|
<!– .style1 {color: #0000FF} –>President Arnold Rüütel külas New Yorgi Eesti Majas
President Rüütel koos kohaliku eestlaskonna esindajatega pärast rahulikkku kodust õhtusööki New Yorgi Eesti Majas. Vasakult: Brian McRay, Rita McRay, Riina Sõrra, dr.Toomas Sõrra, president Arnold Rüütel, EV peakonsul New Yorgis Peeter Restsinski, mänedzher Eve Saar, presidendi välisnõunik Angela Saks-Tammekand. Esimeses reas vasakult Agnes Morrison, Kärt Ulman, Selma Reinpõld.
Hetk õhtusöögilt presidendiga. Vasakult Agnes Morrison, Selma Reinpõld, president Arnold Rüütel, dr. Valdar Oinas, Ell Tabur.
Fotod: Riina Sõrra
3. juuni õhtul võõrustas New Yorgi Eesti Haridus-seltsi juhatus NY Eesti Majas president Arnold Rüütlit. President oli visiidil New Yorgis, kuna ta osales ÜRO HIV/AIDS-i tippkohtumisel ja esines 2. juunil seal sõnavõtuga. Samal päeval, 2.juunil, kohtus president ka ÜRO peasekretäri Kofi Annani ja UNAIDS-i peadirektori Peter Piotiga.
Õhtusöök NY Eesti Majas kujunes väga südamlikuks ja koduseks. Suure ühise laua taga oli koosviibijatel võimalus presidendilt otse küsida, mida ta arvab Eesti arengust viimastel aastatel ning milline on presidendi nägemus Eesti tulevikust.
President Rüütel andis kiire ülevaate Eesti majandusedust viimastel aastatel, olemata kiitusega kitsi, kuid rääkides Eesti iibeprobleemist, oli presidendi hääles kuulda tõelist muret.
Eesti rahvastiku vähene-mine on tõsine ja pöördumatu probleem, mille ulatust illustreerib järgmine näide: kui tänavu lõpetab kooli 64 000 noort inimest (vanu-ses16-18.a.), siis 5 aasta pärast on see sama põlvkond kahanenud 42 000 noore inimeseni. 10 aasta pärast on neid samu koolilõpetajaid järele jäänud vaid 27 000. Siit saab kergelt teha järeldused, mis juhtub ülikoolides ja tööturul, kui sinna jõuab enam kui poole vähem inimesi.
President Rüütel ei poolda võõrtööjõu sissetoomist ning leiab, et Eestil on piisavalt sisemisi resursse, et tööjõu-vajadust rahuldada. Piisava läbimõtlemise ja planeerimisega saab tööturul edukalt rakendada nii pensionäre kui puuetega inimesi ning ka neid, kes mingil põhjusel elu rataste vahele on jäänud ega suuda enam omal jõul toime tulla. Kutseharidussüsteem on 15 vabadusaastaga ära lagunenud, see tuleks uuesti käima saada. Saksamaal on näiteks ra-kenduskõrgkoolide osa hariduses umbes 50%, Eestis vaevalt veerand.
President ei unustanud ka rõhutamast, et kui vähegi huvi ja võimalust, peaksid eestlased ikka koju, Eestisse, tagasi pöörduma. Meid on ju nii vähe. Viimase 15 iseseisvusaastaga on Eestist “parematele jahimaadele” lahkunud 30-40 000 noort inimest, kellest heal juhul vaid osa Eestisse tagasi pöördub.
President rõhutas, et Eesti peaks valima poliitikuid, kes mõistavad Eesti valupunkte ja seisavad eesti rahva kestmise eest, mitte toetama neid, kes tahavad Eestis kõik maha müüa, et ise vahendustasu saada. Eesti peaks ka olema eeskujuks meie hõimurahvastele, rõhutas president ja mainis, et tõstis põlisrahvaste küsimuse üles ka kohtumisel ÜRO peaasekretäri Kofi Annaniga. President rääkis peasekretär Annanile Venemaal asuvate põlisrahvaste probleemidest, lootes, et ÜRO kaudu on võimalik Venemaale demokratiseerimiseks survet avaldada. Eesti kasutab igat võimalust, et oma sugulasrahvaid toetada, praegugi õpib Eesti kõrgkoolides sadakond hõimurahvaste tudengit Venemaalt.
Õhtusöögiga presidendiga jäid rahule kõik osavõtjad. Oli väga meeldiv kokkusaamine koduses ja rahulikus õhkkonnas.
VES
Vasakult Eve Saar, Merike Pärtel, Agnes Morrison, Selma Reinpõld, president Rüütel. Fotod: Riina Sõrra
President Arnold Rüütel ja Eena-Mai Franz.
New Yorgi Eesti Kooli lõpupidu
NY Eesti Kooli tänavused lõpetajad Peeter Sõrra (vasakul) ja Lia Vaska koos konsul Signe Matteusega. Fotod: VES
Mutionu koos oma külalistega ja lisa on tulemas!
20. mail 2006
Juba kavast oli aru saada, et tuleb eriti põnev New Yorgi Eesti Kooli lõpupidu. Esiteks olid värvilised kavad trükitud erinevate laste illustratsioonidega Mutionust, kuna kavas oli Mutionu näidend. Teiseks oli kava sisemisel kaanel lõpetajate fotoportreed ja elulood. Ka mutionu peolauaga ja metsalavastusega ehitud suur saal lubas midagi erilist.
Koolijuhataja Karin Kärner alustas programmi tervitusega, kiites lapsi ja tänades vanemaid ja õpetajaid aasta töö ja tegevuse eest. Siis andis ta mikrofoni üle jutustaja Viktoria Hallikäärule, kes alustas mutionu näidendit.
