|
<!– .style1 {color: #0000FF} –>BALTIMORE’I EESTI KOOLI 50. AASTAPÄEVA PIDU
Ülal: Baltimore’i kooli koor laulab “Eidekene ketrab” .
All: 2. ja 3. klass: Lukas Deaton, Teele ja Laine Jõgi, Heili Deaton, Aksel Põldmäe.
Fotod: Anne Sarapik
Pool sajandit tagasi kutsusid Baltimore’isse uut elu rajama tulnud eestlased ellu Baltimore Eesti Täiendus kooli, lootes sellega oma lastele edasi anda ja elus hoida eesti keelt ja meelt. Viiskümmend aastat sellest ajast, mil alles kohaneti võõra maa võimaluste ja kommetega, ajast, mil lausa tunti hirmu meie väikese rahva ellujäämise pärast, on kaks põlvkonda USA-s suureks sirgunud ja Eesti Vabariik taas vabade riikide nimekirjas. Ja Baltimore Eesti Kool töötab elujõuliselt edasi.
Baltimore Eesti Kooli asutamiskoosolek toimus 12. oktoobril 1955. Asutajaliikmed olid Tõnis Roosmaa, Leida Siimsen, Linda Ülenurm, Evald Tammaru ja Elvine Tammaru. Esimene koolipäev toimus pühapäeval, 23. oktoobril 1955.
Õpilasi oli 24: Kertu Iise, Astrid Lipp, Aino Pulles, Karl Pulles, Peeter Vizbaras, Roosi Vizbaras, Kai Tõugjas, Inger Iise, Margus Luha, Ülo Pulles, Toivo Roomets, Marju Siimsen, Laine Vizbaras, Mart Laius, Lea Roomets, Mai Tammaru, Ants Kiik, Heli Pukk, Avo Annus, Reet Plank, Matti Kiik, Andres Kaldma, Jüri Tammaru ja Rein Kreek. (50. juubeli peol viibisid neist kaks — Reet Plank Kaseoru ja Marju Siimsen Põldmäe.) Praegu on Eesti Koolis õpilasi 27.
Aastate jooksul on kooli tööd juhtinud Tõnis Roosmaa, Evald Tammaru, Meeta Liiv, Ester Ulm, Ilme Roomets, Ants Põldmäe ja Anne Sarapik. Koolist on läbi käinud rohkem kui 250 õpilast, keda on õpetanud 53 õpetajat.
Baltimore Eesti Kooli 50. õppeaastal olid õpetajateks Andres Põdra, Anti Küünal, Heino Nurk, Kristina Jõgi, Lili Põldmäe, Reet Kaseoru, Tiia Vann ja Tiiu Ling. Koolijuhataja on Anne Sarapik.
Kooli viiekümnendat aastapäeva tähistati 13. mail 2006 Baltimore Eesti Majas. Programm algas vaimuliku lauluga. Palvuse luges ette Eerik Kari. Nagu juba ammu traditsiooniks, esinesid noored laulude ja luuletustega kevadest ja emast. 4. klass (Carlotta Põdra, Devin Kruup, Liivia Malmgren, Viivianne Malmgren, Lili Puskar) luges luuletuse “Emale”. Traditsioonilise armsa “Ema süda” laulu saatel jagasid koolilapsed emadele lilli. Kooli koor laulis rõõmsalt “Las mina hakkan laulemaie” ja siis kandis 9. klass (Aili Puskar, Delis Kruup, Helvi Sarapik, Sass Svensson) ette luuletuse “Üksainus memm”.
Tillukesed ja tublid lasteaia õpilased (Lukas Jester, Magnus Põldmäe, Maili McClafferty, Mariette Põdra, Tia Puskar), oskasid esineda luuletusega “Emakesele”. 6. klass (Eerik Kari, Karl Grabbi, Kristina Laukaitis, Maria Laukaitis, Markus Malmgren, Markus Puskar) esitas “Laulu minu emast”. Eriti vahva oli 2. ja 3. klassi õpilaste (Heili Deaton, Laine Jõgi, Aksel Põldmäe, Lukas Deaton, Teele Jõgi) ettekanne “Seene varjus”: nimelt kogunesid tigu, jaaniuss, põrnikas ja rohutirts seene varju, kust väike kurjalt krooksuv konn neid minema tahtis ajada. Taas astus lavale kooli koor koos ehtsa ketrava eidekesega lauluks “Eidekene ketrab”. Kuna poleks emadepäev ilma isadeta, kogunesid lavale koolilaste isad, et lõbusalt laulda “Naisi kohtad sa igal pool ilmas…”. Laulu lõppedes tõttasid toredates mütsides mehed saali, igaüks oma abikaasale lille käes kandes. Kooliõpetaja Reet Kaseoru rääkis Baltimore Eesti Kooli ajaloost ja arengust. Ta kutsus ette kohal-viibivad endised õpetajad (Sylvia Sarapik Kelly, Miia Illiano, Lea Kiik, Silvi Valge, Marju Põldmäe, Irja Grabbi, Ilme Roomets, Maria Pedak-Kari, Rein Abel, Tiina Fisher, Tiina Kiima, Juta Zacharski, Silvia Niilus-Rock, Liina Sarapik, Ester Ulm, Tiina Ets), kellele pandi rinda ilus roos. Eriklassi õpilased (eesti keele õppijad Angela Svensson, Anne Svensson) esinesid ettekandega “Emakeel” ja siis liitusid 6. ja 9. klassi õpilastega, et lugeda lõbusa luuletuse eesti keele hääldamisest “Emakeele tund”.
Pildil Baltimore’i Eesti Kooli praegused ja kunagised õpilased, õpetajad, koolijuhatajad.
Õpilased kõige esimesest koolipäevast Marju (Siimsen) Põldmäe ja Reet (Plank) Kaseoru, nende vahel praegune koolijuhataja Anne Sarapik.
Näitus – 50 aastat Baltimore Eesti Kooli.
Koolijuhataja Anne Sarapik tutvustas külalisi ja luges ette tervituskirju. Esimesena võttis sõna Eesti Vabariigi suursaadik USA-s Jüri Luik, kes oli koos abikaasaga kohale sõitnud Baltimore Eesti Kooli juubelit tähistama. Suursaadik Luik kiitis väljaspoole Eestit asuvate eesti koolide väsimatut tööd ja isamaalikku vaimu ning soovis edaspidiseks jõudu ja õnne.
Sõna võtsid ka Baltimore Eesti Kooli toetavate organisatsioonide esindajad: ERKÜ esimees Mati Kõiva, Baltimore Eesti Seltsi esimees Toivo Tagamets ja Baltimore Markuse koguduse esimees Fred Ise. Tervituskirjad olid tulnud mitmelt poolt. Kooli tervitasid New Yorgi Eesti Haridusseltsi esimees dr. Toomas Sõrra, New Yorgi Eesti Kool (juhataja Karin Annus-Kärner), Connecticuti Eesti Kool (juhataja Kristi Rakfeldt), Lakewoodi Eesti Kool (juhataja Aino-Liis Tõõtsov), endised õpetajad Mare-Reet Allikas ja Lilian Esop. Lastevanemate kogu kutsus ette praegused õpetajad ja kinkis igale kevadise potilille.
