmärkidega ja jagab igal aastal suurel hulgal stipendiume eesti noorte õpingute toetamiseks. Lähemat infot ÜEKN tegevuse ja liikmesorganisatsioonide kohta leiab interneti koduleheküljelt: www.uekn.org. ÜEKN püüab ka arendada head koostööd Eesti Vabariigi valitsusega ja saatkondadega.
Seekord oli ÜEKN täiskogule Kesk-Euroopas kokku tulnud 30 esindajat maailma igast ilmakaarest. Kuulati esiteks tervitussõnu nii Bocholti linnapealt Peter Nebelolt kui Eesti Vabariigi suursaadikult Saksamaal, Clyde Kullilt. Järgnes ÜEKN esimehe Jaak Juhansoo sõnavõtt, koosoleku rakendamine ja tegevuse ülevaated ÜEKN liikmesmaade esindajatelt. Kuulati huvitavaid kirjeldusi eri liikmesmaade eesti kogukondade väga erinevatest olukordadest ja vajadustest. Jagati erinevaid kogemusi, tugevdati vanu kontakte ja loodi uusi.
Mõnel maal – nagu USA ja Rootsi – on organiseeritud eestlaste peamiseks mureks järelkasvu vähenemine ja noorte assimileerumine asukohamaa ühiskonda. Mõnele maale – nagu näiteks Saksamaale – on viimastel aastatel tulnud hulgaliselt nooremaid kaasmaalasi Eestist, kes aktiivselt ja juhtivalt võtavad osa eestlaskonna tegevusest. Venemaa ja Ukraina eestlased aga võitlevad oma igapäevase tegevuse läbi-viimiseks peamiselt tagurliku bürokraatia ja rahapuudusega.
Inglismaa Eestlaste Ühingu esimees Toomas Ojasoo selgitas hilissuvel 2008 Londonis toimuva ESTO ettevalmistuste käiku ja sai nii murelikke kui julgustavaid kommentaare kuulajatelt. Korraldajad ootavad kõikide väliseesti solistide, kooride, rahvatantsijate, näitlejate, kunstnike j.t. panust ESTO sisustamisel.
Esimese tööpäeva lõpus pakuti täiskogust osavõtjatele meeldiva üllatusena kõrgetasemeline kammerkontsert sopran Monika Hausvalteri ja tema saatja poolt. Kavas oli nii eesti rahvalikke laule kui soolo-osasid ooperitest.
Aru andes juhatuse läinud aasta tegevuse kohta toonitas esimees Jaak Juhansoo, et ta sooviks tunduvalt tihedamat koostööd liikmesmaade esindajatega. Laekur Veljo Areng andis aru majanduse kohta, märkides, et ÜEKN on möödunud aastalstipendiume jaganud 50 000 USD ulatuses. ÜEKN-il on fondides umbes 16 miljonit SEK-i (2,1 miljonit USD), mille pangaprotsente – k.a. 79 000 USD ehk 590 000SEK – juhatus saab kasutada tegevuseks ja stipendiumiteks. Tegevuskava osas soovis juhatus muuhulgas tugevdada koostööd liikmesmaade eestlas-kondade vahel, rõhku panna ÜEKN-i laiemale tutvustamisele eestlaste hulgas ja jätkata õppestipendiumite väljaandmist andekatele eesti noortele.
Järgnevalt andis Aho Rebas ülevaate Eesti Vabariigi valitsuse “Rahvuskaaslaste programmi” kohta, mis loodi 2004 Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde peamise eesmärgiga toetada väliseestlaste keele ja kultuuri säilitamist. Seda programmi on juba osaliselt rakendatud Venemaa, Abhaasia ja Ukraina eestlaste toetamiseks ja ka Rootsis on koostööd alustatud arhiivide korraldamise asjus. Aho Rebas andis ka omapoolsed täiendused ÜEKN tegevuskavale, muuhulgas soovitades koostada ÜEKN-i avaliku avalduse seoses eelseisva presidendivalimistega Eestis. Ettepanek kiideti heaks ja avaldus on viimistlemisel.
Huvitavaks päevakorra punktiks kujunes Ukraina Eesti Seltside taotlus saada ÜEKN-i täisliikmeks. Nõuti esmakordselt kinnist hääletamist ja napilt vajaliku 2/3 häälteenamusega ja peale mitmekordset hääletamist sai UES täisliikmeks kahe esindajaga täiskogus.
Otsustati lõpuks järgmise aasta täiskogu korraldada Riias.
Traditsiooni kohaselt lõpetati täiskogu piduliku õhtusöögiga, kus väga saksapärase tanstuorkestri pausides esinesid rahva lõbustuseks üle mandrite ühendatud meeskoorid, naiskoorid ja segakoorid.
Aho Rebas
(www.uekn.org)
Vastu võetud Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) täiskogu poolt Bocholt´is, Saksamaal 2006-04-01
Käesoleval aastal toimunud Eesti Vabariigi riiklike ordenite ja aumärkide jagamisel on võrdsustatud okupatsiooniaegseid kollaboratsioniste ja Eesti iseseisvuse edendajaid.
Totalitaarse võõrvõimu esindajate seostamine Eesti Vabariigi taastamisega on solvav tõelistele vabadusvõitlejatele, kes riskides oma eluga nõudsid õigust ja õiglust.
Nii Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kui Eesti Vabariigi Riigikogu on kuulutanud Eestit okupeerinud kommunistliku okupatsioonirezhiimi kuritegelikuks, kus-juures vastutajaks sooritatud kuritegude eest on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja selle Eesti allorganisatsioon. Järelikult tuleks okupatsioonivõimu esindajate tegevus Eestis avalikustada ja vajaduse korral kollaboratsionistid vastutusele võtta, mitte autasustada.
Kuni see on toimunud, soovitab Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, et okupatsioonivõimude esindajad ja kaastöölised ei kandideeriks poliitilistele ametikohtadele Eesti Vabariigis. See aitaks tervendada ühiskondlikke haavu ja soodustaks eestlaste suuremat ühtekuuluvust.