Sisenes mutionu Stefan Skonberg, kes oli oma osa hästi pähe õppinud ja mängis seda ilmse lõbuga. Esimesed külalised olid nokkadega varesed Alex Hay, Anna Maria Voitko ja harakad Will Hay ja Roland Riim. Siis saabusid kullid ja kaarnad Kirsi Balazs, Liisa Balazs, Ilona Lane ja Liise-Lotte Vilimaa. Poisid Andres Hay, David Hay, Aleksander Peets ja Mait-Marten Nanits olid lõbusad karud ja siilid. Jänestel (Mian Ewen, Annette Kiil, Enely Sokk) ja oravatel (Julia Aasmaa, Heili Truumees) olid kõrvad peas ja näod maalitud. Vanemad tüdrukud Erika Hantho ja Aleksa Kärner olid sarvedega põdrad ja viimasena tuli ehtsa rebase- maskiga Ainar Lane. Kuigi laulus pole putukad mainitud, elasid nad innukalt peole kaasa. Meie putukad – Aleksander Aasmaa, Jaak Chasse, Aren Clancy, Aili Ewen, Gustav Hansen, Christian Engleardt ja Markus Truumees – tantsisid Monica Truumehe juhatusel isegi kaerajaani. Nii näitlejad kui pealtvaatajad nautisid seda Urmas Kärneri poolt lavastatud “Mutionu pidu”. Kuid see oli vaid esimene osa lõpupeost ja seetõttu oli paus, et lapsed saaksid ümberriietuda.
Teine osa lõpupeost oli lõpetajate, auhindade ja tunnistuste päralt. Seda alustas konsul Signe Matteus, kes kiitis kõiki õpilasi tubli töö eest ja julgustas neid olema uhked oma eesti keele üle. Ta õnnitles lõpetajaid Peeter Sõrrat ja Lia Vaskat lillekimpude ja Ann Tenno raamatutega “Eestimaa pildid”. Kauaaegne lõpetajate õpetaja Toomas Sõrra kiitis kahte lõpetajat, kes olid “vastu pidanud” ja ära teinud 3,5 tunnise lõpueksami, mis haaras grammatika, lugemise, ajaloo ja maateaduse. Ta õnnitles mõlemaid lõpetajaid laualippude ja diplomiga. Selle peale võtsid sõna ka lõpetajad. Mõlemad nentisid, et nad ei jõudnud uskuda, et see kauaoodatud päev oli tõesti lõpuks kätte jõudnud. Mõlemad võitsid ka auhindu. Peeter Sõrra sai Tõnu Vandereri “Parima ajalooõpilase auhinna” ja Lia Vaska sai Kuno Lareni “Parima lõpetaja auhinna”, mis sisaldab reisi Eestisse.
Edasi jagas Kuno Laren omanimelist “Parima eesti keele rääkija auhinda”, mille sai Aleksa Kärner teist aastat järjest. Viktoria Hallikäär sai Tooma Sõrra nimelise “Püüdlikuma õpilase auhinna”. Eduard Kärneri nimelist auhinda jagatakse iga klassi parimale õpilasele. Selle aasta parimad õpilased olid Mian Ewen, Enely Sokk, Ilona Lane ja Roland Riim.
Siis jõudis kord õpetajate kätte, keda Karin Kärner tänas lilledega. Seejärel jagasid õpetajad tunnistused kõikidele õpilastele ja Karin üritas võtta lõpusõna. Lastevanemate esinaised Irja Otsa ja Monica Truumees aga astusid vahele ja kasutasid võimalust tänada nii Karinit kui Urmast nende suure panuse eest. Pärast hümni laulmist siirdusid kõik kaminatuppa hästi kaetud kohvilauda nautima.
Head suve kõikidele ja nägemiseni septembris!
Tiina Vaska
Üleval pildil lõpetaja Lia Vaska koos Kuno Lareniga, kes on aastaid parimatele lõpetajatele auhindu jaganud. Lia kui parim lõpetaja sõidab suvel preemiareisile Eestisse.
All osa kooliperest poseerib fotograafidele, sest äsja on lõppenud edukas teatrietendus “Mutionu pidu”.
Hollandi suursaadik lahkub Eestist homofoobia tõttu
Hollandi välisministeeriumi teatel paneb Hollandi suursaadik Eestis Hans Glaubitz ameti ennetähtaegselt maha seepärast, et tema kuubalasest elukaaslane Raul Garcia Lao on sattunud mitmel korral sõnalise vägivalla ohvriks.
Hollandi suursaadik on Eestis ametis olnud vaid aasta. Homoseksuaalse suursaadiku Hans Glaubitzi sõnul kimbutatakse ning ähvardatakse tema meessoost abikaasat, tumeda-nahalist Kuuba kodanikku, pidevalt Tallinna tänavail.
Hollandi teadeteagentuuri NOS Journaal teatel algasid probleemid juba aasta tagasi, kui Glaubitz Tallinnasse suursaadikuks nimetati. Siis nimetas üks Eesti päevalehtedest homoseksuaalset saadikut ning tema mustanahalist partnerit Hollandi valitsuse provokatsiooniks.
Hollandi välisministeerium nägi ette probleemi võimalikku tekkimist, kuid lootis, et Euroopa Liidu liikmena näitab Eesti üles tolerantsemat suhtumist.
Agentuuri teatel siirdub Glaubitz kaheks aastaks tööle Montreali peakonsulaati Kanadas.
Hollandi valitsus on rõhutanud, et ei süüdista juhtunus Eesti va-litsust, märgib agentuur.