Kooli juubelile olid tulnud palju ammuseid toetajaid ja ka vilistlasi. Vilistlane Kai Lazzell Harrison luges ette Fred Ise luuletuse “Emale”. Liina Sarapik laulis kitarri saatel omaloodud laulu “Tibu” ja emadepäevaks sobiva “Maa tuleb täita lastega”. Mõned endised õpetajad (Ester Ulm, Tiina Mägi-Fisher, Piret Kork, Lea Kiik, Tiina Ets) kandsid ette lõbusate heliefektidega jutukese “Lugu Eesti Koolist”, igasuguste vilede, pasunate, ja muude helitekitajate saatel.
Nagu kombeks, jagas koolijuhataja välja aastalõpu koolitunnistused, millest lapsed kohe päranisilmi hindeid otsisid. Programm lõppes lauluga, milleks kogunes kogu koolipere: “Tere kool”. Praeguse kooliperega liitusid kõik kohalolevad endised õpetajad, juhatajad ja õpilased, et end pildistada lasta. Kogu ürituse võttis filmile vilistlane Karl Kaseoru, kes koostab Baltimore Eesti Kooli ajaloost ja 50. aasta juubelipeost filmi.
Eesti Maja esikusse oli üles seatud huvitav näitus. Suure huviga sirvisid külalised vanu ja uuemaid fotoalbumeid ja õpikuid. Tänumeeli seisti koolijuhatajate fotode ees ja imetleti ka laste joonistatud pilte.
Kuld Lõvis pakuti häid sööke. Saal oli kaunistatud mustade ja kuldsete õhupallidega. Lapsi lõbustas õnne õngitsemine, suuremaid rikkalik loterii.
Toodi välja suur sünnipäevatort, mille peale koolisõbrad laulsid Baltimore Eesti Koolile “Ta elagu!”. Kooli sõpru oli sel õhtul tõepoolest palju. Tänu kogu meie eesti ühiskonna tööle ja toetusele on meie armas Baltimore Eesti Kool suutnud elada ja töötada pool sajandit kaugel sellest maast, mille keelt ja kultuuri meie oma noortele oleme püüdnud ja püüame edaspidigi õpetada.
Tiina Ets
USA Esimese Praostkonna sinodi koosolek
Fotol ees vasakult: E.E.L.K. Baltimore koguduse esimees Fred Ise, abipraost Jüri Pallo, praost Thomas Vaga, peapiiskop Udo Petersoo, E.E.L.K. Washingtoni koguduse esimees Mati Kõiva ja E.E.L.K. Los Angelese koguduse esimees Heino Nurmberg. Taga vasakult: E.E.L.K. Buffalo ja Rochesteri koguduse õpetaja Hannes Aasa, E.E.L.K. Portlandi koguduse õp. Hendrik Laur, Anne Ise, E.E.L.K. Schenectady-Albany koguduse esinaine Eve Rebassoo, E.E.L.K. Philadelphia koguduse õpetaja Markus Vaga, E.E.L.K. Baltimore, Washingtoni ja Seabrooki koguduse õpetaja Heino Nurk, õp. Mart Jaanson (EELK Nõo koguduse õpetaja), E.E.L.K. New Yorgi Pauluse koguduse esimees Endel Reinpõld, praostkonna laekur Luule Prima, E.E.L.K. Washingtoni koguduse laekur Carmen Täht, E.E.L.K. Lakewoodi koguduse esindaja Airi Vaga.
USA Esimese Praostkonna sinodi koosolek oli tänavu veidi erinev varasematel aastatel peetud kokkutulekutest.
Esimest korda ei kogunenud sinodi saadikud ja koguduste õpetajad mitte võõrustava koguduse kiriku või kohaliku Eesti Maja ruumidesse, vaid hoopis kauni looduse rüpes asuvasse puhkekeskusesse. Reedel, 28. aprillil õhtusöögi ajaks tuli 35 inimest Washingtoni Markuse koguduse kutsel Hallowoodi puhke- ja konverentsi-keskusesse Marylandis Sugarloaf Mountain’i lähedal. Tulijate hulgas olid peapiiskop Udo Petersoo (+), praost Thomas Vaga, koguduste õpetajad ja saadikud. Koos kaugemalt kohale sõitnud koguduste ametlike esindajatega oli lauas ka kohalikku rahvast Washingtoni ja Baltimore kogudustest ning külalisi Eestist. Nõo kiriku kaheksaliikmeline meesansambel tõi meile muusikalist külakosti. Esimest korda astusid nad üles sama päeva pärastlõunal Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Washingtonis, kus peetud kontserdile ja järgnevale vastuvõtule olid kutsutud ka kõik sinodile tulnud. Teine Nõo meeste esinemine järgnes õhtusöögile Hallowoodis. Nii nagu alati ansambli loomisest saati 16 aastat tagasi, kanti ka sel päeval ette peamiselt eesti autorite vaimulikku muusikat. Mõned laulud on koguni ansambli liikmete endi looming, mis kirja pandud ansambli juhi Margus Liivi ja koguduse õpetaja Mart Jaansoni poolt. Peale kontserti pidas õpetaja Hannes Aasa hilisõhtul ettekande koguduste elavamaks muutmise võimalustest meie kirikus. Tema jutt ärgitas kuulajaid kaasa mõtlema ning loeng muutus märkamatult elavaks mõttevahetuseks, mis oleks kestnud veelgi kauem, kui poleks kätte jõudnud aeg minna puhkekeskuse mõnusatesse magamistubadesse eeleisvaks pikaks tööpäevaks välja puhkama.
Sinodi ametlik koosolek algas laupäeva, 29. aprilli hommikul kell üheksa. Avapalvusele järgnes hiljuti ajast igavikku kutsutud Portlandi õpetaja Leo Leiv’i mälestamine, koosoleku rakendamine ja praosti aruanne. Praegu on USA Esimese Praostkonnas 11 tegutsevat kogudust (Baltimore, Bergen County, Buffalo, Cleveland, Lakewood, Los Angeles, Lõuna-Florida, New-Yorgi Pauluse, Philadelphia, Portland ja Washington) ning 2 pihtkonda (New-Yorgi Pauluse koguduse Schenectady-Albany ja Syracuse’i pihtkonnad). Chicago Pauluse kogudus ei käi enam koos jumalateenistustel, kuid tegevus on veel ametlikult lõpetamata. Philadelphia koguduse täiskogu on otsustanud tegevuse lõpetada selle aasta lõpul. Kogu praostkonna hingekirjas on praegu kokku 1126 liiget, neist aruande-aastal tasusid liikmeannetuse 701. Kõige rohkem oli annetajaid Los Angelesis (149) ja kõige vähem Syracus’es (12). Ainult Lakewoodis käiakse veel kirikus igal pühapäeval. Kaks korda kuus peetakse jumalateenistusi Los Angelesis ja New Yorgis, kord kuus Baltimores, Bergen County’s, Buffalos, Lõuna-Floridas, Philadelphias, Portlandis ja Washingtonis. Mujal tullakse kokku 2-6 korda aastas. Ainsana kasvas 1 liikme võrra Bergen County kogudus, mujal kahanes liikmete arv 1-7 võrra aasta jooksul.