ÜEKN nimel Jaak Juhansoo, esimees
Liikmesorganisatsioonid:
• Austraalia Eesti Seltside Liit
• Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides
• Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
• Eestlaste Ühendus Saksamaa Liitvabariigis
• Inglismaa Eestlaste Ühing
• Leedu Eestlaste Selts
• Läti Eesti Selts
• Rootsi Eestlaste Liit
• Tsehhi Eesti Klubi
• Ukraina Eesti Seltsid
• Venemaa Eesti Seltside Liit
Eesti Ameerika Fondi 2005.a. tegevus
Eesti hooldekodud said kaks konteinerit ravimite ja põetusvahenditega koguväärtuses 4.9 miljonit dollarit ehk üle kuuekümne miljoni Eesti krooni. Fondile maksis see $18 000. Pr. Tiina McNally toetus kattis olulise osa projekti kulust. Laste-, vanade- ja turvakodude abiprojekt on kümne aasta jooksul Eestit materiaalselt toetanud 120 miljoni Eesti krooni väärtuses, seda tänu koostööle Direct Relief International’iga.
“Abi on väga oodatud ja vajalik, arvestades olukorraga, kus ühele hoolealusele on eelarve kohaselt ette nähtud ravimeid päevas ühe krooni ja 90 sendi eest sõltumata tema tõbedest,”kommenteeris Tammiste hooldekodu juhataja Merle Helbe. Tammistes toimub ülemaaline laialijagamine. Saadetised sisaldavad peale ravimite täiskasvanute mähkmeid, aluslinu, insuliinisüstlaid, hügieenitarbeid, kummikindaid, plaastreid, sidemeid ja vahendeid füsioteraapia tegemiseks. Fondi koostöö Direct Relief’iga võimendas möödunud aastal annetusdollari tootlikkust 270 korda.
Noortele suunatud tegevust toetas Fond $20 000 ulatuses. Tänu pr. Hilda Kaepa annetusele said viis Tartu Kristliku Noortekodu kasvandikku-abiturienti jätkata haridusteed ülikoolis. Tallinna Peeteli koguduse tänavalaste projekti heaks annetasid Henn ja Tiina Liiv. Samuti said toetust Eidapere õpilaskodu ja Eesti Gaidide Liidu ja Skautide Ühingu Sihtasutus. Eidapere õpilaskodu asutamist võimaldas pr. Helmi Kiigu suurannetus. 2006. a. kevadel otsustas valitsus toetada 500 000 krooniga kodus teise korruse ehitamist. Eidaperes leiab peavarju ja hoolitsust 38 last.
Stipendiumidele suunati $26 000. Ants ja Elmerice Traksi stipendiume said viis doktoranti. Kolme noorarsti täiendkoolitust välismaal rahastas MEDENT projekt. Harald Luningu mälestustipendiumi said kaks väljapaistvat arstiteaduse üliõpilast. Andres Jüriado mälestusstipendiumi said kaks Tartu Ülikooli magistranti. Yale’i Ülikooli Muusikakooli magistrandile, pianist Hando Nahkurile, korraldas Fond kontserdi E.V. suursaatkonnas.
Narva Aleksandri kiriku toetamisprojekti kureeris pr. Hildegard Rink. Selle heaks edastati toetusi $2000. Kindral Tiiu Kera ja Norman Wolfe annetasid Tartu Jaani kiriku ja Rapla Maarja Magdaleena kiriku remontimiseks $2400.
Tartu KGB Kongide muuseum avaldas Fondi toetusel Crimes of Communism and the Struggle for Estonia’s Freedom. Bukleti toimetasid ja tõlkisid Ago Ambre ja Liina Keerdoja.
Möödunud aasta annetustele — $70 840 — lisandus $22 340 Ants ja Elmerice Traksi eriannetus samanimelise stipendiumi-fondi heaks. Fondil oli kulusid $97 144. Fondi detailne aruanne on saadaval Estonian American Fund, P.O. Box 13266, Silver Spring, MD 20911-3266.
Eesti Ameerika Fond
Eesti Gaid- ja Skautmalevad USA-s tähistasid Järvemetsal Jüripäeva
Edutamised ja ülendused
Gaidid
Jüripäevaks 2006.a. kinnitas Eesti Gaidide Malev USA-s juhatus koostöös Eesti Gaiderite Kogu USA Koondise juhatusega järgmised edutamised ja ülendused:
Pikaajalise ja märkimisväärse panuse eest gaidliikumises annetas välis-Eesti Gaidide Liidu Keskbüroo gaidjuhi kõrgeima teenetemärgi Põhjatähe järgmisele USA gaidjuhile:
PÕHJATÄHT III järk
ngdr. Virve Jõks-Lane
SUULIST KIITUST ÕRNAKESELE:
Linnea Tõõtsov, Annika Puskar, Alina Puskar, Lianna Vinkman – New Yorgi Linnutee (Lakewood)
SUULIST KIITUST HELLAKESELE:
Hailey Linask, Erika Edmisto – Connecticuti Põhjatütred
Liisa Balazs – New Yorgi Linnutee
KIITUSKIRI HELLAKESELE:
Laine Jõgi, Teele Jõgi, Liivia Malmgren, Viivianne Malmgren, Lili Puskar – Baltimore Tormitütred
Malle Barclay, Triinu Barclay – Connecticuti Põhjatütred
Leili Tõõtsov, Katrina Vinkman, Arden Ashford, Elise Ashford – New Yorgi Linnutee (Lakewood)
Kirsi Balazs, Heili Truumees, Julia Aasmaa – New Yorgi Linnutee
HOOLSUSMÄRK HELLAKESELE:
Ilea Peckham – Connecticuti Põhjatütred
Ilona Lane, Aleksa Kärner – New Yorgi Linnutee
Viktoria Hallikäär, Erika Hantho – New Yorgi Linnutee
EESKUJULIKU HELLAKESE DIPLOM JA VASTAVA MÄRGI KANDMISE ÕIGUS:
Erika Kõiva – Connecticuti Põhjatütred
SUULIST KIITUST HOOLSALE GAIDILE:
Annika Hantho, Tiina Laupa, Heli Sõrra – New Yorgi Linnutee
KIITUSKIRI GAIDILE:
Helvi Sarapik, Aili Puskar – Baltimore Tormitütred
HOOLSUSDIPLOM GAIDILE:
Aili Sarapik – Baltimore Tormitütred
EESKUJULIKU GAIDI DIPLOM JA VASTAVA MÄRGI KANDMISE ÕIGUS:
Hillevi Ets – Baltimore Tormitütred
NOOREMGAIDERIKS
ülesnäidatud tubliduse ja väsimatu töö eest eesti gaidluse hüvanguks:
Liina Sarapik, Kristina Jõgi – Baltimore Tormitütred
Silvi Peckham, Ulla Barclay – Connecticuti Põhjatütred
Skautlusele ja gaidlusele osutatud püsiva kaasabi ja teenete eest, ning sõpruse tänutähena annetati Eesti Skautide Liidu ja välis-Eesti Gaidide Liidu poolt gaidi- ja skaudisõbra teenetemärk
TAMMETÄHT I järk
pr. Virve-Kai Bulla
Jüripäevaks 2006.a. kinnitas Eesti Skautide Malev USA-s juhatus koostöös Eesti Skautmasterite Kogu USA Koondise juhatusega järgmise edutamise:
Pideva tegutsemise, arengu ja tubliduse tunnustuseks eesti skautluses, ülendatakse
NOOREMSKAUTMASTERIKS
ühes vastava tunnuse kandmise õigusega alljärgnev juht:
skj. Arne Roomann-Kurrik – NY Viiking
Skautlusele osutatud teenete eest on Eesti Skautide Liidu poolt annetatud skautjuhi teenetemärk alljärgnevatele skautjuhtidele:
PÕHJATÄHT III järk
Tenno Andra – NY Viiking
Leelo Linask – CT Vikerlased
ID-kaart muutub maksevahendiks
Developers Team OÜ ja Cooperative OÜ tõid aprilli lõpus turule teenuse idprojekt.ee, mille abil saab ID-kaardiga maksta esialgu kontserdipiletite eest, aga edaspidi ka teenuste ja kaupade eest. “Teenuse või kauba ostmisel piisab ostjal ID-kaardist, müüjal omakorda kaardilugejast, meie pakutavast tarkvarast ning arvutist,” ütles projekti idee autor Gunnar Peipman. “Kui testiperiood läheb hästi, siis on plaanis teha koostööd kassasüsteemide tootjatega, et ID-kaarti saaks kasutada sama laialdaselt kui täna panga-kaarte.”
“Projekti taga olevad inimesed mõtlevad õiges suunas ning kui nende plaanid täituvad, oleme astunud suure sammu olemasoleva ID-platvormi efektiivsema kasutamise suunas,” lausus sihtasutuse Vaata Maailma projektijuht Mart Parve.
Peipmani sõnul näeb ta suurt võimalust ID-kaardipõhistes kliendikaardisüsteemides. “Erinevate plastkaartidega majandamine on tülikas nii klientidele kui firmadele. Kui kliendikaardi taotlemisel võrrelda kahte nädalat ja ühte sekundit, siis kliendikogemuse pealt võidavad firmad tohutult.”
Füüsilisest kaardist on olulisem ikka konkreetsed soodustusted ja programmid, mida kliendile pakutakse, lisas Parve. “Täna saab aina enam ettevõtteid aru, et olla koos mitmekümne teise plastkaardiga kliendi rahakotis ei taga enam erilist lojaalsust. Seetõttu ennustan ID-kaardi põhistele kliendikaardisüsteemidele suurt tulevikku.”
“Paradise Beach” festival on esimene üritus, kuhu ID-kaardi omanikud saavad pileteid osta. Festivalil saab esimest korda proovida ka ID-kaardi abil teenuste ja kaupade eest maksmist. ID-kaardi kasutamiseks maksevahendina tuleb enne kanda netipanga kaudu raha ID-krediidikontole. Festivali toimumiskohas saab raha kanda krediidikontole ka sularahas.
VES /BNS
Mati Raidma sai ÜRO hädaabi keskfondi nõukogu asendusliikmeks
ÜRO peasekretär Kofi Annan nimetas päästeameti peadirektori Mati Raidma aprilli lõpus Eesti esindajana ÜRO hädaabi keskfondi (Central Emergency Response Fund – CERF) juurde loodud nõukogu asendusliikmeks. CERF-i nõukokku kuulub 12 liiget ning neli asendusliiget.
Nõukogu ülesandeks on anda ÜRO peasekretärile ning ÜRO katastroofiabi koordinaatorile strateegilisi suuniseid ja nõuandeid fondi vahendite tõhusaks kasutamiseks.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti esindaja määramine CERF-i nõukokku suur tunnustus riigi senisele rahvusvahelisele päästetegevusele ja siinsete päästjate oskustele rahvusvahelises süsteemis.
ÜRO liikmesriigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid esitasid CERF-i nõukokku 39 kandidaati.
Kaheksa kohta on eraldatud keskfondi panustanud riikidele ning neli kohta sõltumatutele ekspertidele. EL-i liikmesriikidest on nõukogus veel esindajad Rootsist, Suurbritanniast ja Hollandist.
Tänavu 9. märtsil tegevust alustanud CERF on ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo hallatav kriisifond, kust humanitaarkriisides tegutsevad ÜRO allorganisatsioonid, programmid ja agentuurid saavad kriisi tekkimisel viivitamatuks tegutsemiseks vahendeid.