Ameerika Ühendriikide saatkonna hinnangul on ametist lahkuva Hollandi saadiku elukaaslase kõrval pidanud ka mitmed USA esindajad taluma Eestis rassistlikke solvanguid, kirjutab Eesti Päevaleht. USA saatkonna pressiesindaja Eric Johnsoni sõnul on USA esindajaid viimase aasta jooksul kuuel korral rassistlikult solvatud.
“Näiteks veebruaris oli üks juhtum, kus baaris solvasid purjus inimesed kaht Ameerika saatkonna hispaanlasest liiget. Samal kuul solvasid üht Ameerika aasialast McDonaldsi ees skinhead’id,” ütles Johnson Eesti Päevalehele.
Maailma suurimates uudisteportaalides ning ajalehtedes on laialdaselt kajastatud Hollandi suursaadiku lahkumist Eestist homovaenulikkuse ja rassismi tõttu.
VES/BNS
Eesti sõdurid aitasid päästa Briti saadikut
Eesti kaitseväelased päästsid Afganistanis põlevast lennukist Briti suursaadiku ja veel 26 inimest, vahendas Eesti Ekspress 8.juunil viidates Sõdurilehele. Õnnetus juhtus mai lõpus Helmandi provintsi pealinna lennuväljal.
Pärast transpordilennuki Hercules C-130 maandumist kostis plahvatus. Põlema sütti-nud lennuk jäi seisma 50 meetri kaugusel kaitseväe vanemveebel Gunnar-Taufik Matsust.
Lennuki meeskond aitas reisijaid välja. Appi tormanud Eesti ja Briti sõjaväelased viisid inimesed ohutusse kaugusesse. Kõik lennukis viibinud pääsesid eluga, kuid mõned said kergelt viga, kirjutas Eesti Ekspress.
BNS
Eestis ajakirjandus-vabadusega asjad korras
Veel üks organisatsioon kiitis Eesti ajakirjandusvabadust. Rahvusvahelise organisatsiooni Piirideta Reporterid (Reporters Without Borders) hinnangul on Eesti ajakirjandusvabaduse poolest maailmas kõrgel kohal.
Alles paar nädalat tagasi mai lõpus teatas sama New Yorgis asuv organisatsioon Freedom House.
Piirideta Reporterite koduleheküljel avaldatud tabeli kohaselt asub Eesti pressi-vabaduselt 11. kohal, kokku on hinnatud 167 riiki.
Tabeli esimene on Taani, talle järgnevad Soome, Island ja teised EL-i riigid.
EL-i uusliikmetest on Eestist eespool Slovakkia, Tshehhi ja Sloveenia. Balti riikidest on Läti 17. ja Leedu 22. kohal.
Venemaa on organisatsiooni hinnangul 138 kohal.
Viimasele, 167. kohale paigutas organisatsioon Põhja-Korea.
Mai lõpus avaldas oma hinnangu ka Freedom House, paigutades Eesti 194 riigi seas koos Saksamaa, Monaco, USA ja teiste riikidega 17.-22. kohale.
VES/BNS
Rüütel on valmis presidendiks kandideerima alles valimiskogus
President Arnold Rüütel ütles kolmapäeval, 7.juunil, et on valmis kandideerima va-limiskogus juhul, kui riigikogu presidenti valida ei suuda, nii teatas riigi uudistesaade “Aktuaalne kaamera”.
Presidendi pressiesindaja ütles, et Rüütel peab end kandidaadiks sellest hetkest, kui on selge, et riigipea valimine riigikogus on ebaõnnestunud. ETV24 andmeil nimetas Rahvaliidu esimees Villu Reiljan Rüütli otsust riigimehelikuks ja kinnitas, et Rahvaliit ei kavatse sekkuda presidendi va-limisse riigikogus.
Rahvaliit teatas 7.juunil, et erakonna juhatus pöördus presidendi poole palvega anda nõusolek kandideerida eelseisvatel valimistel Eesti vabariigi presidendiks ka teiseks ametiajaks.
Rahvaliit põhjendas oma ettepanekut asjaoluga, et 18. juunil tuleb kokku erakonna kongress, kes vastavalt põhikirjale kinnitab Rahvaliidu kandidaadi presidendi ametikohale.
Mais Saaremaa ajalehele Meie Maa antud intervjuus ütles Rüütel, et tal on juba päris palju aastaid ja seepärast on ta palunud end riigikogus mitte üles seada.
“Võimalus on kõikidel noorematel, kõigil, kes ainult soovivad, keda parteid ja poliitikud esile tõstavad,” ütles ta. “On valikuvõimalus ja mina toetan ja õnnitlen, keda ära va-litakse. See töö käib praegu hästi tõsiselt ja kui president riigikogus ära valitakse, soovin õnne ja jõudu sellele inimesele.”
VES /BNS
Gaasi hind tõuseb sügisel keskmiselt 40 protsenti
Sügisest keskmiselt 40 protsenti tõusev gaasi hind mõjutab enim kliente, kes tarbivad aastas alla 750 kuupmeetri gaasi, kirjutab Eesti Päevaleht.
Täpne hinnatõus sõltub energiaturu inspektsioonist, kes praegu vaatab läbi Eesti Gaasi (EG) hinnatõstmistaotlust.
EG juhatuse esimehe Aarne Saare sõnul tõuseks vaid gaasi müügihind, võrguteenuse hind jääb samaks. Kuna EG arveldab klientidega kolme eri hinnakirja alusel, muutub ka hind erinevalt, kirjutab leht.