Pärast praosti aruannet said sõna kõigi koguduste esindajad, kes lühidalt tutvustasid oma koguduse tegevust ja probleeme aruandeaastal. Neist sõnavõttudest koorus välja ettepanek muuta koguduste aastaaruande vormi, sest praegusel kujul ei ole selles kohta kirja panna kõike, mida tegelikult tehakse. Aja jooksul on liikmearvu vähenemisele vaatamata juurde tulnud uusi koguduse tegevuse viise.
Praostkonna tegevuse ja rahaline aruanne võeti vastu ühel häälel väikeste parandustega, samuti ka järgmise aasta eelarve. Pärast lõunasööki kuulati peapiiskop Udo Petersoo ettekannet Eesti Evangeeliumi Luteriusu kiriku tegevusest üle maailma ja sidemetest ning koostööst kodumaise Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga. Seal toimunud suurtest muutustest seoses uue kirikuseaduse kehtima hakkamisega möödunud aastal kõneles ka Nõo õpetaja Mart Jaanson, kes praegu on ajutiselt teenimas Toronto Peetri kogudust.
Tuleval aastal otsustati pidada sinodi koosolek New Yorgis koos Chicago praostkonnaga.
Laupäeva õhtul kell viis algas sinodi armaulauaga jumalateenistus Silver Springis Calvary kirikus, mis on koduks Washingtoni Markuse kogudusele. Seal jutlustas nüüd juba meie juurest Issanda juurde kutsutud peapiiskop Udo Petersoo, teenisid kõik praostkonna õpetajad, organist Silvi Valge ja Nõo kiriku meesansambel. Praostkonna vaimulike ja Nõo lauljate kohaloleku tõttu oli seitsmekümnest kirikulisest tublisti üle poole mehi, kellest enamus ka kõva häälega kaasa laulsid. Organisti sõnul oli see üle aegade üks neid väheseid kordi, mil koguduse laul käis üle oreli helidest. See oli kõigile osalejatele suureks rõõmuks ja kinnitas meie usku lootusrikkalt jätkata Issanda tööd meie kogudustes.
Õpetaja Heino Nurk
Kensico monument on saamas teoks
Eestlaste matusepaiga mälestusmärk Kensico kalmistul (Westchester’is, New Yorgist põhjas) on saamas teoks. Edusammud sel alal on eriti rõõmustavad, kuna projekt on paberil seisnud peaaegu 48 aastat. Nüüdseks aga on sõlmitud leping Fasolino Memorial Co. firmaga ning monument on ehitusel. Kui kõik kulgeb plaani-kohaselt, võib monumendi ülesseadmine toimuda juba selle aasta septembris.
Vahepeal on Eesti Abistamiskomitee laiali saatnud üle USA abistamispalved rahaliste annetuste saamiseks. Monument oli algselt küll mõeldud Kensico matusepaiga tähistamiseks, kuid kuna USA-s pole ühtegi üldist eestlaste mälestusmärki, siis on kava Kensico monumenti pühendada kõikidele eestlastele, kes Ameerika mullas puhkavad.
Neile, kes voldiku on saanud, olgu pandud südamele, et nad oma lahke annetuse võimalikult ruttu teele saadaksid. Vajalikud juhised selleks on antud. Aga – ootame kõikide toetust sellele olulisele projektile. Lisan see-pärast allpool juurde voldiku teksti neile, kes seda pole saanud.
“Mitu aastakümmet tagasi algatati eesti kiriklikes ringkondades idee püstitada mälestussammas eestlaste matusepaigas Kensico kalmistul, New Yorgi ligidal Westchesteris. Sammas oleks väärikaks monumendiks seal puhkavatele kaasmaalastele, kelle arv ajaga on kasvanud kaugelt üle tuhande.
Aastaid tagasi kujundas kunstnik Richard Sööt mälestussamba kavandi, kuid suurelt osalt majanduslikel põhjustel on projekt jäänud teostamata. Nii seisab monumendi jaoks määratud plats endiselt tühjana. Vastandina teistele etnilistele matusepaikadele Kensicol, pole eestlaste osakonnas midagi, mis selgitaks, kes puhkavad nendes kalmudes.
Samba kavand, nagu pildil näha, on heledast graniidist istuva Linda elusuurune kuju tumedal graniitalusel. Kuju mõte on sügav: siin puhkab rahvakild, kes on oma sünnimaast traagiliselt eemale kistud. Nende eestlaste arvel seisab eesti rahva kontos suur ja valus miinusmärk.
Oleme nüüd, tänu siinsete eesti koguduste ühisele otsusele jõudnud nii kaugele, et käigus on konkreetsed sammud monumendi rajamiseks. On loodud monumendi komitee, millesse kuuluvad praostid Uudo Tari ja Thomas Vaga, õpetaja Leevi Kiil, Victor Nigol, Olaf Sööt, Paul Samre, Eha Brownell, William ja Aire Salmre, Airi Vaga ning Raul Pettai. Abistamiskomitee esindajaks on Virve Vaher. Projekti elluviimiseks on aga vajalik kõikide kaasmaalaste abi, sest ettevõte pole odav. Esialgse arvestuse kohaselt on mälestussamba kulud järgmised:
Kuju $ 5,000
Alus $ 16,000
Transport, püstitamine $ 2,500
Vundament $ 3,500
Endowment Fund $ 12,000
(kalmistu nõue)
Kokku: $ 39,000
Sambaaluse maa (neli hauaplatsi, kokku $8,640) kingib NY-i Lex. Ave. kogudus. Projekti tehniline juhataja, ins. Olaf Sööt, ei nõua tasu. Praegu olemasolevad summad jaotuvad järgmiselt:
Lex. Ave. kogudus: $ 9,000
Pauluse kogudus $ 5,000
Betania kogudus $ 2,000
Connecticuti kogudus $ 1,000
E. Abistamiskomitee $ 500
Ülemaailmne Eesti Ühing $ 500
Kokku: $ 18,000
Ülejäänud $21,000 osas pöördub monumendi komitee teie poole, armsad kaasmaalased. Loodame teie annetustele, sest ainult sel teel saab mälestussammas teoks. Annetuste saatmise tähtajaks on 15. juuni 2006.
Tshekid-annetused mälestussamba heaks palume kirjutada “Estonian Relief Committee” nimele (kindlasti juurde märkides, et summa on Kensico monumendi jaoks) ja saata Eesti Abistamiskomitee aadressil: Estonian House, 243 East 34th St., New York, NY 10016,. Abistamiskomitee avab selleks otstarbeks eri arve. Annetused on mahaarvatavad annetaja maksualusest tulust IRS Code 501 (e)(3) põhjal.
Oleme kindlad, et eestlased Ameerikas ettevõtet rohkearvuliselt ja heldekäeliselt toetavad, sest Kensico sammas on jäädavaks ning väärikaks mälestusmärgiks meie kõikide sugulastele, kolleegidele ja sõpradele, kes selle maa mullas puhkavad.
Teid tervitades ja teie rahalisele abile lootma jäädes,
Monumendi komitee
Eesti Abistamiskomitee
Raul Pettai
Kesk-Florida Eesti Selts toetab vabadus-sõdalaste ausamba rajamist Kohilas
Kesk-Florida Eesti Selts oma korralisel koosviibimisel 8. mail 2006 nautis huviga kolonelleitnant Viktor Läätsa ettekannet oma tööst USCENCOM’i raames ja tema huvist taastada Eesti Vabadusvõitluse Mälestussammas Kohilas.