Praeguseks on CERF-i suudetud koguda 254 miljonit dollarit kokku 40 riigist. Eesti panustas eelmisel aastal esimese riigina fondi 24 000 USA dollarit ning sel aastal on kavas Eesti panust fondi veel suurendada.
Raidma on osalenud ÜRO kriiside ja katastroofide koordineerimis- ja hindamismeeskonna (UNDAC) liikmena juba üle kümnel ÜRO missioonil, sealhulgas Pakistanis, Türkmenistanis, Kõrgõzstanis ja Gruusias.
VES/BNS
Peaministri sõnul pole Eestis suurt varalist kihistumist
Peaminister Andrus Ansipi kinnitusel pole Eestis suurt varalist kihistumist, vaid tegu on normaalse turumajandusliku riigiga.
“Eesti riiki on minu hinnangul juhitud väga tasakaalukalt,” rääkis valitsusjuht riigikogu infotunnis. “Kihistumine Eesti ühiskonnas ei ole alates 1994. aastast süvenenud.”
Ansipi sõnul leidis kihistumise kasv aset kuni 1994. aastani, kuid tollest ajast kuni aastani 2004 ei ole tulude jaotamise ebaühtlust kirjeldav Gini koefitsient muutunud.
“See on püsinud kogu aeg vahemikus 35-37, kui väljenduda protsendilises skaalas. Ma ei tea, missugune oli täpselt Gini indeksi arvväärtus möödunud aastal, kuid on kostnud arvamusi, et möödunud aastal on tulude jaotamise ebaühtlus Eestis isegi pisut vähenenud,” lausus Ansip.
Peaministri sõnul on Eestis vabaturumajandus nii, nagu on vabaturumajandus näiteks Ühendkuningriigis, Iirimaal, Portugalis ja Itaalias, kus kihistumist on Gini koefitsendiga mõõdetuna sama palju kui Eestis. On riike, lisas Ansip, kus kihistumist on õige pisut rohkem, näiteks Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid.
Ansip rõhutas, et Eestis ei ole suurt varanduslikku kihistumist eri ühiskonnakihtide vahel.
“Meil on täiesti normaalne turumajanduslik ühiskond, nii nagu on see normaalne turumajanduslik ühiskond Iirimaal, Ühendkuningriigis ja paljudes teistes riikides, kus Gini indeks on võrdne Eesti Gini indeksiga,” lausus peaminister.
VES /BNS
USA politsei kimbutas eesti reisimehi
Ameerika Ühendriikide politsei võttis San Fransiscos lühikeseks ajaks vahi alla ärimees Tiit Pruuli ja tema kaaslased Artur Talviku ning Peeter Sauteri, kuna korrakaitsjates tekitas kahtlust eestlaste tegevus Golden Gate’i silla filmimisel, kirjutab SL Õhtuleht. Pruuli ja tema kaaslased tekitasid USA korrakaitsjates kahtlust, kui nad vana Lincolniga Golden Gate’i silla juurde sõitsid ja Talvik seda tulevase reisisaate tarbeks filmima hakkas.
Kui Talvik oli vajalikud kaadrid kätte saanud, sõideti lähedalasuvasse parki, kuhu saabusid ka politseinikud ja käskisid neil lahkuda. Kuigi eestlased kuuletusid korrakaitsjatele, anti nende sõidukile peatselt peatumismärguanne. Peale auto peatamist kargas Pruuli autost välja ning tahtis minna politseinike auto juurde olukorda selgitama. Ta käsutati tagasi ning sestpeale käituti reisimeestega väga järsult, kirjutab SL Õhtuleht.
Kuna autot juhtinud Pruulil polnud korrakaitsjatele ette näidata ei auto ega iseenda dokumente ning tema rahakoti vahel oli ärimees Marcel Vihmannile kuuluv krediitkaart, suurenes politsei kahtlus eesti reisimeeste vastu veelgi.
Mõningase dokumentide kontrollimise järel politsei siiski rahunes, kuid neid saabus kontrollima FBI eriagent koos kahe kaaslasega. Mehed kamandati autost välja ja pandi raudus kätega San Fransisco kõrvaltänavale istuma. Kolmetunnise kontrollimise järel tunnistati eestlased siiski ohutuks.
VES/BNS
Eesti kinnisvarahinnad tõusevad maailmas kõige kiiremini
17-protsendilise hinna-tõusuga oli Eesti mullu maailma kõige kiirema kinnisvarahindade kasvuga riik, vahendab Äripäev ajalehte The Independent.
Maailma kinnisvaraturge tabas mullu kõikjal jahenemine, keskmine elamuturu aastane hinnatõus kahanes märtsi lõpuks 6,1 protsendini, kusjuures veel 2004. aastal oli see ligi 11 protsenti. Turud, mis veel paar aastat tagasi maailma kinnisvarabuumi juhtisid, näiteks Suurbritannia, Hispaania, USA ja Hongkong, on kõik näinud hinnatõusu aeglustumist.
Kontrastina on esile kerkinud varem tähelepanuta jäänud turud Ida-Euroopas ja lõunapoolkeral, selgus kinnisvarafirma Knight Frank International uuringust. “Hinnatõus võib Ida-Euroopas jätkuda järgmised viis aastat, kuni eluasemete hinnad on ühtlustunud Euroopa Liidu keskmisega,” prognoosis uuringu juht Liam Bailey.
Globaalses plaanis prognoosis Bailey siiski elamute ja korterite hinnatõusu aeglustumist. Eredaim näide kinnisvarabuumi lõppemisest on Hongkong, kus hinnatõus langes aasta eest 23 protsendilt seitsmele. Suurbritannias on hinnatõus kukkunud viiele protsendile, aasta tagasi kerkisid majade hinnad kümme protsenti.
Vaid aasta tagasi oli riike, kus korterite ja eramute maksumus kasvas aastaga üle 20 protsendi, neli.