Suurim hinnakasv kaks krooni ja 30 senti tabab väiketarbijaid ehk neid, kes kasutavad aastas alla 200 kuupmeetri gaasi. Praegu tuleb neil ühe kuupmeetri gaasi eest EG-le maksta neli krooni ja 70 senti.
Kroonine hinnatõus ootab neid, kelle aastane gaasikasutus jääb 201 kuni 750 kuupmeetri vahele ning krooni ja 30 sendine tõus neid, kel kulub aastas gaasi üle 750 kuupmeetri.
Saare sõnul soovib firma, et uued hinnad hakkaks kehtima 1. oktoobrist. Kui inspektsioon hindu enne 1. juulit paika ei pane, ei jõua EG ka enda soovitud ajaks klientidele hinnamuutusest teada anda, sest seda tuleb teha vähemalt kolm kuud ette.
Energiaturu inspektsiooni peadirektori asetäitja Margus Kasepalu ütles lehele, et EG uut hinnakirja enne kuu lõppu tõenäoliselt ei kinnitata.
Saar põhjendab hinnatõusu masuudi hinna kallinemisega maailmaturul, millega on seotud gaasihinna valem. “Kahjuks peame mängima nende reeglite järgi ja masuut on kaks korda kallimaks läinud,” nentis Saar.
Saare sõnul tõusevad hinnad ka tööstusklientidele, lisades, et aasta jooksul ühtlustuvad hinnad kõikidele.
Mullu kasutati Eestis aastaga 994,9 miljonit kuupmeetrit maagaasi, millest EG müüs 778,4 miljonit kuupmeetrit.
AS Eesti Gaas möödunud majandusaasta puhaskasum oli 51,5 miljonit krooni.
VES/BNS
Riik hakkab lennureisijate andmeid korjama
Lennufirmad peavad veel sel aastal hakkama Eestisse lennates juba enne lennuki õhkutõusmist piirivalvele reisijate nimekirja saatma, et varakult ebasobivate isikute tulekust teada oleks, kirjutab Postimees.
Siseministeeriumis valminud riigipiiriseaduse muudatuse kohaselt peavad lennufirmad reisijate andmed ära saatma kohe pärast lennule registreerimise lõppu. Eestis jõuavad andmed piirivalve kätte, kes need juba enne lennuki saabumist läbi töötab. Praegu kontrollib piirivalve saabujaid alles passikontrollis, kirjutab ajaleht.
Siseministeeriumi õigusosakonna nõuniku Kaido Jõgeva sõnul näeb sellise korra ette Euroopa Liidu (EL) direktiiv, mis peaks kehtima hakkama tänavu septembrist. Samasuguse muudatuse peavad oma seadustesse sisse viima kõik 25 EL-i liikmesriiki.
Muudatuse põhjused peituvad rahvusvahelise terrorismi ohus. Samuti aitab see tulevikus kontrollida lennureisijaid ka siis, kui Schengeni viisaruumis liikujaid piirivalve ei kontrolli.
Samasugune süsteem on juba mõnda aega kehtinud näiteks Ameerika Ühend-riikidesse lendavatele lennufirmadele, kes peavad oma reisijate andmed samuti ette ära saatma. Eelmisel nädalal otsustas Euroopa kohus aga, et see ei ole õiguspärane.
Kui lennufirmadele hakkab kohustus kehtima alles sügisest, siis Tallinna sõitvad laevafirmad annavad piirivalvele reisijate andmeid juba mõnda aega.
Tallinki investorsuhete juhi Peeter Roose sõnul koostavad nad nii Tallinnas kui Helsingis pärast re-gistreerimise lõpetamist piirivalvele reisijate nimekirjad.
Kuigi Euroopa Liit ootab, et lennufirmad alustaksid andmete edastamist juba septembrist, ei ole Eestis see tähtaeg siiski reaalne. Jõgeva sõnul on eelnõu küll valmis, kuid ta väljendas kahtlust, kas riigikogu jõuab sellele enne suvepuhkust heakskiidu anda.
BNS
Eesti on inimkaubanduse transiit- ja sihtriik
Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi koostatud rahvusvahelise inimkaubitsemise raporti kohaselt on Eesti nii inimsmugeldamise transiit- kui ka sihtriik. Tänavuses Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi inimkaubandusvastase büroo koostatud raportis on Eesti paigutatud kolmeastmelisel skaalal teisele astmele. Samas grupis oli Eesti ka eelmise aasta raportis, üle-eelmise aasta raport paigutas Eesti teise astme järelevalve nimekirja.
Raport paigutab esimesse gruppi 26 riiki, nende hulgas 15 EL-i liikmesmaad.
Eestiga samasse ehk teise rühma kuuluvad EL-i liikmes-riikidest Kreeka, Läti, Malta, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Tshehhi ja Ungari. Kokku kuulub sellesse gruppi 79 riiki. Ainsa EL-i liikmesmaana kuulub teise astme järelevalve nimekirja Küpros ning kolmandasse rühma ei kuulu ühtegi EL-i liiget.
Pingerea koostamise aluseks ei ole võetud probleemi suurus, vaid riigi valmisolek inimkaubanduse vastu võidelda. Arvesse võetakse seda, kuidas riik võitleb inimkaubitsemise vastu, millised on seadused, kui palju pööratakse tähelepanu ennetusele ning kui suur on kohtu ette jõudnud juhtumite hulk.
Raporti kohaselt on Eesti nii inimkaubanduse lähte- kui ka transiitmaa, kust viiakse naisi ja alaealisi seksuaalse ära-kasutamise eesmärgil peamiselt Soome, Rootsi ja Norrasse ning vähemal määral ka teistesse EL-i liikmesriikidesse. Läbi Eesti smugeldatakse Venemaa, Läti ja Ukraina naisi Põhjamaadesse, raporti kohaselt on mõned ohvrid toimetatud Eesti kaudu Hiinasse. Ka smugeldatakse Venemaa, Läti ja Ukraina päritolu naisi Eestisse seksuaalse ärakasutamise eesmärgil.