Koosolek otsustas annetada taastamise kuluse katteks 250.00 dollarit Kesk-Florida Eesti Seltsi kassast ja kohapealsed isiklikud annetused tõid kokku lisaks 340.00 dollarit, mis kogu summas (590.00 dollarit) kolonelleitnant Viktor Läätsale üle anti.
Maare Kuuskvere
ERKÜ tervitas Mart Laari Chicago Eesti Majas
Hr. Mart Laar külastas Chicago Eesti Maja 19.mail 2006. Minul oli juhus teda isiklikult tervitada Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides poolt järgmise tekstiga: “Tervitan ja õnnitlen Teid ERKÜ nimel Milton Friedman’i nimelise auhinna saamise puhul vabaduse edendamise eest Eesti Vabariigis. See on nii teile kui Eestile suureks tunnustuseks. Jätkugu Teil jõudu ja edu edasi tegutseda Eesti heaks nii kodumaal kui rahvusvahelisel pinnal.”
Samuti andsin edasi tervituse Midwest Baltic Coalition’i poolt, mille poolt saadeti sadameid kirju Ameerika Ühendriikide senaatoritele ja rahvasaadikutele, et saada Balti riigid NATO’sse.
Hr. Mart Laar tänas tehtud töö eest ja mainis, et meie töö ei ole veel lõppenud.
Astrid Jaanson
Rüütel saatis välissuhtlemisseaduse riigikokku tagasi
President Arnold Rüütel otsustas jätta riigikogus mai algul vastu võetud välissuhtlemisseadus välja kuulutamata. Presidendi kantselei teatel peab Rüütel vajalikuks 3. mail vastu võetud seadust riigikogus uuesti arutada ning viia see kooskõlla Eesti põhiseadusega.
Rüütel viitas oma otsuses seaduse punktidele, mis sätestavad riigikogu ja presidendi kohustuse teavitada välisministeeriumi oma välissuhtlemisalasest tegevusest. Tema hinnangul on riigikogu ja president tehtud nende sätetega aruandekohustuslikuks välisministeeriumi ees, mis on vastuolus Eesti põhiseaduses toodud pädevusega ning võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega.
Rüütel viitas ka sättele, mille kohaselt koostab välisministeerium riigivisiitide plaani eelnevalt presidendiga kooskõlastamata. Taoline regulatsioon ei ole tema kinnitusel vastavuses põhiseadusega, mille alusel esindab riigipea Eestit rahvusvahelises suhtlemises. Ta märkis, et tulenevalt rahvusvahelisest tavast teeb ainsana riigivisiite president.
Rüütli sõnul ei ole õigusselguse printsiibiga kooskõlas seaduse paragrahv, mis sätestab erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks nimetamise ja tagasikutsumise korra. Uue paragrahvi lõige sätestab presidendi ning teine välisministri pädevuse suursaadiku nimetamisel, mis Rüütli kinnitusel tekitab põhiseadusevastase pädevuse konkurentsi.
Samuti pole Rüütli hinnangul õigusselguse põhimõttega kooskõlas paragrahv, mille esimese lausega tunnistatakse senikehtiv välissuhtlemisseadus kehtetuks, paragrahvi teises lauses aga sätestatakse, et nimetatud seaduse alusel antud ülesannete täitmisel kohaldatakse käesolevat seadust. “Selline sõnastus on ebaselge, kuna kehtetuks tunnistatud seaduse alusel ei saa võtta ülesandeid täitmiseks,” märkis ta oma otsuses.
Välissuhtlemisseadust on ennegi riigikogusse tagasi saadetud. Näiteks ei kuulutanud president Lennart Meri välja 1993. aasta juunis vastu võetud välissuhtlemisseadust. Meri märkis oma tollases otsuses, et välissuhtlemisseaduse paragrahvid, mis jätsid riigipea ilma välislepingule allakirjutamise õigusest, on vastuolus rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooniga, mille järgi riiki esindavaks loetakse volituste esitamise vajaduseta ka riigipead kõigi lepingu sõlmimist puudutavate toimingute teostamisel.
Eelmise välissuhtlemisseaduse võttis riigikogu vastu 1993. aasta 28. oktoobril ning 16. novembril kuulutas president Meri selle välja.
BNS
Riigiarhiivis saab näha eksiilvalitsuse dokumente
Tallinnas Eesti riigiarhiivis saab reedest, 26.maist näha väljapanekut “Eesti Vabariigi Valitsus eksiilis”. Liivi Uueti koostatud näitusel on välja pandud osa eksiilvalitsuse dokumentidest, mis anti riigi-arhiivile üle möödunud aastal.
Väljapaneku avamisel kõneleb doktor Enn Nõu, kes on eksiilvalitsuse tegevust põhjalikult uurinud ja on koguteose ‘Tõotan ustavaks jääda… Eesti Vabariigi Valitsus 1940 -1992” üks autoritest.
Näitusega tähistab Maneezhi tänaval asuv riigiarhiiv ühtlasi oma asutamise 85. aastapäeva.
BNS
Rootsi vedas Eestist pikka aega parvlaevadel sõjatehnikat
Rootsi telekanal TV4 teatas esmaspäeval, 22.mail, et kuningriik vedas Eesti ja Rootsi vahet sõitvatel parvlaevadel pikka aega sõjatehnikat, kirjutab Eesti Päevaleht. Rootsi endine tolliülem Ulf Larsson ütles kanalile antud usutluses, et vastav salajane kokkulepe kaitsejõudude ja tolliameti vahel oli jõus olnud juba 30 kuud enne parvlaeva hukku.
Larsson, kes oli aastail 1988 kuni 1998 tollikeskameti ülem, kirjutas 1992. aastal alla Rootsi tolliameti ja kaitsejõudude vahelisele lepingule “eriotstarbelise materjali” tollideklaratsioonide kohta, kirjutab leht.
Kokkulepe puudutas seda, kuidas Rootsi tolli sõjamaterjali saabumisest informeerida ja mil viisil seda deklareerida. Sõjatehnika veod läksid kirja erisaadetistena, kirjutab leht.
Katastroofiga seoses on välja käidud kahtlusi, et õnnetuse võis põhjustada plahvatus laeval.
Rootsi valitsuse mullu loodud komisjoni uurimistulemuste järgi veeti laeval 1994. aastal Tallinnast Stockholmi kahel korral kaitsejõududele määratud tehnikat, kuid mitte laevahuku ööl, kirjutab leht.
BNS
Kallas tutvustas ÜRO-le Euroopa Liidu rahaliigutamismehhanisme
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ja ÜRO asepeasekretär Malloch Brown eelmisel nädalal New Yorgis.
Foto: ÜRO
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas juhtis eelmisel nädalal New Yorgis komisjoni kõrgetasemelist delegatsiooni, mis tutvustas reformimist planeeriva ÜRO juhtkonnale Euroopa bürokraatia juhtimismehhanisme.
Kallase visiit algas New Yorgi linnaülikoolis, kus ta tutvustas Brüsseli nägemust multilateraalsest maailmast ning rääkis pikemalt sellest, kuidas Euroopa Liidus rahad liiguvad ning kuidas neid protsesse kontrollitakse, vahendab ETV24.