VES/BNS
1. maist avas tööjõuturu mitu Euroopa Liidu riiki
Soome, Hispaania, Portugal, Kreeka ja Island on teatanud, et loobuvad 1. maist tööjõu vabale liikumisel kehtinud piirangutest ja avavad oma tööjõuturu EL-i uutele riikidele, teatas sotsiaalministeerium. Belgia ning Prantsusmaa kavatsevad tööturu avada teatud valdkondades lähtuvalt oma tööturu olukorrast.
Suurbritannia, Iirimaa ja Rootsi avasid tööturu juba 2004. aastal, ülejäänud riigid säilitavad teatud piirangud.
Mullu töötas Soomes kas tööloa või lähetuse alusel umbes 8000 eestlast. Neile lisandusid need inimesed, kes ei vajanud tööluba (näiteks hooajatöölised põllumajanduses) või kes töötasid Soomes illegaalselt.
Hispaaniasse oli esimese aasta jooksul pärast laienemist elamis- ja tööloa alusel tööle läinud ligi 300 eestlast. Portugali ja Islandile läinud eestlaste arv on väike, umbes mõnikümmend aastas.
Tööjõuturu avanemisega ei tohiks Soome tööle minejate arv ministeeriumi hinnangul siiski oluliselt kasvada. Paljud soovijad on võimalusi juba leidnud ja kasutanud. Ka pärast piirangute kaotamist säilivad teatud takistused migratsiooniks, kuid mingi kasv on siiski võimalik.
2004. aastal Eestis tehtud küsitlusuuring näitas, et välismaal töötamisest huvitatute seas oli enim neid, kes soovisid töötada ehitajana, populaarsuselt järgmised valdkonnad olid teenindus, põllumajandus ja autotransport. Eestis 2003. aastal korraldatud migratsioonipotentsiaali uuringu põhjal oli 42 protsent tööealisest rahvastikust huvitatud välismaal töötamisest, samas omas vaid kolm protsenti ses suhtes tõsiseid kavatsusi.
Eestlaste jaoks on eelistatuim sihtriik kogu aeg olnud Soome. 2003. aastal oli kaheksa protsenti küsitletutest töötanud viimase viie aasta jooksul välismaal, sealhulgas 36 protsenti neist Soomes.
Enne Euroopa Liidu laienemist prognoositi, et uute liikmesriikide rahvastikust liigub vanadesse liikmesmaadesse kaks kuni neli protsenti. Tänavu veebruaris valminud Euroopa Komisjoni raportist ilmneb, et tööjõuvool Kesk- ja Ida-Euroopast oli enamiku riikide puhul oodatust väiksem.
VES/BNS
Merelood
Vasakult Allan Liik (Kanada), sopran Mariliina Vilimaa ja Karin Kärner. Foto: Indrek Ojamaa
Laulupõimik ühes vaatuses
NY Eesti Meeskoor ja NY Eesti Teater
NY Eesti majas, 25. III 2006
Kellel Taara kallist kinki
lausa lauluannet annud,
mõisterikkust pähe pannud
tegusida tarku teha, et
teatriga koos esineda
teda pangem aupinki,
rahvaga rõõmu jagama.
Üks meeldiv üllatus see tõesti oli. Sellest jõudude koondamisest sai peaaegu et muusikal. Omalooming kergemas zhanris. Hea idee ja abijõududega koos läbimõeldud teostus kinnitamaks, et hea tahtmise juures saab ka ilma lavata läbi, eriti kui tegevus toimub Tallinna lahe Meremeeste kõrtsis nimega “Humala Koda”.
Autoreiks olid Urmas Kärner – idee ja lavastus; Aime Martinson Andra – tekst. Tegelasiks: Kapten Sinivee (Urmas Kärner), preili Mulin (Karin Kärner), kelnerinna Maria (Mariliina Vilimaa), noor madrus Jaan (Mart Kuhn), leitnant (Erik Veski) ja triibulisis T-särkides kümneline meeskoor.
Muusikajuht Erik Veski innukal juhatusel ja Katrin Veski klaverisaatel pakkus koor vapralt 8 elurõõmsat meeleolulist merelaulu oma repertuaarist, lõpetades Griegi kantaadiga “Uus Isamaa”.
Staarihõngu puistasid laulupõimiku selg-roona (nelja soologa) lavakogenud liikumise ja sisseelamisega kutseline ooperisolist Tartu Vanemuisest – sopran Mariliina Vilimaa Eestist ja Allan Liik Kanadast akordionil rõkkava rahvaviisiga “Hei vallerii”. Väärikalt ülitõsine lüüriline bariton Urmas Kärner lisas omapoolselt kaks soolot, con cori. Efekset silmailu pakkus (haigestunud Aime Andrat reporterina asendanud) noorusvärske Karin Kärner, kes üllatusena ühe stseeni jooksul suutis ülitõsist kaptenit isegi abielumõttele võluda, põhjustades kogu grupi marulise tantsu finaalis Mart Kuhni eestvedamisel.
Rohke kuulajaskond tänas etendust marulise aplausiga. Anti lilli ja tänati sponsoreid: NY Eesti Haridusselts, Kultuuripäevad 2006/Kärt Ulman, Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor “Ööbik”, Anne Altosaar/Andres Raudsepp, Eda Treumuth/Liina Sarapik/Eve Saar, ESTO Graphics/Jüri Tassa.
Allakirjutanut kiusas mõte, et kui minikoor oma väärt programmi pähe õpiks ja mitte nii kramplikult noodis kinni poleks, siis võiksid nad selle omaloomingulise “operetiga” isegi ringreisile minna..
Edu ja õnne tulevikuks!
Juta Kurman
Eesti mees – arhitekt Louis Kahn
Eestlased on kõvad rahvuslased. Juutide kohta oli 20. sajandi esimesel poolel Eestis rohkesti veidi üleoleva maiguga anekdoote käibel. Juut oli kas plekksepp või poodnik, kasutas küüslauku ja pigimütsi ning erines eestlasest ka muidu omajagu. Ometigi oleme kõik pärit ühest puust.