Raport märgib, et Eesti valitsus ei täida küll täielikult inimkaubanduse vastu võitlemise standardeid, kuid on tei-nud selles suunas suuri pingutusi.
Raportis seisab, et tänavu jaanuaris võttis Eesti valitsus vastu riikliku tegevuskava võitluseks inimkaubandusega. Plaan määratleb iga ministeeriumi kohustused ja näeb ette 13 000 dollari kulutamist valitsuse ja valitsusväliste organi- satisoonide inimkaubandusvastasele tegevusele sel aastal.
Plaan näeb ette ka riikliku andmebaasi loomist, mis varustaks usaldusväärse statistikaga ja aitaks valitsusel inimkaubanduse probleemiga efektiivsemalt tegelda.
Valitsusel on kavas EL-i seadustest lähtuvalt muuta oma seadusi, et inimkaubanduse ohvreid, kes viibivad Eestis illegaalselt, ei koheldaks enam immigrantidena, vaid antaks neile ajutine elamisluba.
Raporti kohaselt peab Eesti valitsus tõhustama teadlikkuskampaaniat ning suunama selle ka välisturistidele.
Eestis suurenes inimkaubanduses süüdimõistetute arv 2004. aasta üheksalt inimeselt mullu 22-ni. Kahel korral kasutati seitsme inimkaubitseja süüdimõistmiseks edukalt orjastamisvastast seadust. Algatati viis lasteprostitutsiooni puudutavat kriminaalasja, mille tulemusena mõisteti süüdi 15 inimkaubitsejat, kellele määrati vangistus kolmest kuust kahe aasta ja kolme kuuni.
Raporti kohaselt teeb Eesti valitsus edusamme inimkaubanduse ohvrite abistamisel ja kaitsmisel. Ohvritele antakse arsti-, psühholoogilist, juriidilist, politsei- ja sotsiaalabi. Ka tõstab Eesti aktiivselt oma ametnike ja institutsioonide inimkaubanduse alast teadlikkust.
Raporti võib leida aadressilt http://www.state.gov/g/tip/rls/tiprpt/2006/index.htm
BNS
Helena Tulve sai Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia
Sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu andis tänavuse noore kultuuritegelase preemia Helena Tulvele, kes pälvis preemia kui silmapaistev ja viimastel aastatel palju tunnustust võitnud helilooja.
Helena Tulve (1972) õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusika-keskkoolis ning 1989–1992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier’ kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix’ga. 1993–1996 täiendas ta end gregooriuse laulu alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel.
Helena Tulve pälvis 2000. aastal Heino Elleri nimelise preemia ning töötab õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Hooajal 2001/2002 oli Tulve resideeriv helilooja Eesti Filharmoonia Kammerkoori juures, kelle tellimusel on valminud ka kammerooper “It Is Getting So Dark”.
Esimese eesti heliloojana pälvis Helena Tulve rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil – mis on suurim nüüdishelikunsti konkurss maailmas – 2004. aastal esikoha orkestriteosega “Sula”. Sama teosega esindab ta Eestit ka kaasaaegse muusika festivali “ISCM World New Music Festival 2006” avakontserdil juulikuus Stuttgardis.
2004. aasta loominguliste saavutuste eest pälvis Helena Tulve Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia ja Eesti Vabariigi kultuuri-preemia. 2005. aasta jaanuaris kuulutas Eesti Raadio ta Aasta Muusikuks. Märtsis 2006 toimunud Eesti Muusika Päevadel oli Tulve festivali helilooja.
Helilooja Helina Tulve abikaasa Jaan-Eik Tulve on ka muusik, gregooriuse laulule pühendatud ansambli “Vox Clamantis” kuns-tiline juht ja dirigent. Muusikute peres kasvab 3 last.
VES
Akadeemik Ants Kõverjala mälestuste-raamat “Valikud elus.”
„Inimene ei vali endale ise ajastut, kus sündida. Minu põlvkonna jaoks oli selleks paratamatuseks Teine Maailmasõda, mis vajutas kahtlemata oma halastamatu pitseri ka minu eluloole. Selle kirjatöö autor on segastel aegadel kulgenud tõeliselt suure õnne tähe all. Ligi 80 aastat kestnud elu jooksul on mul olnud uskumatult palju õnne. Ma pääsesin eluga tapatalgute tallermaalt, kus hukkusid sajad tuhanded minu eakaaslased – kas pole juba ainuüksi see tohutu õnn? Ja ehkki aeg-ajalt on ju minugi käekäigus esinenud tagasilööke ja kibedaid kaotusi, loen end sellele vaatamata väga õnnelikuks inimeseks.“
Nii kirjutab oma mälestusteraamatu „Valikud elus“ rahvusvaheliselt tuntud ühiskonnategelane ja teadlane, akadeemik professor Ants Kõverjalg trükise eessõnas. Viljandis Eesti Vabariigi sõjaväelase viieliikmelises peres kasvanud poiss oli 14-aastane, kui ta silme all jõhkralt arreteeriti isa, kes hukkus Solikamski sunnitöölaagris. 16-aastase koolipoisina astus Ants Kõverjalg vabatahtlikuna sakslaste poolt formuleeritud Eesti Leegioni. Poolteist aastat kestnud ränk sõjatee viis ta Poola, Valgevene ja Narva rinnetele ning Krivasoosse, lõppedes verises vennatapusõjas Avinurme all.