Kallas selgitas ka, et rikaste ja vaeste riikide konflikt on küll väga teravalt õhus, kuid Euroopa Komisjon üritab sellesse probleemi mitte sekkuda, vaid pakkuda välja informatsiooni, mis võiks olla kõigile huvitav, kuidas rahasid oleks otstarbekas juhtida.
ÜRO-sse ei tuldud Kallase sõnul mitte õpetama, vaid nõu andma, ehkki see on ka Euroopa Liidu huvides, et end juba pikka aega reformida püüdev ÜRO leiaks viise, kuidas oma rahaasju paremini ajama hakata.
Siim Kallas ütles, et ÜRO-l on palju valdkondi, kus on Euroopa kogemusest nii mõndagi võtta, näiteks kas või vahekord poliitilise otsustamise ja nö juhtimistegevuse või täidesaatva otsustamise vahel. Poliitiline tegevus ei peaks liiga sekkuma täidesaatvatesse otsustesse.
Euroopa juhtide visiit ÜRO-sse lõppes reedel, 19. mail.
BNS
Mart Laar alustas tööd Gruusia president Saakashvili nõunikuna
Isamaaliitu kuuluv endine peaminister Mart Laar sõitis kolmapäeval, 24.mail Gruusia pealinna Thbilisisse, et alustada tööd president Mihhail Saakashvili reforminõunikuna. Laari esimene töövisiit Gruusiasse kestab viis päeva, mille jooksul kohtub ta president Saakashvili, peaminister Zurab Nogaideli ja teiste ametiisikutega, teatas Gruusia uudisteportaal Civil.
Laari ülesanne Gruusia reforminõunikuna on aidata koordineerida mitmesuguseid Gruusia ministeeriumide reforme. Laari töö maksab kinni ÜRO. Laar hakkab nõunikuna aeg-ajalt lendama Thbilisisse mitmepäevastele töövisiitidele.
Laar võrdleb Gruusias alustatud riigi ja majanduse reforme Eestis 1990. aastate alguses toimunutega. Ta on nimetanud Gruusia 1990. aastate alguse veaks seda, et tollased võimukandjad ainult rääkisid Läände orienteerimisest ja selleks vajalikest reformidest, midagi sellel alal korda saata aga ei suutnud.
VES/BNS
Tiit Madisson on meeleavalduse tõttu taas uurimise all
Korra juba riigivastase kuriteo eest vanglakaristust kandnud Tiit Madisson on taas uurimise all, kuna tema ja ta kaaslaste Tallinnas pronkssõduri juures korraldatud meeleavaldus oli sanktsioneerimata.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Julia Garanzha sõnul käivitas Põhja prefektuur seoses 20. mail Tõnismäel toimunud piketiga väärteomenetluse avaliku koosoleku seaduse rikkumise tõttu.
“Avaliku koosoleku seaduse järgi peab avaliku ürituse korraldaja vähemalt seitse päeva enne avaliku koosoleku läbiviimise päeva esitama teate valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil kavatsetakse avalik koosolek korraldada,” ütles Garanzha .
“Las uurivad, ega see esimene kord ole,” ütles Madisson . Ta viitas põhiseaduse 47. paragrahvile, mis annab kõigile õiguse ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Madisson lisas, et korraldajad teavitasid politseid oma kavatsusest päev enne meeleavaldust.
Tallinna abilinnapea Taavi Aas ütles ajakirjanikele, et Tallinna linnakantseleisse laekus taotlus laupäeval toimunud avaliku ürituse registreerimiseks reedel kell 15 e-posti teel.
“Tallinna avaliku korra eeskirja järgi tuleb avalikud üritused registreerida vähemalt nädal aega enne ürituse toimumist,”ütles Aas. Ta lisas, et avaliku ürituse registreerimiseks on vaja ka ürituse korraldaja allkirja. Kuna registreerimistaotlus tuli e-posti teel, siis oleks see pidanud olema digitaalselt allkirjastatud, kuid ei olnud. Seetõttu ei saanud Tallinna linnakantselei laupäeval. 20. mail Tõnismäel toimunud üritust registreerida.
Meeleavalduse korraldanud Eesti Rahvusliku Liikumise (ERL) asutajad Madisson ja Aavo Savitsch kutsusid meedias levitatud teates inimesi kogunema 20. mail pronkssõduri juurde meeleavaldusele.
Meeleavaldusele kogunes sadu inimesi, kes valdavalt käitusid rahulikult. Siiski pidas politsei ürituse ajal Tõnismäel ja selle läheduses kinni 19 isikut, kellest kolme puhul kontrolliti isikuandmeid. Kokku tuvastas ja vormistas politsei kümme avaliku korra, neli alkoholiseaduse ja ühe heakorra eeskirjade ning ühe riikliku järelevalve takistamisega seotud väärteo.
Madisson ütles pärast miitingut, et jäi üritusega väga rahule. Ta avaldas arvamust, et meeleavaldusel võis osaleda tuhatkond inimest. “Ametivõimud pakuvad tunduvalt vähem, aga nii oli ka Hirvepargi ajal,” lisas ta. “Nad ei ole midagi õppinud.”
Madisson kinnitas, et aktsioon ei jää viimaseks. Järgmine selline võiks tema sõnul toimuda septembris, kui möödub 62 aastat Tallinna vallutamisest Punaarmee poolt. Ta ei osanud öelda, mis siis konkreetselt toimub, aga avaldas veendumust, et midagi kindlasti ette võetakse.
“Nüüd on võimude kord,” viitas Madisson sellele, et Tallinn peaks enne septembrit pronkssõduriga midagi ette võtma.
VES/BNS
Väliseestlane visati Ilvese ründamise pärast parteist välja
Toomas Hendrik Ilvese ründamise järel parteist välja visatud sotsiaaldemokraat Ilvi Jõe-Cannon peab võitlust edasi. End presidendikandidaadiks esitanud, ent parteilt hundipassi saanud naine ütleb, et kibestumist ega isiklikku viha tal Ilvese vastu pole.
Möödunud nädalal Euroopa Parlamendi presidendile Joseph Borrellile kirjutanud ja Toomas Hendrik Ilvese Tallinna büroo rahaasju uurida palunud Ilvi Jõe-Cannon visati pärast süüdistuse ilmsikstulekut parteist välja. Ta väitis, et Toomas Hendrik Ilves on kokkuleppel sotsiaaldemokraatidega maksnud palka oma abikaasale Evelin Ilvesele, kuigi naine tegelikult tööd ei tee. Ilves lükkas väite ümber ja kinnitab, et Evelin Ilves ei ole kunagi tema nõunikuna töötanud.
“Nii kinnitas mulle endine partei peasekretär (Rein Org — toim),” jääb Jõe-Cannon endale kindlaks.
Ka nägi ta juhatuse koosolekul, kuidas Ilves toonast peasekretäri Rein Orgu ründas. Jõe-Cannon ei täpsusta, millest tüli tekkis, ent SL Õhtulehe teada juhtis Org just siis tähelepanu sellele, et osa Ilvese Euroopa Parlamendist saadud raha läheb tema abikaasa Evelini töötasuks, ehkki viimane kontoris ei tööta. Org lõpetanud siis Evelinile palga maksmise ja kantselei olla tasunud vaid mobiiltelefoni arved.