Louis Kahn sündis 1901.a. Saaremaal tsaariarmee alamastme sõjaväelase või sõjaväeametniku perekonnas, perekond lahkus Eestist viie aasta pärast USA-sse, väidetavaks põhjuseks on muuhulgas arvatud pereisa kartust Vene-Jaapani sõja ees.
Philadelphias kujunes Kahnist üks tänapäeva tähelepanuväärsemaid arhitekte. Tema tütre, flöödikunstnik Sue Ann Kahni sõnul olnud pere väga ameerikalik, juudi pühi ei peetud ja sünagoogis ei käidud.
Tuleb tunnistada, et geniaalse arhitekti täht lõi tõeliselt särama alles hilistel viiekümnendatel, pärast kohtumist eestlase August Komendantiga, kelle sajandat sünniaastapäeva tänavu 2. oktoobril on võimalik tähistada. Saksa kooliga realistlik Komendant ning Beaux-Arts` taustaga boheemlik Kahn, mõlemad Eestimaa mehed moodustasid suurepärase tandemi. Koos filosofeeriti, võeti õhtuti klaasike paremat, kuid mis peamine: ridamisi sündis maailma arhitektuurilukku kuuluvadi tähtteoseid, mille ümber huvi ja kirjutiste vool ei lakka ka aastakümneid pärast nende valmimist. Tegemist on omalaadse klassikalise arhitektuuriga, mis Komendanti abil ühendati teaduse viimase sõnaga, kusjuures selle viimase, tänapäeva tehnoloogilise külje lisamisel ei läinud arhitekti mõttest sündinud objektide jumalik hingus kaotsi.
Eestis tuli möödunud aasta lõpul kokku seltskond, keda on hakatud nimetama Louis Kahni sõpruskonnaks. Koos valmistatakse ette Louis Kahni päevi Saaremaal, mis saavad toimuma käesoleva aasta oktoobris Kuressaares, Saaremaal. Kuressaarde Kahni näituse toomise eesmärgil külastas Pennsylvania ülikoolis asuvaid Kahni Arhiive sõpruskonna tuumik koosseisus projekijuht Ingrid Mald-Villand ja arhitektid Vilen Künnapu ning Toivo Tammik.
Kohtumised Louis Kahni lastega olid meeldejäävad. Filmiga oma isast kuulsuse saavutanud Nathaniel Kahn osutus soojaks ja sõbralikuks kamraadiks, kes kohtumise esimesest hetkest oli külalistega samal vaimsel lainepikkusel, haruldane oli tema huvi Eesti ning kõige sellega seonduva vastu.
Nathanieli on oodata koos tema filmiga ka Louis Kahni päevadele Saaremaal. Tema on ka üheks põhikonsultandiks ürituse vaimsuse kujundamisel. Kõik huvilised koos oma ideedega on teretulnud.
Elame ärevas maailmas. Louis Kahni omaaegne pöördumine idamaadesse on meile tänasel päeval üha mõistetavamaks ja tähenduslikumaks saamas. Seal valmisid tema kõige tähelepanuväärsemad tööd, kus on koht nii jumalikule vaikusele kui ka valgusele.
Ja ometi: juut, kes on sündinud Eestis ning järgib ameeriklasena kristlikke traditsioone kavandab idamaadele enneolematuid moslemikultuuri keskusi ning valitsushooneid! Sellest kombinatsiooni kellahelin on nii puhta tooniga, et annab inimkonnale vaatamata vastuoludele edasikestmiseks lootust.
Toivo Tammik
Välismaal elavate eesti heliloojate teoste jäädvustamise fond
Ükski rahvas ei säili ega kasva ilma kultuuri ja kunstita. Võib isegi öelda, et kunst määratleb rahva ja peegeldab tema palet. Meile kõigile on tuttav ütlus: Eestlane on kunstilembeline rahvas. Ja kes meist ei aja rinda uhkusega ette, kui juttu tuleb “laulvast revolutsioonist”. Oleme uhked oma rahva kultuuri ja selle saavutustest üle.
Kuid selleks, et kunst rahva teadvuseni jõuaks, on pikk tee: kõigepealt otsib ja ootab kunstnik/looja inspiratsiooni. Selle leidnud, asub ta teose kirjutamisele/ maalimisele/ voolimisele. Kunstiteose valmimiseks kulub tavaliselt mitmeid kuid, vahel isegi aastaid. Pärast teose valmimist hakkab kunstnik otsima vahendeid ja võimalusi oma loomingu tutvustamiseks laiemale ringkonnale. Kui ta leiab sobiva võimaluse, siis esitatakse teos kas kunstinäitusel või -muusikateose puhul – kontserdil. Parimal juhul tuleb teos veel kord ettekandele mõne aja möödudes ja jääb siis nurka “tolmu koguma”.
Kahjuks on selline saatus olnud ka paljudel Põhja-Ameerika eesti heliloojatel ja nende loomingul. Palju ilusat on kirjutatud, aga väga vähe on meile, kuulajatele, kättesaadav.
Neid mõtteid mõlgutades tuli tahtmatult tunne, et midagi peab ette võtma. Kuna olen ise ka üks nendest “kunstnikest”, tunnen erilist sümpaatiat teiste autorite ja nende teoste saatuse suhtes. Viibides jõuluajal perega Torontos, rääkisin oma mõtetest mitme teise eesti ühiskonnas tegutseva kunstnikuga. Leidsime koos, et oleks väga vajalik salvestada ja ajalooliselt jäädvustada väliseestlaste viimase sajandi muusika-loomingut väljaspool kodumaad. Kui meie (siin elavad eestlased) seda ei tee, ei maksa jääda ootama, et need, kes meist palju midagi ei tea, võtaksid selle tohutult suure projekti ette. Mitte kunagi!