Pärast sõda, nõukogude ajal, õnnestus autoril oma ”fashistlikku“ minevikku imekombel siiski varjata, lõpetada keskkool ning tööstusökonoomika erialal Tallinna Polütehniline Instituut. 1959. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi füüsika- ja matemaatikaõpetajana, töötades hiljem õppejõu ning professorina mitmetes õpp-easutustes ja kõrgkoolides.
1989. aasta jaanuaris valiti Ants Kõverjalg akadeemikuks. Praegu on autor Tallinna Pedagoogikaülikooli emeriitprofessor ja Venemaa Haridusakadeemia välisliige. Oma erialal ja sõjaajaloost on ta pidanud loenguid Venemaal, Hollandis, Saksamaal, Ungaris, Soomes, Rootsis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.
Nooruses oli Ants Kõverjalg mitmekülgne sportlane, keskmaajooksudes koguni neljakordne Eesti meister. Tema hobideks on olnud aiandus, mesindus, koertega tegelemine ja sõjaajalugu.
Raamatusse „Valikud elus“ koondatud mälestused peaksid pakkuma huvi esmajoones vanema põlvkonna inimestele, kuid loodetavasti ka laiemale avalikkusele.
„Valikud elus“ on värvikas killuke meie kodumaa raskest ajaloost kunagise verinoore sõduri ja hilisema elukogenud inimese silme läbi.
Autor on oma kirjatööle lisanud selles mainitud isikute registri, mis hõlmab ligi sada nime. Kaheköitelise, ajalooliste fotodega illustreeritud mälestusteraamatu kirjastab Tartu kirjastus Hotpress.
Esimene raamat ilmub juunis, teine augustis või septemb-ris 2006.a. Raamatute maht on ca 250 lk ja hind Eesti kroonides ca 200 krooni. Neile, kes on huvitatud raamatute ettetellimisest ja/või toetamisest, võivad kanda summa autori arvele koos tellija aadressiga (arve nr. 221007148074 Hansapangas või 10010018737015 SEB Ühispangas). Trükist ilmunud raamatu saadab autor isiklikult tellijale.
Eesti Rahva Muuseumi uus maja saab Euroopa Liidult ilmselt pool miljardit
Kultuuriministeerium loodab Euroopa Liidu (EL) fondidest saada pool miljardit krooni, et ehitada Tartusse Raadile Eesti Rahva Muuseumi (ERM) aastakümneid oodatud uus hoone. Kultuuriminister Raivo Palmaru kinnitusel on ERM-i hoone ehitust plaanis rahastada mitte ainult Eesti maksumaksja, vaid ka EL-i rahaga. “Kõik märgid näitavad, et tõenäoliselt see kava õnnestub. See on väga suur võit,” ütles Palmaru.
Ministeeriumi muuseuminõuniku Peeter Maueri sõnul toimuvad läbirääkimised, et võidelda ERM-ile välja kuni 500 miljonit krooni. Kultuuriministeeriumi lootused on rajatud valitsuse otsusele, mille kohaselt tuleb riiklikult olulistesse kultuuri- ja turismiobjektidesse suunata seitsme aasta jooksul kuni 1,5 miljardit.
Maueri hinnangul on juba praegu näha, et suurprojekt mõjutab kogu Raadi piirkonda, sest Tartu valda planeeritakse golfiväljakut ja mitmeid hotelle. ERM-i täpsem maksumus peaks selguma aasta teisel poolel, pärast eelprojekti valmimist.
Ehitushindade järsu tõusu tõttu tuleb see summa palju suurem kui 2005. aasta kevadel planeeritud 650-680 miljonit krooni.
Muuseumi kogumaht saab olema 28 000 ruutmeetrit, mis on KUMU pindalast enam. “Kindel on, et isegi raha olemasolu korral ei saa hoone valmis ERM-i 100. aastapäevaks 2009. aastal. See pole puhtfüüsiliselt võimalik,” tunnistas Mauer.
Optimistliku ajakava järgi kuluvad 2006. ja 2007. aasta projekteerimisele, mis lubab järgmise aasta lõpus alustada vundamendi rajamist.
Kui 2008. ja 2009. aastal käiks objektil hoogne ehitustöö, oleks ERM-i avamine reaalne 2010. aastal.
ERM-i rahvusvahelise arhitektuuri-võistluse võitis selle aasta jaanuaris projekt “Mälestuste väli”, mille autorid olid itaallane, jaapanlane ja liibanonlane.
VES/BNS
Ahvenamaal avatakse nooreestlaste mälestusmärk
Ahvenamaal Önningebys avatakse 9.juunil Noor-Eesti kunstnike ja kirjanike mälestusmärk.
Önningebysse graniidist kaljupaljandile püstitatav mälestusmärk tähistab kunstnike Konrad Mägi, Nikolai Triigi, Aleksander Tassa, Anton Starkopfi, muusik Rudolf Tassa ja kirjanik Friedebert Tuglase viibimist Ahvenamaal aastatel 1906-1913.
Ka hiljem kujunes Ahvenamaa Eesti noortele kunstnikele ja kirjanikele suviseks loome- ja peatuspaigaks. Nooreestlastele andis Ahvenamaale mineku tõuke ilmselt see, et seal oli varem tegutsenud üks Põhjamaade kuulsamaid kunstnikekolooniaid.
Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse, Önningeby muuseumi ja Eesti Kujurite Ühenduse väljakuulutatud mälestusmärgi idee-kavandi konkursi võitis Jüri Ojaver tööga “Pink”.