Sotsiaaldemokraatide ja Jõe-Cannoni suhted olid pingestunud aga juba varem. Lõplikult läksid suhted sassi, kui Jõe-Cannon esitas juhatusele ettepaneku valida ta presidendikandidaadiks, ent tema kandidatuur lükati kõrvale. SDE kandidaadid olid Toomas Hendrik Ilves ja väljastpoolt erakonda Liina Tõnisson ning Jaak Aaviksoo.
“Mulle kui erakonna liikmele sülitati näkku. Ei ole hea tava, et erakonna liikmele ei põhjendata otsuseid ja valikuid,” ütleb Jõe-Cannon.
Jõe-Cannon oli 20 aastat USA-s aktiivne sotsiaaldemokraat. “See istub mulle filosoofiliselt. Ma pole poliitikas mingi uustulnuk,” ütleb ta. Eesti sotsiaaldemokraatide kaadervärk töötab aga tema sõnul vaid ühe inimese — Toomas Hendrik Ilvese — upitamiseks.
“Erakonna areng ja huvid polegi tähtsad ega olulised,” ütleb Jõe-Cannon. Ta oli möödunud aasta aruande põhjal 40 000 krooniga partei suurimate annetajate esiviisikus.
USA kogemustest teab ta, et raha liikumine peab parteis olema läbipaistev, kuid tema ei tea sotsiaaldemokraatide rahaasjust midagi. “Iga juhatuse koosolek algas laekuri raportiga, kuid siin pole ühtegi olnud. See pole üksnes sotsiaaldemokraatide küsimus, kuid olen õiguskantsler Allar Jõksiga täiesti nõus — parteide rahastamine olgu läbipaistev,” lausub ta. “Keegi peab ju ühiskonna eetikakriisile tähelepanu juhtima. Allar Jõksi avalduste (parteide rahastamise läbipaistvuse kohta — toim.) peale parteid kahjuks ainult vilistavad,” ütleb Jõe-Cannon.
“Rääkides välisdiplomaatide ja esindajatega olen aru saanud, et oleme Euroopa säravast tähest muutumas kolkaks. Praegu on Eesti maine spekulandid ja seksiturism. Küsimus pole üldse ainult presidendis, ehkki olen kuulnud välisesindajatelt, et kahetsusväärselt on meie presidendikoht tühi.”
Toomas Hendrik Ilvese pressinõunik Olari Koppel ütleb, et Evelin Ilves töötas sotsiaaldemokraatide turundusnõunikuna Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal. Tasuta nagu ülejäänud meeskondki.
“Omavalitsuste valimiste eel töötas Evelin SDE-le välja valimiste reklaamikontseptsiooni ja sai selle eest raha. Samuti kompenseeriti mobiiltelefoni arved. Teatavasti Toomas Hendrik Ilves omavalitsusvalimistel ei kandideerinud,” ütleb Koppel, kuid ei avalikusta, kui palju Evelin Ilves teenis.
Koppeli sõnul lahkus Evelin Ilves sotsiaaldemokraatide palgalt 2005. aasta kevadel, sest oli Mulgimaale oma firma teinud ja hakkas ehitama hotelli, mille kõrvalt muuks enam aega ei jätkunud.
Koppel lisab, et Toomas Hendrik Ilves ja teised Euroopa Parlamendi saadikud maksavad regulaarselt partei liikmemaksu, mille suurus on vastavalt erakonna põhikirjale protsent erakonna liikme palgast. Euroopa Parlamendi saadikud maksavad ka Tallinna esinduse ruumide eest üüri ja palka oma nõunikele.
SDE endine peasekretär Rein Org ütleb, et Ilvese abikaasa töötamisest SDE-s pole kunagi saladust tehtud. “Palkasin ta mina kui tollane erakonna peasekretär. Evelin Ilvese töösuhe oli seotud erakonna kampaaniaga,” ütleb Org.
Miks Org peasekretäri kohal lahkus?
“Ma ei kinnita, et nende asjade vahel seos oleks,” vastab ta. Org veab praegu erakonnas koolitusprojekte.
BNS/SLOhtulehtt
KUMU – uus vaatamisväärsus Tallinnas
KUMU välisvaade. Autori fotod
Johann Köleri näitusesaal.
Eesti KUnsti MUuseumi uus hoone Kadriorus KUMU avas oma uksed 18. veebruaril. See oli tähtis päev eesti kunsti ajaloos. Kumu on esimene hoone Eestis, mis on kunstimuuseumi otstarbeks ehitatud. Vabariigi algaastatel, 1919. a., asutati Eesti Muuseum, mis hiljem Eesti Kunsti-muuseumiks nimetati. Muuseumi koduks oli Kadrioru loss, hiljem Rüütelkonna hoone ning ka teised hooned. Ükski nendest hoonetest ei olnud oma otstarbeks küllalt suur. Plaanid uue kunstimuuseumi ehitamiseks 30-ndatel aastatel nurjusid II Maailmasõja tulekuga. Parem polnud muuseumi saatus ka nõukogude okupatsiooni ajal, pigem leidus mitmeid tagasilööke.
Taasiseseisvumise ajaks 1991.a. oli Kadrioru loss niivõrd amortiseerunud, et see suleti mitmeks aastaks.
Kunstimuuseumi ajutiseks peahooneks sai jälle Rüütelkonna hoone Toompeal. Kuid ka see suleti ajutiselt hädavajalike remonttööde läbiviimiseks. Niisiis, eksisteeris institutsioon, kuid puudus püsiv koda eesti kunstile. 1991.a. hakati uuele kunstimuuseumile asukohta otsima ning sobiv paik leiti Kadriorus. Samal aastal otsustas tookordne EV Ülemnõukogu tagada kunstimuuseumi ehitamise. Korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuuri-võistlus. Osavõtjaid oli 10 riigist ning laekus 233 projekti, seega oli see kõigi aegade suurim arhitektuurivõistlus Eestis, mille sarnast niipea vaevalt tuleb. Võitjaks tuli soome arhitekt Pekka Vapaavuori.
Muuseumi ehitamise otsusest kuni hoone valmimiseni võttis 15 aastat. See aeg kulus nii projekti rahastusallikate leidmiseks kui ka projekti järjekindlaks parandamiseks ning täiustamiseks. Hoone ehitus lõpetati 2005.a. septembris. Valminud hoone on suurejooneline. Vastandina tüüpilisele muuseumile, näiteks barokkstiilis Kadrioru lossile, on Kumu hallist betoonist välimus väga omapärane. Osaliselt paekivi sisse raiutud kumer hoone jätab väga huvitava ja ka esteetilise mulje. Kumu uus hoone on palju tähelepanu saanud mitte ainult Eestis, vaid ka naaberriikides.
Lõviosa Kumust võtavad oma alla 2 püsiväljapanekut: 3. korrusel eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest teise maailmasõja lõpuni, ning 4. korrusel eesti kunst teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni. Kolmanda korruse väljapanekud on meeldivad, eksponeeritud on baltisaksa kunsti, millele järgnevad Eesti meistrite tööd.