Siinkohal on rõõm teatada, et 1. jaanuaril 2006 panime aluse välismaal elavate eesti heliloojate teoste salvestamise fondile nimega “Eestlased Põhja-Ameerikas Muusikafond”. Selle fondi eesmärk on organiseerida väliseesti muusikute loomingu salvestamist, CD-de väljaandmist ja eesti muusika säilitamist. Sest: kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta!
Igatsus on, et ka tulevase põlvkonna eestlased (nii kodu- kui välismaal) võiksid olla teadlikud oma rahva heliloomingust. Heliloojad Kaljo Raid, Udo Kasemets, Lembit Avesson, Roman Toi, Jaan Järvlepp, Leo ja Taavo Virkhaus, Johannes Tall jt. on kirjutanud palju huvitavat muusikat. Ainult seda tundes areneb ja laieneb meie rahvuskultuur, puudutades ühiskonda, kus me elame ning rikastades inimeste igapäevast elu.
Fondi esimene projekt on ka juba käigus: juunikuus on planeeritud tähistada helilooja ja pastori Kaljo Raidi 85. sünniaastapäeva kontserdiga Tallinnas ja seejärel CD välja-andmisega Kanadas. Sellel plaadil jäädvustame Raidi kammerteoseid koos solistide ja orkestriga.
Niisugune suur ettevõtmine õnnestub aga ainult siis, kui kogu eesti ühiskond astub selle taha ja annab oma jäägitu toetuse. Siin ei ole midagi tegemist uhkeldamise ega “nime tegemisega”. Aeg lendab kiiresti, me kõik saame vanemaks ja kui me praegu, omades veel võimalusi ja energiat midagi teha, sellele selja pöörame, võib juhtuda, et me kunagi ei kuule enam neid kauneid helisid, mida meie armastatud kunstnikud on loonud.
Seetõttu pöördume sinu poole, armas kaaseestlane, palvega: vajame Sinu rahalist toetust, et tugev alus panna kõnealuse fondi pikaajaliseks tegevuseks. See ei ole mitte kahe või kolme aasta töö, vaid nõuab kannatlikkust ja pikka meelt. Ette vaadates ja plaane tehes näeme, et kulub vähemalt 10 aastat, jäädvustamaks heliloojate teoseid, keda praegu tunneme. Kindlasti aga tuleb uusi juurde. Kui saame välja anda ühe plaadi aastas, oleme edukad oma ettevõtmises. Ühe CD lindistamine ja väljaandmine maksab aga üle 10 000 dollari. Seetõttu on vaja, et fondil oleks tugev algkapital, millele saame lisada iga-aastaseid uusi toetusi. Projekti “Eestlased Põhja-Ameerikas Muusikafond”-i toetavad esialgselt Eesti Sihtkapital Kanadas, Toronto Eesti Baptisti Kogudus ja Eesti Kunstide Keskus. Kutsume üles ka teisi eesti organisatsioone seda ettevõtmist toetama.
Rahalise toetuse eest saab soovi korral tulumaksuvabastuse kviitungi. Toetused palume saata:
USA-s: Estonia For Christ Ministries,
c/o Hillwood Baptist Church,
300 Kohler Rd., SE Huntsville, AL 35803
Märgusõna: K.Raid CD
Kanadas: Estonian Arts Centre,
tshekile märkida “Toetus EPA Muusikafondile” ja saata aadressil: Eesti Kunstide Keskus c/o Pahapill
2204-2045 Lakeshore BLVD. West,
Toronto, Ont. M8V 2Z6 Canada
Oma toetuse andmisega ütled, et oled kaasas selle projektiga ja annad oma julgustava “jah” sõna tegevuse jätkamiseks.
Ootame seda.
Fondi juhatus: Aavo Kittask, Charles Kipper, Viljar Puu Weimann, Stella ja Johannes Pahapill.
Viljar Puu Weiman
* The Front Page reports from Lakewood, NJ, where Estonian Scout and Guide troops from across the US gathered to celebrate the traditional “Jüripäev” [St. George’s Day]. This day has traditionally been honored by the Scouting community. At the special worship service, held at the Estonian Lutheran Church in Lakewood, Scoutmaster and Rev. Thomas Vaga recalled in his sermon how Lord Baden Powell, the founder of Scouting, had drawn a connection with Scouting and Jesus. Scouts and Guides assisted with readings and prayers in the service. Despite heavy rains, everyone then moved to the Järvemetsa scout-camp, where a special commemoration was held. This was followed by a tasty luncheon, during which the sun began to peek through the clouds.
* Ilmar Mikiver discusses November’s Midterm elections. While many see the elections as a “report card” for President Bush, it is not simply Democrats vs Republicans. Bush, Mr. Mikiver notes, finds himself between a rock and a hard place. The rock is the Democrats, who continue to blame him for everything from illegal surveillance to high gas prices. Some accusations, though, cannot be leveled on the President. The hard place are the conservatives who see Bush as running a classic “Big Government.” With record high spending, the Right may backlash against Bush as a “spender.” Meanwhile, of course, one cannot lose sight of the fact that the elections are also about Congress members, who have their own sins.
* An article from the Estonian paper Maaleht describes that the alleged parties held at President Rüütel’s residence at Kadriorg were greatly exaggerated, and that whistleblower Marek Paulson lied. Excerpts from the article appear beginning on page 2.
* President Rüütel’s recent pardoning of a police officers who beat a punk rocker with his fists, causing the young man to die is used by Vello Helk to discuss an earlier case. Mart Niklus was convicted in the early 1980s of working to weaken the USSR, among a long list of anti-communist “crimes.” Despite pleas from his mother, Mr. Niklus was not pardoned for his political and ideological crimes, even during the so-called period of Perestroika and Glasnost.
* Toivo Tammik writes on the Art and Culture page about architect Louis Kahn, who was born in Estonia. The man, who was recently honored in Estonia, could give humanity hope. Mr. Tammik notes that “a jew who is born in Estonia and follows American Christian traditions, and designs Eastern Moslem culture spaces and political buildings… this combination is of such pure tone that it could give humanity hope against adversity.