Koos mälestusmärgiga avatakse Önningeby muuseumis ka näitus “Ahvenamaa fenomen”.
BNS
Eesti Lipu Seltsi pöördumine
4. juunil saab meie sinimustvalge lipp 122-aastaseks, on Eesti lipu päev.
Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalgest kujunes meie rahvuslipp, seejärel riigilipp. Sinimustvalge on eesti rahva ühtekuuluvuse sümbol ja sellisena peaksime ka oma lippu suhtuma ja seda kasutama. Ärgem unustagem seda kunagi, kui kalender näitab järjekordset lipupäeva. Kasutagem oma rahvuslipu heiskamise õigust, mida on meie ajaloos olnud ülekohtuselt lühikest aega.
Sinimustvalge lipp on meie riigi sümbol – see tähendab, et seaduse järgi on riigilipp riigi kaitse all. Riik peab kaitsma nii lippu ennast kui selle heiskajaid-kandjaid. Tänavu 9. ja 26. mail aeti Tallinnas Tõnismäelt minema meie riigilippude kandjad. Sisuliselt tähendab see, et neil kahel päeval Tõnismäel Eesti riiki ei olnud. Sündmustes endis poleks justkui midagi uut – sinimustvalge heiskamist ja kandmist on läbi aegade varemgi takistatud, keelatud, heiskajaid ja kandjaid ka vangi heidetud ning isegi maha lastud.
Ent seni on see aga toimunud võõrvõimude valitsemise ajal.
Eesti Lipu Selts tänab kõiki, kes meie sinimustvalget kalliks on pidanud, seda au sees hoidnud, heisanud lipupäevadel rahvus- ja riigilipuna. Meie eriline tänu ja lugupidamine kuulub neile, kes rasketel aegadel on meie rahvussümbolit heisates või seda kandes end ohtu seadnud. Oleme kindlad, et tuleb aeg, mil ka Eesti riik neile oma väärilist tunnustust avaldab.
Eesti lipu päeva eel kutsume kõiki asutusi, organisatsioone, kohalikke omavalitsusi ja eraisikuid seda päeva vääriliselt tähistama. Päeva võiks sisustada tavalisest pidulikuma lipuheiskamisega, kõnede-ettekannete, muusika ja lauluga, muude teemakohaste üritustega, kindlasti unustamata seejuures meie noori. Aga seegi oleks hea, kui me kodumaa suvehommikul maailma ilusaimat lippu heisates vähemalt mõtleksime pisutki sinimustvalge tähendusest meie endi jaoks. Eriti viimaste sündmuste taustal pakuvad selles ehk taas abi Gustav Suitsu luuleread Vabadussõja ajast – 1919. aastast:
Tõsta lipp! See vestku, vestku,
Tõotusest, mis kestku, kestku,
Sinisega viirutatud.
Musta mulla põimuline,
Lehvi valge võimuline,
Tormatud ja piiratud!
1.juunil 2006
Eesti Lipu Seltsi juhatus
* The Front Page reports on the visit of Estonia’s President Arnold Rüütel to the Estonian House in New York. The President was in town for a UN conference on HIV/AIDS, where he gave a presentation on June 2. While in town, he also met with UN Secretary General Kofi Annan and UNAIDS director Peter Pioga. President Rüütel dined with members of the Estonian Education Society, who own the Estonian House.
* Ilmar Mikiver writes about the secession of small states in Europe, and how the situation may become a serious issue for some countries. Likewise he notes that while the countries, such as Montenegro separating from Serbia, may want to secede from their former nation, they are not necessarily looking to become wholly independent. Montenegro, for example, already has its eye set on joining the EU. Likewise, many countries look for the security of NATO once they declare their independence. What could be next, muses Mr. Mikiver, could be the Basque region from France or Kosovo Albanians from Serbia. The Old Guard of Europe is better left to deal with its internal problems before their borders begin to get carved up.
* Vello Helk asks whether the infamous “Bronze Soldier” will also now become a freedom fighter. After all, he notes, so many collaborators from the Soviet period have rewritten their history as “freedom fighters.” The issue is coming to a head as Estonia is in the midst of debating what constitutes a freedom fighter. Some feel that anyone who fought for Estonia, regardless of side, be named thus. Adding to this is the almost hands-off approach taken to Russians who continue to wave the red flag of the Soviet Union, and the attitude of some people still in power, and the possibility of the Bronze soldier being rethought of as what the Russians claim he is could be real.
* Young composer Helena Tulve was awarded the President of the Republic’s Cultural Grant. The article on the composer and award recipient appears on the Art and Culture page. The up and coming composers brief CV is described. She is married to a musician, and the family has three up-and-coming musicians growing up in it.
Russian foreign minister places tough demands for border treaty
VES – The Russian Foreign Ministry has stated that Russia will resume border negotiations with Latvia and Estonia only after both Baltic countries withdraw political demands on Russia, according the Russian news-service Ria Novosti.
Russian Foreign Minister Sergei Lavrov said Russia would only rejoin negotiations if the Baltic states returned to the original documents and remove the political subtexts.
“But as long as these political links are there, returning to the negotiating table is out of the question,” he said.
Talks on border treaties between Russia and the two countries stalled after Latvia tried to link the border settlement with a declaration from Russia that would admit to Russian aggression during World War II. Other declarations were sought as well.
Another major obstacle, Moscow claims, to a Latvian agreement was a declaration inserted by Latvia that would allowed it “to claim Russian territory – the Pytalovo district in the Pskov Region – that was part of Latvia before WWII and was transferred to Russia in 1944.”