Vanim maal muuseumis on Matthias Petersoni maal (1710) “Fabian Ernst I”. Johann Köleri väljapanekute saalis on 17 tema maalitud tööd, nende hulgas tuntud “Truu Valvur”. Terves muuseumis on seintel maalid, graafika j.m., põrandatel aga skulptuurid, mis jätab maitseka mulje. Pool kolmandast korrusest on pühendatud Ants Laikmaa, Kristjan Raua ja Ed. Wiiralti töödele. Nõukogude okupatsiooniaja kunst on vähem meeltmööda ja leian, et seda on liiga palju, terve 4. korrus. Väliseestlaste kunstnikest oli eksponeeritud Peet Areni ja Agate Veeberi töid. Pöördusin administratsiooni poole küsimusega, et kas võiksin mõne kunstniku poole pöörduda ja ette panna, et nad mõned oma töödest Kumule annetaksid. Vastati, et oh ei, meil on väliseestlaste kunsti küllalt, pole lihtsalt võimalik rohkem korraga välja panna.
Peale ülalmainitud püsiväljapanekute on Kumus teisigi väiksemaid näitusi. Peale selle on hoones auditooriumid, konverentsiruumid, restaureerimistöökoda, muuseumi pood, kohvik, restoran ja muudki. Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone. Peale Kumu kuuluvad Eesti Kunstimuuseumile ka neli filiaali: Kadrioru Kunstimuuseum, Niguliste Muuseum, Adamson-Ericu Muuseum ja Kristjan Raua Majamuuseum Tartus.
Enne muuseumi avamist prognoositi külastajate arvu neljasaja inimesele päevas. Esimese kahe kuu tegelikkus on näitanud, et muuseumi külastab iga päev umbes 1200 inimest. Maikuus algaval turismihooajal, kui Tallinna sadamas peatub umbes 250 kuni 300 kruiisilaeva, võib arvata, et külastajate arv kasvab mitmesaja inimese võrra päevas. Esimese kahe kuu jooksul on Kumus korraldatud 366 eestikeelset ning 73 võõrkeelset ekskursiooni. Peale eestikeelsete ekskursioonide on kõige enam ekskursioone tehtud soome ja inglise keeles.
Väikesele eesti rahvale 700 milj. krooni maksma läinud Kumu ehitamisele järgneb nüüd Eesti Rahva Muuseumi restaureerimine Raadi mõisas Tartus.
Eesti Kunstimuuseumi veebilehe aadress on www.ekm.ee
Viktor Puskar
Helipärg kevadele NY Eesti Naiskoori kevadkontsert
Kontserdi solist Angeelika Vänt, flööt.
NY Eesti Majas 29. aprillil 2006.
Kaastegevad: Naiskoor (13 lauljat) maestro Andrejs Jansoni juhatusel, Angeelika Vänt — flöödisolist, klaveril Mai Kiil.
Juhan Aaviku viisistatud motto „Eesti muld ja Eesti süda, kes neid jõuaks lahuta“ kinnitas taas kord väsimatut truudust koori kauakestnud laulukultuurile.
Järgnes looduslüürikale baseeruv tundehell helipärg pühendusega kevadele. Alates vanameistritest K. A. Hermannist ja Saebelmanist ja kõrgaja helimeistritest Lüdigist, R. Pätsist, Ritsingust, Kappelist, Ernesaksast ning omapäraga maailma tähelepanu äratanud V. Tormisest kuni kaasaegse O. Ehalani välja. Puändiks pakuti kombineerituna A. Ritsingu kolm laulu Anna Haava luulest. Kokku esitati 16 laulu.
Võõrastav oli vähene ja tundmatute nägudega osavõtt. Nende hulgas oli vaid kümmekond stammkülalist lauljate endi põlvkonnast. Koor oli ilmselt pettunud ka omal ajal solidaarust vandunud sõprusesindajate ja peremeesorganisatsiooni puudumisest. Oli see siis ebaharilikust ajast, kaugete randade kutsest või muust olulisemast tingitud? Kuid hiljaaegu haiglast naasnud koorijuht ja oma ülesandele pühendunud 13 lauljat oleks väärinud täissaali. Koor oli teinud tublisti eeltööd ja laveeris vapralt rütmikeerukuste ja pooltoonide rägastikus (nagu Tormise ja Kasemetsa seades). Kuna kava loominguliselt baseerus kaunil tundel ja looduslüürikal, oleks väärinud kavas ka tekstiloojate nimed ära märkida. Ööbikud, suitsupääsukesed, kannikesed ja hällilaulukesed olid kui teine maailm meie tehnologiseeritud maailmalinna kõrbes, meenutamaks meie nooruspäevade hella romantikat.
Teostuslikumalt soovinuks pisut ilmekamat dünaamilist arhitektuuri, kontraste ja kaasaelavamat väljenduslikkust sobiva hinge ja ilmega. Käesolevalt võis seda märgata vaid ühel lauljal. Enamus olid asjalikult tõsised ja noodis kinni.
Flöödisolist Angeelika Vänt on rõõmustavalt säilitanud oma tehnika ja intonatsiooni puhtuse. Le Delibes’ „Lillede valss“ oli meeldivaks vahelduseks kavas kuigi quasi aeglases valsirütmis. Olen kindel, et helilooja oli selles palas enamat tempot ja lendu mõelnud.
Klaverisaatjale Mall Kiilile samad sõnad, kuigi muidu korrektselt ja konservatiivselt teostatud.
Publik aplodeeris tänulikult kevaderõõmu majja toonud Naiskoori kontserdile iga numbri puhul soovides, et nad ei väsiks, vaid noori hääli toeks juurde võidaks. Sest pole kaunimat kunstis kui naiskoori hell ja ilumeelne laul isamaale ja tema loodusele.
Tseremoniaalses osas jagas naiskoori väsimatu esinaine Epp Vinkman lilli ja tunnustustähiseid järgnevalt:
Andrejs Jansons — 11 aastat koorijuht, Tiia McGovern — 30 aasta eest, Eha Brownell ja Aime Andra — 15 aasta eest, Aari Korn 51 aasta eest. Liina Sarapik sai endise kooriliikme Liina Hiieste koorimärgi.
Sündmus lõppes traditsioonilise kohvilauaga koori daamide endi poolt valmistatud maitsvate suupistetega.
Juta Kurman
* The Front Page reports from Baltimore, MD, where the Estonian school celebrated its 50th year of operation. A commemoration event was held, where students of the current year performed songs and acted out skits, poems and other performances. The article gives a brief overview the history of the school from its founding on October 23, 1955. An exhibition was set up detailing the rich history of the school, and some of the former students from the very first class were on hand to share their experiences. Some former students took part in the day’s program with performances.
* Ilmar Mikiver writes about the choice Russia has made. During his last visit to Russia, Vice President Dick Cheney noted that the people of Russia have to choose whether they will entirely turn their back on democracy and as a result lose security, or move towards democracy. Mr. Mikiver notes that this decision has been faced by the Russian people at least since Dostoyevski wrote “The Brothers Karamazov” where the choice is also offered. Should the Russian people choose democracy, and all the responsibilities that come with it, or a paternalistic society where the State takes responsibility. Mr. Mikiver argues that this choice has already been made in President Putin, and the Russian people have chosen a paternal society with no responsibility. Let Putin take responsibility.