* Viido Polikarpus shares his experience of traveling to New York. He recounts returning the the US, and about having passport problems. It seems that his US passport expired only days after his arrival, and he had left his Estonian passport back in Estonia, thinking he would not need it. In the end, the situation worked itself out with some help from the Estonian Consul General in New York.
Estonian Parliament to Vote on EU constitutional treaty on May 9
ER/ves – The constitutional committee of the Estonian parliament decided to put the EU constitutional treaty to a final vote in the parliament on May 9, the Europe Day.
Foreign Minister Urmas Paet said Estonia’s decision to go on with the process of ratification of the constitutional treaty had been met positively in Europe. There are less and less of those who say that the constitutional treaty is dead, people are rather expressing their readiness to look for a way how to go on with the process, Mr. Paet said. The government sent the bill on the ratification of the EU constitutional treaty to parliament on May 10 last year and its first reading was completed in early February this year.
After last year’s referendums in France and the Netherlands voted down the constitution, many saw the issues as being dead. After the French rejection, though, European Commission President Jose Manuel Barroso described the French rejection as “a very serious problem,” but insisted: “We cannot say that the treaty is dead,” the BBC reported.
PM: Poor Afghanistan a Threat also to Estonia’s Security
ER – Opening a Senior Course in National Defence, Prime Minister Andrus Ansip called contribution to the rebuilding of Afghanistan one of the priorities of Estonia.
Estonia is planning a significant contribution to the reconstruction of the Helmand province in southern Afghanistan, the premier said. “I am confident that our contribution will change the situation there, will make it better,” Ansip said in his speech.
He said that due to its small size Estonia was taking part in the mission as part of a bigger British unit and that Estonian personnel would be also working closely with Danish, Dutch, Romanian, US and Canadian troops.
The head of government said instability and poverty along with weakness of state structures had made Afghanistan a hotbed of international drug-related crime and terrorism. “The spread of international terrorism and narcotics are serious security risks, which concern the entire international community, including Estonia,” Ansip said. “It is our duty to react to these risks. An Afghanistan left on its own would be a threat for the security of the whole world, including us,” he said.
Speaking about Estonia’s security policy, Ansip said that although Estonia had been a member of NATO and the EU for almost two years and the country’s security had never had as good safeguards as it had at this point, it was Estonia’s duty not to let itself be lulled to sleep by the thought that everything has been done and it is now time to enjoy the fruits.
Willingness to defend one’s country is needed exactly as much now as it was before, Ansip said, adding that the main channel through which citizens can express their willingness to defend their country was and will be Kaitseliit (Defence League), which forms an inseparable part of the national defence system.
Speaking about today’s world, the prime minister said the end of the Cold War and the disappearance of a bipolar world had led to changes in the perception of security and consequently also of national defence, because the dangers of today are more complex and more difficult to predict.
“International terrorism, environmental problems, threats of technogenic nature, epidemics, organized crime and cybercrime do not know national borders,” Ansip said.
He said that with the disappearance of clearly identifiable sources of threat and hostile sides the concept of neutrality had changed too, because no state had immunity against these threats.
Memoirs of the Micro-Geislingenians
Mai Maddisson
More than half a century has elapsed since we were removed from Geislingen as small children. Yes, we were small. We were neither seen nor heard. Yet we too, in a different way saw and heard. Perhaps more importantly we felt. Our feelings differed and they all had a significant impact of the journey we were to walk through life. The journeys have been very varied.
There is a resurgence of interest in those times, and some of us are now effecting ways to make that resurgence tangible.
I hope to compile a book called “The Memoirs of the Micro- Geislingenians”. Micro, meaning small and imperceptible.
My hope is to collect a series of individual stories from people who were ten years and under when they left Geislingen and compile them into a book. I have always had a belief that in interviewing a person the resultant report can be the interviewer’s perception of the interviewee’s emotions. In this book I would hope to leave each person’s soul as it presents itself.
The story would include what the person themselves remembers, that which they learnt from those around them, their own reflections on the effect that experience had on their lives, and of course a little about where they are at now.
The older of us would have clearer memories than the younger ones of course. But the most important ingredient is the place of that window of time in each of our lives.
Sadly there will be some among us whom life has battered badly. I would like to include your experiences too. It is not impossible to do that without traumatising you. Perhaps it is people such as yourselves whom we would really like to extend a welcome to.
No matter how little you remember share it. Please also share what questions you have about that time. It maybe that another of us has the answer to that and can effect some closure for you.
And if you are not from Geislingen, perhaps you know some one who was. Could I ask you to pass on this article for them to consider.
Full steam ahead! Yes and we want to have a reunion too. We are aiming at September 2008, but that date is flexible.
We are hoping to also do a ‘red robin’ with our cohort from the other refugee areas in and around Germany. Is there anyone from these areas who is interested in joining in to organize their area’s part of the ‘red robin? Please let me know of your interest and then I can collate together any interested people.
The finale we hope will be a time in Estonia. There are a few irons in the fire there too. Let’s see what evolves.
A little about me: I am a family doctor in Melbourne (Australia). I left Geislingen just after my seventh birthday. I have put my story together. It is not all pretty but it is amazing how much I found to write about.
My e-mail address is; mai.maddisson[at]northmitchamclinic.com.au
-NEWS HITS-
Stay on that boat – The Estonian government wants you to know that they do not make any exceptions for the cruise passengers regarding Estonia’s visa requirement! Citizens of countries who are required to have an Estonian visa and who visit Estonia as cruise passengers still need a visa in order to enter Estonian territory. That means staying on the boat while your fellow passengers roam the streets of Old Town!
As Americans, most of our readers are exempt, but for citizens of other countries, a list of nations exempted from a visa requirement can be found at: http://www.vm.ee/eng/kat_132/915.html
|