On May 18 of last year, The Russian and Estonian foreign ministers signed treaties on common borders with the Estonian parliament ratifiying the documents on June 20. But an additional clause stating the validity of the1920 peace treaty between Soviet Russia and Estonia was seen by Russia as a deal breaker. On September 6, Russia notified Estonia that it was revoking its signature from the treaties, claiming that the 1920 document was no longer valid.
Russia will not make any admission to wrong doing, maintaining that both the Estonian and Latvian governments during World War II requested to join the Soviet Union. Both Estonia and Latvia maintain that the decisions were illegal and that the Soviet Union manipulated the situation, and forcefully invaded the Baltic countries.
Dutch envoy leaves Estonia complaining of discrimination and racism
VES – The Dutch ambassador to Estonia has left his post after complaining of discrimination and racism according to an article in the Canadian daily Toronto Star. Hans Glaubitz claims that his same-sex partner was repeatedly harassed on the streets of Tallinn, a Foreign Ministry spokesman has stated.
Mr. Glaubitz will be transferred to the Dutch consulate in Montreal, said spokesman Herman van Gelderen of the Dutch Foreign Ministry .
“This is partly because of unpleasant experiences in Tallinn but also partly because we’re looking for the best possible people in Montreal,” Van Gelderen said in the article.
Mr. Glaubitz told the ministry that his partner, a black Cuban national, was the target of verbal abuse, noting that there were no physical attacks, but the verbal attacks were very threatening.
The Estonian government has done all it can to never discriminate against Mr. Glaubitz or his partner, according the the Ambassador.
But a newspaper article in an unnamed Estonian weekly outed the pair as homosexuals, the Dutch paper NRC Handelsblad reported. The newspaper said racists baited other embassy staff with dark skin.
The paper quoted Glaubitz as saying Estonian “society is far from ready to accept two men (as a couple), especially if one is black.”
“We can’t do anything about bad manners on the street,” the diplomat said. “I am, moreover, convinced that most Estonians are very nice and polite.”
The case and accusation, though, is being seen as controversial in Estonia. The Estonian daily Postimees reported that according to their sources, Mr. Glaubitz made no complaints to either Foreign Ministry or the Tallinn police prior to his sudden announcement.
Estonian Foreign Ministry spokesman Ehtel Halliste told Postimees that the Ministry has not received any earlier complaints from the the Dutch Ambassador.
Likewise the Dutch Foreign Ministry’s press spokeswoman Tessa Martens told Postimees that before Mr. Glaubitz requested a transferm they had not heard a complaint either.
The Estonian police also claim that they have not received any complaints or incident reports about harrassment, threats, or discrimination against either man.
Arnold Rüütel will seek re-election, but…
VES – Estonian president Arnold Rüütel has announced that he will be seeking re-election.
The President has stated, though, that he will only run if the Parliament is unable to agree on a candidate. Estonia’s President is elected to a five-year term by the 101-member Parliament. If no candidate receives two-thirds of the votes in the legislative branch after three rounds, an electoral body—which includes the Parliament and representatives from local government councils—has four weeks to choose a head of state.
“If the parliament elects a President, then that is very good,” Mr. Rüütel stated. “But if cannot be accomplished or it does not happen, then a new political situation will have occured,” Mr. Rüütel told ETV24.
Mr. Rüütel’s advisor Eero Raun clarified the situation by saying that the President will not consider himself a candidate until there is no other option, and the Parliament has not been able to elect a new President.
With his decision, reporters have asked members of the Parliament if the decision has been made yet.
The People’s Union of Estonia (Rahvaliit) chairman Villu Reljan would not speculate an answer, but noted only that Mr. Rüütel is a very strong candidate.
Political commentators are noting that it is very possible that Mr. Rüütel will be elected, as many members of the Center Party are also supporting Mr. Rüütel. They may vote in such as way as to force a no-win situation for any one candidate, opening the door for Mr. Rüütel’s re-election.
The only other candidate at this time with a strong chance is EU Parliament member and former Foreign Minister Toomas Hendrik Ilves. According to a recent poll, Mr. Ilves leads the popular vote with 36%, vs. 24% for Mr. Rüütel. But the President is not elected by popular vote, so the numbers may ultimately mean nothing. Politics still leads the election process.
Five Estonian Parties Reached Compromise in Talks about Presidential Candidate
ER – The five Estonian parliamentary parties trying to find a common candidate for president reached a compromise as regards both the timetable of the consultations and the way how the merging Pro Patria Union and Res Publica are represented at the talks.
According to the agreement, the next rounds of talks will be held on June 28 and July 19, and the joint candidate is expected to be named by Aug. 3. After June 28 there should be four names left on the shortlist out of the seven hopefuls now, and two names after July 19.
The parties also agreed that Pro Patria Union and Res Publica would keep their separate representations at the talks.
Estonia supports diplomatic stance on Iran
VES – In a statement by the Foreign Ministry of Estonia, the Baltic nation “welcomes the readiness of the United States to join Great Britain, France and Germany at the talks with Iran aimed at finding a diplomatic solution to the situation.”
The statement stressed the importance of co-operation between the United States and the European Union. The US led Iraqi conflict has not only caused tension between some EU members and the United States, but also between those EU members who have chosen to send troops to Iraq and those that have not. Some European nations such as France held that the US entered Iraq unilaterally rather than working through all possible diplomatic options in cooperation with the UN and the EU.
The statement also praised the United States on its “strong impetus, which has already brought about the first positive developments, as a result of which the package offered to Iran was endorsed…” The Estonian Foreign Ministry encouraged Iran to “ make the right choices in its further activities.” They expect Teheran to abandon their hastily adopted positions and not to “miss the real opportunity to find a diplomatic solution.”
|