* In a second piece, Ilmar Mikiver questions why so much of the developing world has not produced the same progress and economic development. The answer, from Hernando de Soto, who has also won the Milton Friedman prize as has Mart Laar, attempts to answer the question. In his opinion, cites Mr. Mikiver, one of the main reasons is that the developing world does not offer the same economic opportunities. Few people own their own property, and there is hardly any opportunity to start one’s own business. Small businesses, it has been shown, are one of the top job producers in the developed world. But for various reasons, the workforce has been suppressed in the developing world, usually by people who have much to gain from it.
* Vello Helk discusses traitors who continue to betray their country. Briefly, Mr Helk points out those who revise history and present the actions of people who collaborated with the Soviet occupiers as actually working for Estonia’s freedom. The collaboration was once something that people kept quiet. Now they proclaim it proudly, as if they were freedom fighters. Even in Denmark, where Mr. Helk writes, any collaboration with the Nazis is even now, three generations later, looked on very negatively.
* The Art and Culture page reports from Tallinn, where the Estonian Art Museum, known as KUMU (for KUnsti MUseeum) was recently opened. The writer gives a review of the museum, noting that although there are some works shown by Estonian artists working abroad (ie. in exile), there is an entire floor devoted to the works of Estonian artists working in Estonia during the Soviet occupation.
Estonia’s Tax Burden Among Lowest in EU
VES – Estonia continues to lead its European neighbors in the area of progressive economic trends. A survey of the tax burden in member states of the European Union in 2004, published by Eurostat and the European Commission, showed that the tax burden in Estonia was 32.6 percent, compared to the EU countries’ average of 39.3 percent of the gross domestic product.
Estonia had a tax burden of 32.6 percent in 2004, compared with EU countries’ average tax burden of 39.3 percent of gross domestic product (GDP), the Estonian finance ministry said.
Latvia, Lithuania and Ireland claim lower rates, with 28.6, 28.4, and 30.2 percent, respectively. In the last decade, though, Estonia went down from a 1995 high of 37.9. For the past 3 years, though, it has kept the rate quite steady.
The high-rate countries were 50.5 in Sweden and 48.5 in Denmark. In 2006, they also claim the highest tax brackets at 56.6 and 59 percent, respectively. Estonia only has a top tax bracket of 23 percent. Latvia follows closely with 24.
The top statutory tax rate on corporate income in Estonia is 24 percent, but Latvia and Lithuania both have the much more favorable rate of 15 percent.
So-called environmental taxes, based on such things as energy, transport, and pollution and resource taxes, rose almost in every country. Estonia’s rate was at 6.7 percent, up from 2 percent in 1995. The highest rates were in Cyprus (11.9%) and the Netherlands (10.3%). Latvia stands at 9.1 percent and Lithuania at 6.9 percent.
Non stop to Barcelona
ER/ves – The first direct flight from Tallinn to Barcelona took off from Tallinn Airport on Sunday, May 21. According to forecasts the company is planning to sell 23,000 tickets to flights to the Catalonian capital this year.
“For a number of years already Spain has been a popular holiday destination for Estonians and it is also an important destination for business trips. Opening of the route will make trips to Spain considerably faster and more convenient for Estonians,” Estonian Air Vice-President Mart Relve said.
Estonian Air flies to Barcelona on Monday, Wednesday, Friday and Sunday as of May 14. As of July 8 the company will continue with three weekday flights. Booking on the Estonian Air web site one way tickets from Tallinn to Barcelona start at 1,455 kroons (EUR 93).
This spring Estonian Air also opened new routes to other European holiday destinations such as Simferopol, Ukraine and Dubrovnik, Croatia. Estonian Air provides direct flights to 17 destinations all over Europe. Last year 642,700 passengers flew with aircraft of the company.
Estonian Infantry Soldiers to Leave for Southern Afghanistan
ER – An advance party of the Estonian infantry company, ESTCOY-2, got on its way to the Helmand province of Southern Afghanistan.
The duties of ESTCOY-2 will be connected with ensuring security of the region by patrolling in their area of responsibility, working at the observation posts, ensuring the safety of objects and doing other duties of the infantry.
The 37-strong advance party of ESTCOY-2 will be brought under the 3rd battalion command of the paratrooper regiment of the 16th British airborne brigade. The Estonian unit will be stationed in the Helmand province.
There are currently an Estonian military observers’ team of six, a 13-strong ordnance clearance team and six staff officers and non-coms serving in Southern Afghanistan. Besides an Estonian officer is serving in the ISAF international forces headquarters and an airfield service team of three is posted in Kabul.
Meanwhile, the leader of the delegation of Estonian Parliament to the NATO Parliamentary Assembly, Sven Mikser, who headed an international parliamentary delegation visiting Afghanistan on May 17-20, had in the framework of the visit a meeting with President Hamid Karzai at which security issues were under discussion.
The Afghan leader noted that his country’s security questions need to be approached on a regional basis.
Population Decrease is Slowing Down
ER/ves – According to Statistics Estonia, the estimated number of the population of Estonia at the beginning of 2006 was 1,344,684.
Estonia has seen negative growth in its population for many years, but 2005 showed a slowing from previous years. From 2004, alone, when Estonia’s population decreased by 3,700 due to what is called negative natural increase, 2005 saw only a decrease by 3,000.
In 2005 14,350 children were born — 358 more than in the previous year. The number of deaths decreased by 369 — to 17,316, showing a decrease in Estonia’s population by 2,966.
By ethnic nationality the decrease in the number of Estonians caused by natural increase is also slowing down. In 2005 the natural increase of Estonians was –1,062 and a year before –1,599. The natural increase of non-Estonians was –1,904 and –2,094, respectively. In 2005 10,236 children were born to Estonian mothers and 11,298 Estonians died.
Following is a breakdown of the estimated population by Estonia’s counties, as of Jan. 1, 2006:
Total 1,344,684
Harju County, incl. Tallinn 521,313
Tallinn 396,193
Hiiu 10,222
Ida-Viru 172,775
Jõgeva 37,305
Järva 38,041
Läänemaa 27,853
Lääne-Virumaa 66,186
Põlva 31,547
Pärnu 89,017
Rapla 36,869
Saare 35,076
Tartu 148,969
Valga 34,661
Viljandi 56,370
Võru 38,480
-News Hits-
Oil shieks in Estonia? Highly unlikely! But several new shale oil factories will be established in Estonia in the next decade or so and the domestic industry will meet the local need of liquid fuels, the CEO of Viru Keemia Grupp (Viru Chemical Group) Janek Parkman believes.
Mr. Parkman notes that “dependence on imported liquid fuel will decrease significantly. The same can be expected with regard to natural gas imported from Russia – the gas released in the process of shale oil production will be used to generate thermal and electric energy and it can successfully compete with natural gas.” That could certainly stave off Russia’s use of gas supploes as a political weapon, as it did with the Ukraine.
Due to the rise of crude prices and the existence of large stores of oil shale, production of oil from oil shale is, according to Mr. Parkman, a hot topic. “At present industrial production of oil shale exists only in Estonia, China and Brazil, but pilot projects which will sooner or later lead to the establishment of industries number dozens throughout the world. Countries with large reserves of oil shale are making efforts to utilize them.”
Who knows. Maybe someday in the future, Estonia will see its own share of oil barons or sheiks, sharing their newfound wealth with the in-crowd in Monaco.
|
